Hüvitiste piiriülene maksmine

Inimeste ühest riigist teise liikumine on üha tavalisem, tööle ja elama siirdutakse nii Euroopa Liitu kui ka väljapoole seda. Sotsiaalkindlustuse kontekstis tõstatab see küsimuse, kuidas sotsiaalmaksu ja muude sotsiaalkindlustust tagavate maksude maksmisega omandatud õigusi kasutada ka siis, kui minnakse teise riiki elama või tööle. Peamiselt puudutab see pikaajaliselt kogutud õiguseid nagu pension.

 

Sotsiaalkindlustusõiguste tagamine Euroopa Liidus

 

Euroopa Liidus on sotsiaalkindlustusõiguste tagamine üks oluline osa isikute vaba liikumise garantiist. Kuna liikmesriikide sotsiaalkindlustusõigusi tagavad seadused on erinevad, on välja töötatud koordinatsioonireeglid, kuidas erinevate riikide sotsiaalkindlustussüsteeme omavahel toimima panna nii, et inimene ei jääks sotsiaalkindlustusõigustest ilma.

Euroopa Liidus on selleks vastu võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EÜ)  määrus nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta. See määrus sätestab, millistel tingimustel inimesele teises riigis sotsiaalkindlustus tagatakse. Määruses sätestatud õigused hõlmavad: haigus- ja sünnitushüvitisi, invaliidsus- (töövõimetus-), vanadus- ja toitjakaotuspensioni, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisi, matusetoetust, töötutele makstavaid hüvitisi ning peretoetusi.

Riigid peavad tagama, et ühest liikmesriigist teise liikuv inimene ei satuks halvemasse olukorda võrreldes inimesega, kes on kogu elu elanud ja töötanud ainult ühes liikmesriigis. Koordineerimisreeglid kehtivad kõigis EL liikmesriikides ning Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis. 

Ülal nimetatud määrusest tulenevad põhimõtted kehtivad EL liikmesriikide kodanike, kodakondsuseta isikute ja pagulaste suhtes nende Euroopa Liidus liikumisel (ühest riigist teise elama või tööle asumisel).

Sotsiaalkindlustusõiguste tagamine väljaspool Euroopa Liitu

 

Eesti on sõlminud ka mitmeid kahepoolseid sotsiaalkindlustuslepinguid, mis kohalduvad juhtudel, kui inimene on liikunud elama väljapoole Euroopa Liitu. Kahepoolsed sotsiaalkindlustuslepingud on sõlmitud Venemaa, Ukraina, Kanada, Moldova ja Austraaliaga ning läbirääkimisi on alustatud veel mitme riigiga.

Partnerriikide valikul lähtutakse sealjuures nii sellest, millistes riikides inimesed on varem enim töötanud, samuti ka rändetrendidest ehk sellest, kuhu inimesed kõige rohkem tööle ja elama liiguvad.

Euroopa Liidu poolt teatud kolmandate riikidega sõlmitud assotsiatsioonilepingute raames on sotsiaalkindlustuse valdkonnas kaetud eelkõige kodanike võrdse kohtlemise ja pensionide eksportimise ehk kolmandasse riiki maksmise kohustus.

1. jaanuaril 2018 jõustub pensionide ülemaailmset eksporti reguleeriv riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatus. Seaduse jõustumisel tagatakse pensionide teatud piirangutega maksmine kõigisse välisriikidesse. Seega tekib inimesel õigus saada Eestist pensioni ka siis, kui ta ei ela pensioni saamiseks õigustatud perioodil Eestis.

Eelpool mainitud sotsiaalkindlustushüvitiste maksmist korraldavad Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa.

Viimati uuendatud: 29. november 2016