Haiguste ennetamine

Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje vajavad erilist tähelepanu, kuivõrd nakkushaiguste võime ulatuslikult ning kiirelt levida võib viia haiguspuhangute ja epideemiate tekkeni. Nakkushaigustesse haigestumine on Eestis üldiselt kontrolli all, tänu suhteliselt heale vaktsineerimistega hõlmatusele esineb mitmeid vaktsiin-välditavaid nakkushaiguseid väga harva. Endiselt on suureks rahvatervise probleemiks HIV-nakkuse laialdane levik ning uute nakatunute lisandumine. 

 

Nakkushaigused
 

Nakkushaigus on haigus või haigustunnusteta haiguse kandmine, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi. Nakkushaigused levivad erinevatel viisidel otseselt või kaudselt inimeselt inimesele või loomalt inimesele, kuid ka saastunud keskkonna ja esemete kaudu.

Tänu suhteliselt heale vaktsineerimistega hõlmatusele esineb mitmeid vaktsiin-välditavad nakkushaiguseid väga harva. Metsloomade vaktsineerimise tulemusel on Eesti marutaudi vaba ning kohalik loomahammustuse järgne marutõve oht inimestel väga väike. Samas on Eestis murettekitavalt kõrge puukidega levivatesse nakkushaigustesse (nt puukentsefaliit ja -borrelioos) haigestunute arv. Samuti on probleemiks HIV-nakkuse laialdane levik

Nakkushaigused ei tunne riigipiire ning nakkused levivad ka ühest riigist teise. Seetõttu on oluline reisimisel teada, milline on nakkushaiguste olukord teistes riikides ning milliseid vaktsineerimisi või muid nakkuse ennetamiseks vajalikke tegevusi enne või peale reisi ette võtta.

Viimase kümnendi jooksul on üha enam hakatud pöörama tähelepanu nakkustekitajate ravim-resistentsusele kui uuele rahvatervise probleemile nakkushaiguste vastu võitlemisel. Kõige teravamini tuleb probleem esile mikroobide antibiootikumide resistentsuse näol. Antibiootikumide liigne ning ebaotstarbekas kasutamine nii inimeste kui põllumajandus- ja koduloomade ravis ning ravimijääkide keskkonda sattumine on peamised tegurid, mis soodustavad antibiootikumidele resistentsete mikroobide teket ja levikut.

Eestis korraldab nakkushaiguste seiret ning järelevalvet Terviseamet.

 
HIV ja AIDS
 

HI-viirus on inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis nakkuse hilises järgus põhjustab AIDSi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi. AIDSi puhul on langenud organismi võime võidelda teiste haigusetekitajatega ning inimene võib surra erinevatesse kaasuvatesse haigustesse. HIV-i pole küll võimalik välja ravida, kuid tänapäevane ravi on piisavalt efektiivne, et seda edukalt kontrolli all hoida.

Eesti on HI-viiruse esmajuhtude arvu poolest juba aastast 2001 Euroopa Liidus esikohal. Olukorra tõsidust meie riigis ilmestab fakt, et uute HIV-juhtude arv 100 000 elaniku kohta aastas ületab Euroopa Liidu keskmist 4 korda (20,5 vs 5,9 uut juhtu). Need näitajad on aastast 2015, 2016. andmed pole veel avalikud.

Riik alustas HIV ja AIDSi vastast võitlust 1990. aastate alguses. Alates 2012. aastast on HIV alased tegevused kirjeldatud Rahvastiku Tervise Arengukavas 2009–2020 ning neid viiakse ellu valdavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi koordineerimisel. Lisaks panustavad oma haldusalas Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium ning Siseministeerium.

Riiklikku statistikat uute HIV nakkusjuhtude diagnoosimise kohta kogub Terviseamet.

 

Tuberkuloos
 

Viimase kümnendi eduloona on tänu tuberkuloositõrje programmipõhisele tegevusele saavutatud Eestis kontroll tuberkuloosi haigestumise üle. Üldine tuberkuloosihaigestumus on langenud enam kui kolm korda. Kui nt 2000. a. registreeriti kokku 790 esmas- ja retsidiivjuhtu, siis 2015. a. oli vastav näitaja 206.

Üldise tuberkuloosihaigestumuse languse juures on siiski ravimresistentsete tuberkuloosi haigusvormide ning HIV-positiivsete tuberkuloosihaigete osakaal võrrelduna teiste EL riikidega jätkuvalt suur.

 

 

Vaktsineerimine

 

Vaktsineerimine aitab ennetada nakkushaigusi. Vaktsineerimine tähendab haigustekitaja või selle osakese (antigeeni) viimist organismi. Inimese immuunsüsteem reageerib vaktsiinis sisalduvatele haigustekitaja osakestele ning nii kujuneb välja kaitse ehk immuunsus. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal sisalduvad haigustekitajad või selle osakesed ei saa põhjustada nakkushaigust. Seega on võimalik vaktsineerides tekitada immuunsus nakkushaiguse vastu ohutult haigust läbi põdemata.

Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel üheteistkümne nakkushaiguse vastu. Tänu vaktsineerimisele ei levi Eestis mitmed rasked nakkushaigused, sh lastehalvatustõbi, difteeria, leetrid. Nakkushaigused nagu B-viirushepatiit, läkaköha, hemofiilusnakkus, mumps ja punetised on vähenenud märkimisväärselt. Tänu väikelaste vaktsineerimisele tuberkuloosi vastu esineb lastel tuberkuloosi väga harva ning puuduvad rasked tuberkuloosi haigusvormid vaatamata tuberkuloosi suhteliselt kõrgele haigestumisele elanikkonna hulgas. Alates 2014. a. vaktsineeritakse väikelapsi rotaviirusnakkuse vastu ning esimese kolme aastaga on saavutatud märkimisväärne haigestumise vähenemine – u 70% on vähenenud imikute haigestumine ja haiglaravi vajadus.

Laste hõlmatus immuniseerimiskava vaktsineerimistega on olnud üldiselt hea, kuid vähenenud järjepidevalt viimase kümne aasta jooksul. Hõlmatuse languse on tinginud lastevanemate keeldumised oma lapsi vaktsineerida. Vaktsineerimistest keeldumise põhjusteks on kartused vaktsiinide ohutuse suhtes või kõhklused nende vajalikkuses. Vaktsineerimise teemaga käib kaasas palju kuulujuttude, vandenõuteooriaid ja müüte, kuid kõige usaldusväärsem vaktsineerimist puudutava informatsiooni allikas on inimese perearst või -õde.

Laste vaktsineerimise vähenemine tähendab, et üha enam on elanikkonna hulgas haigustele vastuvõtlikke lapsi. See omakorda loob võimalused juba unustatud nakkushaiguste taas ilmnemiseks, levikuks ja puhangute tekkeks.

Viimati uuendatud: 8. mai 2017