Sa oled siin

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine 2017

Euroopa Liidu eesistujariik on liikmesriik, kes vastutab Euroopa Liidu Nõukogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras kuueks kuuks. ​Eesti on esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 2017. aasta juulist kuni detsembri lõpuni.
 

Euroopa Liidu Nõukogus otsivad 28 liikmesriiki oma rahvuslikest huvidest lähtuvalt kokkuleppeid poliitikates, mis mõjutavad enam kui 500 miljoni inimese heaolu ja turvalisust. Eesistuja ülesanne on otsida liikmesriikide eriarvamustes üksmeelt ja suunata neid kokkulepete poole, olles ühistes huvides tegutsev aus vahendaja.

Eesistuja avab toimuvat ka meediale ja rahvusvahelisele avalikkusele, vahendades liikmesriikide ühistele seisukohtadele jõudmise protsessi ning arutluse all olevaid sisulisi teemasid ja küsimusi. Sealjuures tuleb eesistujal korraldada Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja töörühmade tööd - kujundada päevakorrad, juhatada istungeid ja kohtumisi.

Liikmesriikide vahel saavutatud kokkuleppeid  tuleb eesistujal seejärel esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Kõige viimases läbirääkimiste faasis võtab Euroopa Liidu Nõukogu  koos Euroopa Parlamendiga vastu kõigile liikmesriikidele siduvaid otsuseid, mis kujundavad liikmesriikide 500 miljoni elaniku igapäevaelu. Eesistujana tuleb Eestil tegeleda kokku umbes 500 erineva teemaga.

Eesti korraldab eesistujana Brüsselis üle 2000 kohtumise ning Eestis umbes 230 sündmust. Eestis toimuvad mitteametlikud kohtumised annavad võimaluse esile tõsta olulisi teemasid ning aidata kaasa ühiste seisukohtade kujunemisele. Eesti eesistumise poliitilised eesmärgid ehk eesistumise programmi kinnitab valitsus vahetult enne eesistumise algust. Nii Brüsselis kui koduriigis aset leidvad sündmused annavad ka unikaalse võimaluse tutvustada Eestit kui eesistujariiki. Eestis toimuvatele sündmustele oodatakse kuue kuu jooksul üle 20 000 väliskülalise.

Lisainfo

 

Sotsiaalministeeriumi prioriteedid eesistumiseks
 

  • Sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimäärusega eelnõuga soovitakse muuta selgemaks ja õiglasemaks sotsiaalkindlustuse reeglid, mille alusel riigid maksavad sotsiaalkindlustushüvitisi, kui inimene on kolinud teise liikmesriiki. See puudutab nii perehüvitisi, töötushüvitisi kui ka pikaajalist hooldust. 

    Takistuste kõrvaldamine isikute vabalt liikumiselt ühest EL liikmesriigist teise on üks Euroopa Liidu alussammastest. See hõlmab õigust liikuda ja elada vabalt teiste riikide territooriumil, õigust seal töötada ja õigust jääda teise liikmesriiki elama ka pärast töötamise lõpetamist. Selleks, et vaba liikumise õigus saaks tõeliselt realiseeruda on oluline, et teise riiki tööle ja/või elama asunud inimene ei kaotaks oma väljateenitud sotsiaalkindlustusõiguseid (sh pension, peretoetused, töötushüvitised). Selle tagamiseks on EL-s vastu võetud  sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimäärused. Ajendatuna soovist muuta kokkulepitud reegleid lihtsamaks ja õiglasemaks ning viia need vastavusse liikmesriikides toimunud arengutega, algatas Euroopa Komisjon riikide vahel läbirääkimised määruste uuendamiseks.

    Eesistujana jätkame Malta poolt avatud peatükkide arutamisega ja avame arutelud pikaajalise hoolduse ja perehüvitiste peatükkide osas. 
  • Ligipääsetavuse direktiivi eelnõuga soovitakse aidata erivajadustega inimestel – puudega inimestel, aga ka näiteks eakatel või ajutise terviseprobleemiga inimestel – ühiskonnaelus täiel määral osaleda, otsides universaalseid lahendusi, mis sobiksid kõigile. Ligipääsetavuse direktiiviga loodavad lahendused peavad olema tulevikku vaatavad. Tehnoloogia, tooted ja teenused arenevad pidevalt edasi ning nad peaksid olema kõigile kasutatavad ja kättesaadavad, olenemata inimese erivajadusest. Nutikate lahenduste vähese kasutamise tõttu jääb aktiivsest ühiskonnaelust kõrvale palju inimesi, kes sooviksid õppida, töötada ja muul moel ühiskonna elus osaleda.. Universaalsetest lahendustest võidavad kõik. Ka ettevõtjatel oleks edaspidi lihtsam piiriüleselt teatud tooteid ja teenuseid pakkuda, kuna reeglid oleksid riigiti ühtsed.

    Näteks panga- ja piletiautomaadid peaksid muutuma ligipääsetavaks ka ratastooliga inimestele, andma hääljuhiseid vaegnägijatele ja võimaldama muuta ekraanil oleva kirja suurust. Samuti peavad tulevikus kõikides ELi riikides kehtima ühtsed nõuded selleks, et muuta audiovisuaalmeedia ja reisijateveo teenused, aga ka e-raamatud ja e-kaubandus erivajadustega inimestele lihtsamini kasutatavaks.

    Liikmesriikide vahel toimuvad hetkel läbirääkimised ning Eesti annab eesistujana oma parima, et kokkulepe sünniks detsembriks.
  • Kõrgetasemeline konverents „Tulevikutöö – uus reaalsus, uued lahendused“

    Digitehnoloogiate areng muudab põhjalikult meie majandust, ühiskondi ja tööturgu, mistõttu peame juba täna panustama enam inimeste oskustesse ja seadusandluse uuendamisse. Tulevikutöö loob uusi võimalusi, kuid selleks on vaja kaasajastada töötingimusi, sotsiaalkindlustussüsteemi ning suurendada investeeringuid töötajate oskustesse ja teadmistesse. Vajalike muudatuste elluviimine nõuab poliitikakujundajate tahet ja pühendumist ning sotsiaalpartnerite aktiivset kaasalöömist.

    Tulevikutöö teemalise arutelu jätkamiseks Eesti eesistumise ajal korraldame Eestis kõrgetasemelise konverentsi „Tulevikutöö – uus reaalsus, uued lahendused“, mis toimub Tallinnas 13.- 14. septembril. Konverentsi peamine eesmärk on tutvustada praktilisi lahendusi, mis teevad tulevikutööga kohanemise oluliselt lihtsamaks. Konverentsi raames on Tallinnasse oodatud 400 osalejat ning üle 30 esineja.





Konverentsi avab Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peadirektor Guy Ryder. Oma teadmisi jagavad Euroopa Parlamendi liikmed, Euroopa Komisjoni ja OECD kõrged esindajad, Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid, juhid Euroopa Ametiühingute Konföderatsioonist ETUC, Euroopa tööandjate katuseorganisatsioonist BusinessEurope,  Jobbatical’st, Google´st, LinkedIn´st,  üle 10 miljoni kasutajaga e-õppe platvormi ALISON asutaja ning Kanadast eCampus Ontario tegevjuht. Tallinnasse tuleb ka maailma number 1 think tank McKinsey Global Institute’i direktor.

Eesistujana on plaanis edastada EL Nõukogu järeldused tulevikutöö kohta ametliku tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoiu ja tarbijakaitse nõukogul detsembris 2017, mis on üheks sisendiks edasisel poliitikakujundamisel.

  • E-tervis

    Digitaalsed lahendused annavad inimestele paremad võimalused oma tervise eest hoolitsemiseks ja aitavad tervishoiutöötajatel parandada ravi kvaliteeti. Digitaalsed lahendused aitavad patsiendil võtta suuremat rolli oma tervist puudutavate otsuste tegemisel, muuta ravi täpsemaks ning paremini individuaalsetele vajadustele kohandatumaks. Igal kodanikul peab olema õigus ja võimalus digitaalseks ligipääsuks oma terviseandmetele, sh lubada või piirata nende turvalist jagamist erinevate e-teenuste kasutamiseks.

    Eesti eesmärk EL nõukogu eesistujana on jõuda Euroopa Liidu Nõukogu järeldusteni, mis annaks EL ülesed poliitilised suunised lähiaastate e-tervise alase poliitika ja tegevuste kavandamiseks, et kiirendada  ja laiendada terviseandmete kasutamist ka piiriüleselt. Terviseandmeid tuleb kasutada turvaliselt, mitte turvata andmeid kasutamise eest. 2018.a mais jõustub Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus, mis loob ühtsed alused isikuandmete kaitseks ning isikuandmete vabaks liikumiseks. Kuna määrus jätab riikidele võimaluse terviseandmete töötlemisel teatud juhtudel teha erandeid, siis on oluline EL riikide koostöö ja infovahetus, et määruse rakendamine toetaks parimal moel tervishoiuteenuste arengut.

    16.-18. oktoobrini toimub Tallinnas Kultuurikatlas tipptasemel e-tervise konverents „Tervishoid digiühiskonnas. Digiajastu meie tervise teenistuses“, kus näidatakse, kuidas uued tehnoloogiad ja laialdane terviseandmete kasutamine muudavad nii elukorraldust kui tervishoidu. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames toimuval konverentsil esitletakse uudseid digitaalseid lahendusi, millega on võimalik tagada inimese terviseandmete turvalisus ja privaatsuse kaitse kõigile Euroopa Liidu elanikele, pakkudes samal ajal mugavaid ja tõhusaid teenuseid. 
  • Alkoholikahjude vähendamine Euroopas 

    Euroopa inimesed tarbivad maailmas kõige enam alkoholi ja Euroopas on kõige suuremad alkoholist tingitud sotsiaalsed, majanduslikud ja tervisekahjud. Alkoholi liigtarbimine põhjustab aastas ligikaudu 25% 15-29 aastaste meeste surmadest. Pea iga kümnes surm Euroopa Liidus on alkoholist tingitud. Enam kui viiendik üle 15-aastastest purjutavad vähemalt üks kord nädalas ja see on levinud kõikides vanusegruppides üle Euroopa. Alkohol põhjustab otseselt üle 200 haiguse ja vigastusvormi ning 7 erinevat vähivormi. Alkoholi põhjustatud sotsiaalset kahju EL-is on hinnatud 155,8 miljardile eurole aastas.

    Alkoholipoliitika on olnud Euroopas pikalt teemaks ja liikmesriigid on teinud koostööd alkoholikahjude vähendamisel. Eesti peab oluliseks jätkata eesistumise ajal teema käsitlemist, keskendudes alkoholipoliitika piiriülestele aspektidele, nagu piirikaubandus, piiriülene reklaam, uue meedia arengust tulenevad väljakutsed alkoholireklaami ohjamisel, alkohoolsete jookide märgistus ning teaduskoostöö. Tõhusam Euroopa Liidu ülene koostöö nendes valdkondades aitaks liikmesriikidel alkoholikahjude vähendamisega tegeleda senisest tulemuslikumalt.
  • Lähetatud töötajate direktiivi muutmise eelnõu

    Tööandja võib lähetada töötaja teenuse osutamiseks teise EL riiki. Sel perioodil on töötajal tööga seotud eritingimused ja –õigused. Näiteks töötasu ei tohi olla väiksem kui kohalik miinimumtöötasu.

    Kõrvuti töötajate õiguste kaitsmisega on oluline tagada ettevõtjatele teenuse osutamise vabadus ning selgus, milliseid töötingimusi tuleb töötajatele tagada. Euroopa Komisjoni eesmärk on tagada lähetatud töötajatele parem kaitse ning võrdsed konkurentsitingimused vastuvõtva ja lähetava liikmesriigi ettevõtjatele. Üks olulisemaid ettepanekuid puudutab töötasu määrasid, millele lähetatud töötajatel on õigus. Eelnõu järgi peab tasu hõlmama mitte ainult töötasu miinimummäära nagu täna, vaid ka muid töötasu osi, näiteks preemiaid.
 
 
  • Euroopa sotsiaalõiguste sammas
    Sotsiaalõiguste sammas sisaldab ühiseid põhimõtteid ja eesmärke 20 poliitikavaldkonnas, mis võimaldaksid jälgida riikide saavutusi tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas. 20 põhilist sotsiaalset õigust inimestele on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus.

    Sotsiaalsamba eesmärgiks on saavutada tulevikus teatud lähenemine liikmesriikide sotsiaalsetes standardites ja inimeste elujärjes. Ühised eesmärgid on olulised, sest EL riikide tööhõive ja sotsiaalhoolekande süsteemidel seisab ees mitmeid uusi väljakutseid. Sotsiaalsamba olulisimaks poliitiliseks katusdokumendiks on kolme Euroopa Liidu institutsiooni (Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament) ühine proklamatsioon, mis sisaldab neid samu põhimõtteid ja õigusi. Kuna proklamatsioon on poliitiline dokument, ei ole selles sisalduvad õigused riikidele siduvad ega otse jõustatavad, vaid neid tuleks tulevikus realiseerida läbi erinevate nii EL-i kui ka riikide tasandi tegevuste.

    Eesti ülesanne on jõuda proklamatsiooni tekstis Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel kokkuleppeni. Soovime selleni jõuda oma eesistumise lõpuks. 
  • Töö ja pereelu ühitamise pakett

    Euroopa Komisjon on välja tulnud töö ja pereelu ühitamise direktiivi eelnõuga, millega on hoolduskoormusega töötajatele paika pandud uued puhkuste ja hüvitiste saamise õigused. Uued algatused puudutavad tasustatud isapuhkust, vähemalt nelja kuu pikkuse tasustatud vanemapuhkuse tagamist mõlemale vanemale, tasustatud hoolduspuhkust, aga ka võimalust küsida tööandjalt paindlikku töökorraldust. Hoolduskoormuse võrdsemaks jagamiseks naiste ja meeste vahel ning naiste tööhõive toetamiseks on oluline pakkuda häid lahendusi töö ja pereelu ühitamiseks.  Üldjuhul jäävad naised väikelastega koju või hooldavad oma lähedast ning seetõttu jäävad nad pikemaks ajaks tööturult eemale. Näiteks 2015. aastal oli naiste ja meeste tööhõives osalemise erinevus Euroopas keskmiselt 12%. Seejuures töötas kolmandik naistest osalise koormusega ning meestest vaid ca 8%.

    Eesti alustab eesistumise ajal töö ja pereelu ühitamise direktiivi läbirääkimistega.

 

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise visuaalne identiteet

 

7. aprillil 2017 avalikustati eesistumise visuaalne identiteet ja põhisõnumid, mis tutvustavad Eestit ja meie eesistumise juhtmõtet läbi tasakaalu kujundi.

Eesti kui eesistuja identiteet „Ühtsus tasakaalu kaudu“ põhineb eelmise aasta suvel korraldatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja eesistumise ühisel konkursil, mille võitis loovagentuur Identity ideekavandiga „Aastasada ja tasakaal“.

Lahendus tugineb kahele narratiivile – looduslähedus ja uuenduslik digiühiskond, mis koorusid välja EASi Eesti märgi avalikel aruteludel.

Tutvu eesistumise vidsuaalidega lähemalt.

 

Viimati uuendatud: 30. juuni 2017