KKK

STARi kasutamine

1. Kuidas on võimalik saada STARi kasutajaks?
2. Mida silmas pidada esimest korda STARi kasutama asudes?
3. Mida tuleb teha, kui STARi kasutav töötaja lahkub töölt?
4. Mida tähendavad kasutajarollid?
5. Millised rollid on vaja töötajatele kehtestada?
6. Kuidas saab süsteemi sisse logida, kas ainult ID–kaardiga?
7. Milliseid turbereegleid tuleb STARi kasutades (st isikuandmeid töödeldes) järgida?
8. Kes saavad STARi kasutada?
9. Kuhu pean pöörduma, kui STARi kasutamisel tekib küsimusi?
10. Kuhu pean pöörduma, kui mul on ettepanek STARi muutmiseks või täiendamiseks?
11. Kuidas on võimalik süsteemi kasutamist õppida?
12. Kuidas korraldatakse uute töötajate STARi–alane koolitus?
13. Olen STARi kasutaja, kuid ma ei saa regulaarseid infokirju? Mida ma pean selleks tegema?
14. STAR sessioonid aeguvad kiiresti. Miks see nii on?

 

Toetuste ja teenuste (abinõude) kirjeldamine

15. Miks on vaja abinõud süsteemi kirjeldada? Mida see tähendab?
16. Kas STARis saab kajastada ka eraldistena määratud toetusi (sh nt jõulupakid, toidupakid vms)?
17. Rippmenüüdes kuvatavad valikuvõimalused ei ole piisavad, mida teha?
18. Millal saab STARis hakata teenuseid määrama?

 

Menetluste läbiviimine ja klienditöö

19. Miks on vajalik kliendiga läbiviidavate toimingute kajastamine STARis?
20. Kas menetlust saab algatada ja abinõud määrata ka rahvastikuregistrijärgselt teises omavalitsuses registreeritud isikule?
21. Kas STARis saab menetlust algatada ka isikule, kes puudub Eesti rahvastikuregistris?
22. Kas STARis saab menetlust algatada isikule, kellel elukoha aadress rahvastikuregistris on välismaa aadress?
23. Kas menetluse algatamisel peab tingimata teadma pöörduja isikukoodi?
24. Kas sisestatud taotluste andmeid saab muuta/parandada?
25. Millised päringuid teistesse registritesse on võimalik teha?
26. Millal ja milliseid päringuid tohib teha?
27. Miks peab kliendil olema aktiivne menetlus käimas, et ma saaksin tema kohta andmeid pärida?
28. Kui kliendi sotsiaalne seisund või tegeliku elukoha aadress muutub, siis kuidas seda muuta, kas pean algatama uue menetluse?
29. Mida pean tegema, kui  perioodilise toetuse saaja arveldusarve number või nimi muutuvad. Kas toetus tuleb tühistada ja uuesti määrata?
30. Avalehel rahvastikuregistri teadete all kuvatakse kliendi kohta muudatusteadet. Mida pean edasi tegema?
 

Toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse taotluste menetlemine

31. Millised andmed kuvatakse STARis taotlustele eeltäidetult? Kas taotlejalt sissetulekute kohta andmeid pole enam vaja küsida?
32. STAR ei kuva kuu alguses sisestatavatel taotlustel eeltäidetult tööandja väljamakseid (Maksu– ja Tolliameti andmeid)?
33. Mida teha, kui taotleja esitatud andmed ei vasta taotlusel eeltäidetud andmetele?
34. Kuidas sisestada TTT taotlust isikule, kellel ei ole isiklikku elamispinda? Kuidas niisugusel korral toimida, kohustuslikud väljad peavad olema täidetud?
35. Kui inimesel ei ole alust saada toimetulekutoetust, kas on võimalik talle vastav tõend välja printida?
36. Mida teha sel juhul kui sotsiaaltöötaja on sunnitud toetuse taotluse andmete sisestamise vahepeal katkestama? Kas juba sisestatud andmed lähevad kaotsi?
37. Kas toimetulekutoetuse määramisel loetakse sissetulekute hulka ka toetus hooldamise eest?
38. Kuidas arvestatakse toimetulekutoetust perele, kelle lapsed on registreeritud küll samasse omavalitsusse, kuid kes õpivad nt mujal ülikoolis ning neil on eluasemekulud?
39. Kuidas saada infot perest eraldi elavatele tudengitele toimetulekutoetuse määramisel perele makstava toimetulekutoetuse kohta?
40. Kuidas tuleb toimida juhul, kui toimetulekutoetust taotleval isikul on kohustus tasuda elatist?
41. Kas ma pean sisestama toetuse taotluse, kui näen juba dokumentidest, et toetus välja ei tule?
42. Mida teha, kui peale toetuse taotluse vastuvõtmist selgub, et isikule ei ole alust toetust määrata?
43. Miks mõne kuu toimetulekutoetuse taotlustel kuvatakse märge toiduabi saamise kohta ja mõnel mitte?
 

Hooldaja määramine, hooldamise eest makstava toetuse määramine

44. Kuidas määrata toetust puudega lapse hooldamise eest, kui puudub selleks eraldi parameeter?
45. Mida teha, kui hooldaja läheb tööle või vanaduspensionile või võetakse töötuna arvele ning seni on tema eest makstud sotsiaalmaksu?
46. Mida teha, kui hooldajal on mitu hooldatavat ja omavalitsus maksab tema eest sotsiaalmaksu?
47. Mida teha, kui hooldus lõpeb ennetähtaegselt (nt hooldatava surma tõttu)?

 

Juhtumitöö

48. Millistel juhtudel tuleb algatada juhtumimenetlus ja koostada juhtumiplaan? Kas juhtumiplaan tuleb koostada kõigi teenuseklientide kohta?
49. On olukordi, kus juhtumiplaan täidetakse/koostatakse kliendi juures kodus sh antakse nõusolek isikuandmete töötlemiseks. Kas pean nüüd arvuti ja printeriga isikule koju minema?
50. Kuidas teha juhtumitööd lapsega (sh koostada juhtumiplaani), kui vanem lapse seadusliku esindajana ei anna selleks nõusolekut?

 

 
1. Kuidas on võimalik saada STARi kasutajaks?

 

Ligipääsu registrile annab asutuse STAR administraator, luues isikule töötajakirje konkreetses asutuses. Kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, edastage Sotsiaalministeeriumile taotlus ametikirjana, milles tuuakse välja andmekogule juurdepääsu taotleva töötaja nimi, isikukood, ametinimetus ja soovitav(ad) kasutajaroll(id) (administraator, sotsiaaltöötaja, arveldaja). Taotlus peab olema (digi)allkirjastatud juurdepääsu taotleva töötaja ja asutuse juhi poolt ning edastatud STAR registri juhile.

2. Mida silmas pidada esimest korda STARi kasutama asudes?

 

Esimest korda süsteemi sisse logides tuleb kõigepealt ära vahetada administraatori antud parool, tutvuda ja nõustuda süsteemi kasutustingimustega ning täita ära ”Enda andmed” (moodulis „Ressursid“). Töötaja andmete (nt haridustase, kontaktandmed jms) muutumisel palume hoida töötaja andmed ajakohasena. Uutel töötajatel palume edastada oma meiliaadress Sotsiaalministeeriumi STAR teenusetoele, siis lisatakse teid STAR meililisti ning teieni jõuavad infokirjad.

3. Mida tuleb teha, kui STARi kasutav töötaja lahkub töölt?

 

Süsteemi kasutajakontode ja nende kasutajaõiguste asjakohasuse eest vastutavad kohalike omavalitsuste STAR administraatorid.
Töötaja ametist lahkumisel peab asutuse administraator muutma koheselt töötajakirje mitteaktiivseks. Vastasel juhul säilib töötajal õigustamatult juurdepääs süsteemile (sh delikaatsetele isikuandmetele). Töölt lahkudes palume omavalitsuse administraatoril muuta töötaja STAR kasutuskonto mitteaktiivseks. Kui see ei ole võimalik, siis palume teavitada sellest STAR teenusetuge Sotsiaalministeeriumis.

4. Mida tähendavad kasutajarollid?

 

Kasutajarollid määratlevad, millistele andmetele on töötajal juurdepääs:

  • sotsiaaltöötaja – tegeleb klienditööga (sisestab taotlusi, määrab abinõusid ja teeb juhtumitööd) ning registreerib tehtud toiminguid, omab juurdepääsu klienditoimikule ja menetlustele
  • administraator – tegeleb kasutajate õiguste haldamisega (konto avamine, -sulgemine, kasutajarollid), kirjeldab omavalitsuses osutatavad abinõud (toetused ja teenused), kohalikud parameetrid, klassifikaatorid ja eelarved
  • arveldaja – omab juurdepääsu arveldusfailidele sh teeb rahalehti, maksekorraldusfaile, konteerimisfaile ning väljastab ESD deklaratsioone
5. Millised rollid on vaja töötajatele kehtestada?

 

See sõltub töötaja tööülesannetest ning tööjaotusest konkreetses asutuses. Väikeses kohalikus omavalitsuses kannab sotsiaalnõunik ilmselt kõiki võimalikke rolle (sotsiaaltöötaja, administraator, arveldaja), suuremas piirdub roll konkreetse töölõiguga. Kindlasti ei tohiks rolli „sotsiaaltöötaja“ anda töötajale, kelle tööülesannete hulka klienditöö ei kuulu ning kellel puudub õigus kliendiandmetele juurde pääseda. Soovitame kaaluda arveldaja rolliga kasutusõiguse andmist ka raamatupidajale, kes pääseb seejärel ligi rahalehtedele, maksefailidele ning konteerimisfailidele.

6. Kuidas saab süsteemi sisse logida, kas ainult ID–kaardiga?

 

STAR töökeskkonnas on end võimalik autentida ja autoriseerida nii ID-kaardi kui ka kasutajanime ja parooliga. Kindlasti soovitame kasutada selleks ID-kaarti. NB! Ka igapäevaselt STARi kasutavad töötajad peavad paroole aeg–ajalt uuendama. Paroolivahetuse vajalikkusest teavitab kasutajat süsteem, kuid loomulikult võib seda teha ka sagedamini.

7. Milliseid turbereegleid tuleb STARi kasutades (st isikuandmeid töödeldes) järgida?

 

STARi kasutades tuleb järgida järgmisi nõudeid:

  • STARi ei tohi kasutada turvamata wifi levialas
  • STARi tohib kasutada ainult selleks ettenähtud ruumides ja riistvaral (töökoha arvutis). Vastasel juhul ei ole tagatud andmete turvaline töötlemine (nt juurdepääs kõrvalistele isikutele, adekvaatse viirusetõrje puudumine vms)
  • kasutajanime ja parooli ei tohi jätta kõrvalistele isikutele kättesaadavasse kohta ega edastada teistele isikutele
  • teise kasutaja kontot kasutades süsteemi sisenemine on keelatud
  • töölaua tagant lahkudes tuleb kas süsteemist välja logida või ekraan lukustada
  • süsteemist tehtud isikuandmeid sisaldavaid väljatrükke ei tohi jätta kõrvalistele isikutele kättesaadavasse kohta
  • süsteemist genereeritud failidele ei tohi olla õigustamata isikutel juurdepääsu
  • kui on vajadus isikuandmeid meili teel edastada, siis seda tuleb teha krüpteeritud kujul.
8. Kes saavad STARi kasutada?

 

STAR on eelkõige mõeldud kohaliku omavalitsuse töötaja töövahendiks. Juhtumitöö võrgustikuliikmetel (nt kooli sotsiaaltöötaja, perearst vms) ei ole üldjuhul juurdepääsu STARile, kuid läbi STARi saab juhtumikorraldaja anda võrgustikuliikmetele ülesandeid koos vajaliku taustainfoga. Teiste ametkondadega (nt Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa) toimub andmevahetus üle X-tee.

9. Kuhu pean pöörduma, kui STARi kasutamisel tekib küsimusi?

 

Sotsiaalministeeriumis nõustavad kasutajaid nii telefoni kui meili teel STAR teenusetoed (vt kontaktid kodulehel).
Teenusetugede poole palume pöörduda:

  • kui Teil on küsimusi STARi kasutamise kohta
  • kui Teil on probleeme STARi toimimisega
  • kui Teil on probleeme andmevahetusega sh kahtlusi saadud andmete õigsuses
  • kui Teil on ettepanekuid STARi täiendamiseks
  • kui tunnete vajadust täiendavate koolituste järele
10. Kuhu pean pöörduma, kui mul on ettepanek STARi muutmiseks või täiendamiseks?

 

Muudatusettepanekutega pöörduge palun STAR registrijuhi või teenusetugede poole. Ettepanek on soovitav esitada meili teel, tuues välja probleemi või ettepaneku kirjelduse ning põhjenduse. Kõiki ettepanekuid analüüsitakse ning kui soov on põhjendatud ja realiseeritav, siis püüame leida võimaluse muudatuse sisse viimiseks.

11. Kuidas on võimalik süsteemi kasutamist õppida?

 

Juhendmaterjalid leiate STAR kodulehelt jaotisest „Konto, juhendid ja koolitus“. Juhendmaterjale täiendatakse jooksvalt vastavalt lisandunud arendustele ning kasutajate sagedamini esitatavatele küsimustele. Seega on soovitatav aeg-ajalt neid materjale üle vaadata. Kindlasti soovitame täna enam mitte toetuda 2010. aastal toimunud koolitustel jagatud juhendmaterjalidele, kuna vahepeal on rakenduses toimunud mitmeid muudatusi. Samast jaotisest leiate lingid ka videokoolitusmaterjalidele.

12. Kuidas korraldatakse uute töötajate STARi–alane koolitus?

 

STAR koolitusi korraldavad STAR teenusetoed. Info koolituste kohta ja lingi koolitusele registreerimiseks leiate STARi kodulehelt. Vastava info edastame ka meililistile. Uute töötajate koolitussoovidega võib vajadusel pöörduda teenusetugede poole.

13. Olen STARi kasutaja, kuid ma ei saa regulaarseid infokirju? Mida ma pean selleks tegema?

 

Teavitage sellest STAR teenusetugesid ning me lisame Teid infokirja adressaatide hulka. Samuti palume edastada meile uute töötajate tööle asumisel.

14. STAR sessioonid aeguvad kiiresti. Miks see nii on?

 

Sessioonide aegumine on üks täiendav turvameede, mida kasutatakse paljudes veebipõhistes rakendustes. Kui kasutaja viibib töökohast pikalt eemal ilma süsteemist välja logimata, siis väheneb sel viisil andmete väärkasutamise risk. Sessiooni pikkuseks täna on 30 minutit. Kui kasutaja viibib töökohal ja suhtleb kliendiga, tuleks sessiooni aegumise vältimiseks teha rakenduses mõni liigutus.

15. Miks on vaja abinõud süsteemi kirjeldada? Mida see tähendab?

 

Abinõu eelnev kirjeldamine on STARis toetuse maksmise või teenuse määramise eelduseks. Abinõu kirjeldamisel sisestatakse süsteemi abinõu detailandmed: kehtivuse aeg, nimetus, sihtrühm, perioodilisuse märge, toetuse puhul kindlasti ka hinna tüüp ja suurus jms. Selle info alusel kuvab süsteem abinõu taotlemisel ja määramisel vajaliku info ette. Täpsemad juhised leiate koolitusmaterjalist „Kohalike toetuste ja teenuste administreerimine“.

16. Kas STARis saab kajastada ka eraldistena määratud toetusi (sh nt jõulupakid, toidupakid vms)?

 

Jah, abinõu kirjelduses tuleb selleks valida maksmisviisiks „eraldisena, maksekaardiga“ ning märkida abinõu hinnaks eraldise väärtus. NB! 0-eurose väärtusega eraldisi saab kirjeldada üksnes maksmisviisiga „sularahas“, vastasel juhul ei ole võimalik väljamakset salvestada ja abinõud kinnitada. Nii saate arvelduste moodulis luua eralduslehe ning süsteemi salvestuvad selle abinõuga seotud kulud.

17. Rippmenüüdes kuvatavad valikuvõimalused ei ole piisavad, mida teha?

 

Palun võtke ühendust registrijuhiga ja esitage oma põhjendatud ettepanek.

18. Millal saab STARis hakata teenuseid määrama?

 

Teenuste määramise funktsionaalsus on STARis juba praegu olemas, kuid 2015. aasta esimesel poolel keskendume teenuse mooduli uuendamisele, et seda lihtsustada. Omavalitsustel, kes seni ei ole teenuste moodulit kasutanud, soovitame seetõttu võimalusel oodata kuni muudatuste valmimiseni. Laiem rakendamine on planeeritud alates 2016. aastast.

19. Miks on vajalik kliendiga läbiviidavate toimingute kajastamine STARis?

 

Lisaks sotsiaaltöötaja enda klienditöö toetamisele on andmekogus registreeritud andmed vajadusel kättesaadavad ka teistele kliendiga tegelevatele töötajatele ning tõendusmaterjaliks ka järelevalve-, vaide- ning kohtumenetluste korral.

20. Kas menetlust saab algatada ja abinõud määrata ka rahvastikuregistrijärgselt teises omavalitsuses registreeritud isikule?

 

Jah, vajadusel saab isikule menetluse algatada sõltumata tema RR järgsest elukohast. Vajalik on sisestada tegeliku elukoha aadress pöördumise sisestamise käigus (kui see erineb RR järgsest elukohast).

21. Kas STARis saab menetlust algatada ka isikule, kes puudub Eesti rahvastikuregistris?

 

Jah, vastava juhendi leiate STARi koduleheküljelt („Eesti rahvastikuregistris puuduva isiku lisamine STARi“).

22. Kas STARis saab menetlust algatada isikule, kellel elukoha aadress rahvastikuregistris on välismaa aadress?

 

Jah saab küll.

23. Kas menetluse algatamisel peab tingimata teadma pöörduja isikukoodi?

 

Kui pöörduja erineb isikust, kelle probleemiga hakatakse tegelema, siis pöörduja isikukoodi teadma ei pea. Küll peab olema teada pöördumise subjekti isikukood. Isikukoodi tuvastamiseks saab kasutada STARi otsingupäringuid - isiku päring (rahvastikuregister) või aadressil elavate isikute päring (rahvastikuregister)

24. Kas sisestatud taotluste andmeid saab muuta/parandada?

 

Kui esitatud taotluse alusel pole veel abinõu määramist tehtud, saab taotluse andmeid täiendada/muuta. Muu pöördumise korral saab pöördumise andmeid täiendada kuni menetluse lõpetamiseni.

25. Millised päringuid teistesse registritesse on võimalik teha?

 

Lisaks automaatselt sooritatavatele päringutele saab STARi vahendusel teha päringuid järgmistesse riiklikkesse andmekogudesse:

  • rahvastikuregister

- elukohtade, dokumentide ja seoste päring
- eestkoste andmete päring (kliendivaatest)
- seotud isikute päring (kliendivaatest)
- isiku otsing nime või isikukoodi osa järgi (otsingupäring)
- aadressil elavate isikute päring (otsingupäring)

  • Töötukassa (töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register)

- töötuna arveloleku päring
- Töötukassa väljamaksete päring

  • Sotsiaalkindlustusamet (riiklik pensionikindlustuse register)

- väljamaksete päring
- erihoolekandeteenusel viibimise päring
- rehabilitatsiooniteenuse päring
- puude ja töövõimekaotuse kehtivate andmete päring (kliendivaatest)

  • Maksu– ja Tolliamet (maksukohustuslaste register) 

- tööandja ja haigekassa väljamaksete päring

  • Haigekassa (kindlustatud isikute register)

- ravikindlustuse olemasolu ja perearsti andmete päring

Kui sulgudes ei ole täpsustatud, siis käivitub päring menetluste üldvaatest sakist „Päringud“.

26. Millal ja milliseid päringuid tohib teha?

 

Päringute tegemisel tuleb lähtuda minimaalsuse printsiibist – pärida võib üksnes neid andmeid, mida kliendiga seotud otsuse tegemiseks on vältimatult vaja teada. Päringute tegemine logitakse sh salvestub automaatselt menetluse toiminguks ning mitteasjakohaste päringute tegemine on hiljem tuvastatav.

27. Miks peab kliendil olema aktiivne menetlus käimas, et ma saaksin tema kohta andmeid pärida?

 

Piirangud on vajalikud andmetöötluse nõuete täitmise paremaks tagamiseks. Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele on isikuandmete töötlemise oluliseks põhiprintsiibiks eesmärgikohasuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. Kui isikuga seotud menetlus on lõppenud, siis ei ole asjakohane tema andmeid töödelda. Kui isik pöördub omavalitsuse poole abi saamiseks, siis tema pöördumine registreeritakse ning sellega avaneb võimalus ka vajadusel andmeid kontrollida.

28. Kui kliendi sotsiaalne seisund või tegeliku elukoha aadress muutub, siis kuidas seda muuta, kas pean algatama uue menetluse?

 

Kliendi üldandmete vaates kuvatakse viimase menetluse põhiseid kliendiandmete all tegelikku elukohta ja sotsiaalset seisundit. Detailvaatenupule klõpsates liigute selle menetluse üldandmete vaatesse. Juhul, kui menetlus on algatatud olekus, on võimalik sakis „Subjektid“ neid andmeid muuta.

29. Mida pean tegema, kui  perioodilise toetuse saaja arveldusarve number või nimi muutuvad. Kas toetus tuleb tühistada ja uuesti määrata?

 

Väljamaksekirje muutmiseks võib tekkida vajadus järgmistel juhtudel:

  • toetuse saaja soovib panka ülekandmise asemel toetust hakata kätte saama sularahas või vastupidi
  • muutub toetuse saaja nimi (nt abiellumisel)
  • muutuvad toetuse saaja pangarekvisiidid (nt pangavahetus)
  • muutub toetuse väljamakse saaja isik

Toetuse väljamakse muutmiseks pole vaja määramisotsust tühistada. Kõigil sellistel juhtudel tuleb planeeritava väljamakse osas toetuse perioodiline kulu kinnitada ning seejärel teha konkreetsele väljamaksele tagastus ning kordusmakse, milles andmed täpsustatakse. Järgmistel perioodidel arvestatakse väljamaksekirje loomisel juba automaatselt viimati muudetud andmetega. NB! Väljamaksekirje muutmiseks ei piisa kliendi üldandmestikus pangakonto numbri asendamisest.

30. Avalehel rahvastikuregistri teadete all kuvatakse kliendi kohta muudatusteadet. Mida pean edasi tegema?

 

Edasised tegevused sõltuvad teate sisust.
Isiku surma korral tuleb:

  • üle vaadata isikuga seotud perioodilised abinõurakendamised ning need lõpetada (rakendamisotsused automaatselt ei lõppe)
  • lõpetada isikuga seotud menetlused
  • lõpetada hooldus (kui on)

Isiku elukoha muudatuse korral tuleb:

  • üle vaadata temaga seotud abinõurakendamised ning teha vajadusel otsus lõpetamise kohta
  • lõpetada vajadusel isikuga seotud menetlused
  • lõpetada hooldus (kui on)

Isiku nimemuudatuse korral tuleb:

  • üle vaadata perioodilised toetuse rakendamised ja teha muudatus väljamaksele (kui on tehtud konkreetse isiku nimele). Muud andmed muutuvad automaatselt.

Kui isiku menetluste andmed on üle vaadatud ja vajalikud andmed muudetud, saab teate avamisel märkida selle „lahendatuks“ ning seeläbi eemaldatakse kirje ekraanilt.

31. Millised andmed kuvatakse STARis taotlustele eeltäidetult? Kas taotlejalt sissetulekute kohta andmeid pole enam vaja küsida?

 

Toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse taotlustel kuvatakse rida sissetulekuid X-tee päringute abil automaatselt ette. Eeltäidetakse sotsiaalhoolekande seaduses määratletud ulatuses väljamaksete andmed järgmistest riiklikest andmekogudest:

  • Töötukassa andmed (Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register)
  • Sotsiaalkindlustusameti andmed (Riiklik pensionikindlustuse register)
  • Maksu – ja Tolliameti andmed (Maksukohustuslaste register)- tööandjate väljamaksed, Haigekassa väljamaksed

Lisaks kuvatakse eeltäidetult ka kohaliku omavalitsuse poolt STARis määratud perioodiliste toetuse andmed. Taotluste menetlemisel tuleb arvestada, et Maksu– ja Tolliametile deklareeritakse väljamaksete andmed hiljemalt maksele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Seega kuu alguses sisestatavatel taotlustel ei pruugi andmed veel kajastuda. NB! Riiklikes registrites ei kajastu kõik isikute sissetulekud, seetõttu on andmete ülekontrollimine alati vajalik.Taotleja peab kinnitama esitatud andmete õigsust esitades allkirjastatud taotluse või allkirjastades STARist väljatrükitud taotluse.

32. STAR ei kuva kuu alguses sisestatavatel taotlustel eeltäidetult tööandja väljamakseid (Maksu– ja Tolliameti andmeid)?

 

Vastavalt tulumaksuseaduse §40 lõikele 5 esitavad tööandjad tuludeklaratsiooni Maksu– ja Tolliametile hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Seega ei pruugi kuu alguses sisestavatel taotlustel andmed kajastuda ning toetuste menetlemisel tuleb sellega kindlasti arvestada.

33. Mida teha, kui taotleja esitatud andmed ei vasta taotlusel eeltäidetud andmetele?

 

X-tee päringute alusel eeltäidetud andmete osas on võimalik sooritada vajadusel detailsem päring menetluse üldvaates sakis „Päringud“.
Kui ka siit ei ole võimalik erinevuse põhjust tuvastada ning taotleja on veendunud enda esitatud andmete õigsuses, palume koheselt teavitada STAR teenusetugesid.

34. Kuidas sisestada TTT taotlust isikule, kellel ei ole isiklikku elamispinda? Kuidas niisugusel korral toimida, kohustuslikud väljad peavad olema täidetud?

 

Sellisel juhul märkige eluaseme andmetesse “0”.

35. Kui inimesel ei ole alust saada toimetulekutoetust, kas on võimalik talle vastav tõend välja printida?

 

Süsteem võimaldab salvestatud taotluse välja trükkida nupu „Pöördumised“ alt, kirjeldatud juhul on toimetulekutoetuse summa miinusmärgiga. Otsus toetust mitte maksta tuleb omavalitsusel vormistada vastavalt omavalitsuses kehtivatele nõuetele.

36. Mida teha sel juhul kui sotsiaaltöötaja on sunnitud toetuse taotluse andmete sisestamise vahepeal katkestama? Kas juba sisestatud andmed lähevad kaotsi?

 

Andmed lähevad kaotsi ainult juhul, kui katkestate töö ilma salvestamata. Kui selline olukord tekib, siis on ainus võimalus liikuda protsessis mõni samm edasi kuni taotluse salvestamiseni ja hiljem saab menetluse üldvaates akna ”Pöördumised” kaudu naasta andmeid täiendama, klõpsates nupule „Muuda taotlust“.

37. Kas toimetulekutoetuse määramisel loetakse sissetulekute hulka ka toetus hooldamise eest?

 

Jah, kui toetus on määratud perioodilisena. See, milliseid toetuseid ei loeta toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse määramisel sissetulekuks, on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses.

38. Kuidas arvestatakse toimetulekutoetust perele, kelle lapsed on registreeritud küll samasse omavalitsusse, kuid kes õpivad nt mujal ülikoolis ning neil on eluasemekulud?


Kui peres on kuni 24-aastaseid (k.a) (üli)õpilasi, kellel on täiendavad eluasemekulud, siis kaetakse need selliselt, et perekonna kohta arvestatud eluruumi normpinnale lisatakse õppuri kohta 18 m2 eluruumi pinda. Taotlusele tuleb sellisel juhul märkida täiendavate eluasemekuludega (üli)õpilaste arv.
Taotlusele palume kanda kõigi arvete samaliigilised kuluread summeerituna (nt elektrikuluna sisestada põhieluaseme kui ka õppuri eluaseme kulu summa).

39. Kuidas saada infot perest eraldi elavatele tudengitele toimetulekutoetuse määramisel perele makstava toimetulekutoetuse kohta?

 

Kuni 24-aastane (24-aastane k.a) õpilane või üliõpilane, kelle rahvastikuregistri elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, ei pea toimetulekutoetuse taotlemisel esitama tõendit selle kohta, et tema perekond sai käesoleval või eelmisel kuul toimetulekutoetust, neid andmeid on võimalik pärida toetuse taotluse sisestamisel läbi STARi. Selleks peab (üli)õpilane ütlema toetust saanud perekonnaliikme isikukoodi või nime ja sünniaja.

40. Kuidas tuleb toimida juhul, kui toimetulekutoetust taotleval isikul on kohustus tasuda elatist?

 

Elatise saab isiku sissetulekutest maha arvata, sisestades elatiseks makstava summa miinusmärgiga. Kui elatis ületab sissetulekuid, siis saab taotlusel arvestada elatist vaid sissetulekute ulatuses. Toimetulekutoetuse vahenditest elatise maksmist ei kaeta.

41. Kas ma pean sisestama toetuse taotluse, kui näen juba dokumentidest, et toetus välja ei tule?

 

Jah, vastavalt haldusmenetluse seadusele peab haldusorgan säilitama esitatud avaldused, taotlused ja muud dokumendid. Andmed, mille kandmine STARi on kohustuslik, sätestab sotsiaalhoolekande seadus.

42. Mida teha, kui peale toetuse taotluse vastuvõtmist selgub, et isikule ei ole alust toetust määrata?


Sellisel juhul tuleb taotlus märkida „tagasilükatuks“ ning menetlus lõpetada.

43. Miks mõne kuu toimetulekutoetuse taotlustel kuvatakse märge toiduabi saamise kohta ja mõnel mitte?

 

Toiduabi saamise aluseks on toimetulekutoetuse saamine teatud konkreetsetel kuudel. 2015. aasta esimese toiduabi jagamisel on toiduabi saama õigustatud leibkonnad, kes on saanud toimetulekutoetust jaanuaris ja/või veebruaris 2015.

44. Kuidas määrata toetust puudega lapse hooldamise eest, kui puudub selleks eraldi parameeter?

 

Kui puudega lapse hooldamise eest makstava toetuse suurus (sh puude liigiti) erineb täiskasvanu hooldamise eest makstava toetuse suurusest, siis tuleb sisestada toetuse taotlusel vaikimisi kuvatud summa asemele käsitsi õige summa (toetuse hinna tüüp on sellisel juhul „määratud abinõu otsuses“).

45. Mida teha, kui hooldaja läheb tööle või vanaduspensionile või võetakse töötuna arvele ning seni on tema eest makstud sotsiaalmaksu?

 

Kui toetuse määramise aluseks olev olukord muutub (hooldatava puude raskusaste muutub, hooldaja saab ravikindlustuse muudel alustel vms), tuleb kehtiv abinõu rakendamine lõpetada ning määrata toetus uuesti uutel tingimustel.

46. Mida teha, kui hooldajal on mitu hooldatavat ja omavalitsus maksab tema eest sotsiaalmaksu?

 

Sotsiaalmaksu kohustus võib olla lisatud vaid ühele toetuse otsusele ning seda peate ise jälgima. Kõige lihtsam on ülevaadet saada hooldajatoetuse päringut kasutades („Määratud abinõud“ --> „Hooldajatoetuse otsing“).

47. Mida teha, kui hooldus lõpeb ennetähtaegselt (nt hooldatava surma tõttu)?

 

Sellisel juhul lõpetage hooldajatoetuse rakendamine ning ka vastav menetlus. Samuti on vajalik lõpetada hooldaja-hooldatava seos kliendivaates ning hoolduse määramise menetlus. NB! Hoolduse seose andmetele tuleb lisada lõpukuupäev, mitte seose andmeid kustutada.

48. Millistel juhtudel tuleb algatada juhtumimenetlus ja koostada juhtumiplaan? Kas juhtumiplaan tuleb koostada kõigi teenuseklientide kohta?


Sotsiaalhoolekande seaduse § 291 sätestab, et kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka sotsiaalteenuse või -toetuse määramise vajadust, kasutatakse abi osutamisel juhtumikorralduse põhimõtet. Juhtumiplaani koostamise raames kaardistab sotsiaaltöötaja kliendi olukorra, lahendamist vajavad probleemid, hindab abivajaduse ja planeerib tegevused. Ühtses vormis dokumenteeritud andmed aitavad sotsiaaltöötajal edaspidi ka infot edastada või vajadusel põhjendatud selgitusi anda. Keerulisemate juhtumite korral on juhtumiplaani andmed abiks näiteks ka kohtumenetluse tarbeks dokumentide ettevalmistamisel. Kui kliendi probleem on lahendatav ühe teenuse või toetuse määramisega, siis juhtumimenetlust algatada ega juhtumiplaani koostada pole vaja. Täpsemaid kriteeriume ei ole võimalik ette anda, juhtumikorralduse meetodi valiku otsustab sotsiaaltöötaja igal üksikul juhul eraldi, kaaludes selle otstarbekust. NB! Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 292 on juhtumiplaani koostamine kohustuslik alaealise isiku suunamisel asenduskoduteenusele või perekonnas hooldamisele.

49. On olukordi, kus juhtumiplaan täidetakse/koostatakse kliendi juures kodus sh antakse nõusolek isikuandmete töötlemiseks. Kas pean nüüd arvuti ja printeriga isikule koju minema?

 

Nõusolek on võimalik võtta ka paberkandjal dokumendile. Nõusoleku saamist tõendav allkiri on võimalik võtta peale juhtumiplaani so tegevuskava lõplikku koostamist, sest tegevusi ei saa enne alustada kui isik ei ole nendeks nõusoleku andnud.

50. Kuidas teha juhtumitööd lapsega (sh koostada juhtumiplaani), kui vanem lapse seadusliku esindajana ei anna selleks nõusolekut?

 

Juhtumitöö alustamisel küsitakse isikult nõusolekut isikuandmete edastamise kohta kolmandatele osapooltele, mis on juhtumitöös sageli vältimatu. Samuti eeldab juhtumitöö tegemine kliendi (seadusliku esindaja) nõusolekut selles protsessis osalemiseks. Kui lapse seaduslik esindaja ei anna nõusolekut, on võimalik perekonnaseaduse § 134 alusel kohtult ettekirjutuse taotlemine (KOV ise esindaja konkreetses tegevuses). See on teostatav ka esialgse õiguskaitse korras.

 


 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Viimati uuendatud: 12. märts 2015