Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Eriarstiabi

Eriarstiabi pakutakse ambulatoorselt ehk inimene võib minna eriõe/arsti, sh hambaarsti vastuvõtule või saada seda päevase või ööpäevaringse haiglaravina, mida seal osutavad arst koos teiste tervishoiutöötajatega.

Täpne nimekiri eriarstiabi erialadest on leitav siit. Eriarstile pöördumiseks on vaja perearsti saatekirja, välja arvatud naistearsti, naha- ja suguhaiguste arsti, silmaarsti, kopsuarsti ja hambaarsti juurde minekuks. Traumade korral saab pöörduda vastuvõtule ilma saatekirjata.

Ravikindlustatud inimesel on õigus valida sobiva eriala arst ning vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses. Haigekassa tasub ravikindlustatu tervishoiuteenuste eest ainult siis, kui valitud raviasutusel on olemas leping Eesti Haigekassaga. Inimesel on alati võimalus pöörduda ka haigekassaga lepingut mitte omava eriarsti juurde, et oma tervisemuredele lahendus leida, kuid siis haigekassa ei tasu teenuse eest ja inimene peab ise maksma oma ravi eest.

Haiglavõrk ja haiglavõrgu arengukavad >>

Kasulikud materjalid

Erialakomisjonid

Arstlike erialade kompetentsi kaasamiseks tervishoiupoliitika kujundamisele on valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga moodustatud erialakomisjonid ning nimetatud erialanõunikud

Piiriülesed tervishoiuteenused

Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on üle võtnud piiriülese tervishoiu direktiivi, mis võimaldab saada vajaminevat ja ka plaanilist tervishoiuteenust mistahes Euroopa Liidu liikmesriigis. Seejuures tuleb aga meeles pidada, et Eesti Haigekassa tasub plaanilise tervishoiuteenuse eest teises Euroopa Liidu liikmesriigis ainult siis, kui teenuse saamise õigus haigekassa kulul oleks olnud ka Eestis ning haigekassa tasub teenuse eest Eestis kehtiva tervishoiuteenuste loetelu alusel. Kui teises liikmesriigis saadud tervishoiuteenus maksab rohkem kui haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olev summa, tuleb teenuse saajal vahe ise kinni maksta.

Eraldi reeglid on seadustes kehtestatud selliste tervishoiuteenuste saamiseks välismaal, mida Eestis ei ole võimalik saada.

Täpsemat infot tervishoiuteenuse saamise kohta Euroopas ja ka mujal maailmas leiad Eesti Haigekassa riikliku kontaktpunkti kodulehelt.

Harvikhaigused

Euroopa Liidu tasandil defineeritakse harvikhaigust kui haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000-st. Harvikhaigusi iseloomustab nende väga väike esinemissagedus, samas on erinevaid harvikhaigusi mitmeid. Hinnanguliselt arvatakse olevat 5000–8000 harvikhaigust, mis mõjutab 6–8% kogu elanikkonnast nende eluperioodi jooksul. Absoluutarvudes väljendades mõjutavad harvikhaigused 27–36 miljonit inimest Euroopa Liidu, Eestis seega 70 000–100 000 inimest.

Eesti haiglad osalevad Euroopa Liidu tugivõrgustikes (European Reference Networks), mille eesmärk on hõlbustada nende patsientide juurdepääsu diagnoosimisele ja ravile, kelle meditsiiniline seisund nõuab spetsiifilisi teadmisi või ressursse. Samuti hoolitsevad Euroopa Referentsvõrgustikud selle eest, et saadav teenus oleks kvaliteetne, kättesaadav ja kulutõhus. Võrgustikud tegelevad harvikhaigustega seotud meditsiinivaldkondadega, kus eksperte on vähe. Euroopa Referentsvõrgustikud on ka meditsiinilise väljaõppe, teadusuuringute, teabe jagamise ja hindamise teabekeskused, aidates erinevatel Euroopa Liidu (EL) riikide erialaspetsialistel ja nende keskustel jagada oma teadmisi uusimatest teaduslikest ravivõimalustest haruldaste haiguste ravis.

Eesti haiglate osalemine võrgustikes annab Eesti arstidele võimaluse pidada vajadusel nõu Euroopa kolleegidega parimatest keskustest, harvikhaiguse diagnoosimise või ravi küsimustes.

Eestis on harvikhaiguste valdkonna pädevuskeskuseks Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) harvikhaiguste kompetentsikeskus, mis tegeleb haruldaste haiguste ehk harvikhaiguste diagnoosimise, jälgimise ja raviga.

Täpsemat infot TÜK harvikhaiguste kompetentsikeskuse kohta leiad siit

Täpsemat infot Euroopa Liidu tugivõrgustike kohta leiad siit.

Kasulikud materjalid

Viimati uuendatud 21.06.2023