Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Kliinilised juhtprojektid

Personaalmeditsiin aitab leida igale inimesele võimalikult individuaalse ennetus- või raviplaani, analüüsides inimese geeniandmeid koos keskkonna-, tervisekäitumise ja terviseandmetega. Personaalmeditsiini ellurakendamine Eestis toimub sotsiaalministeeriumi juhitava personaalmeditsiini programmi 2016-2020 raames.

Riikliku personaalmeditsiini programmi kliinilised juhtprojektid on esimene oluline samm personaalmeditsiini programmi rakendamisel. Kliiniliste juhtprojektide tulemusel töötatakse 2017–2019 välja ja katsetatakse kompleksselt tervise- ja geeniandmete kasutamist võimaldavat organisatsioonilist ning tehnilist keskkonda. Selle tulemusel arendatakse välja uus personaalmeditsiini teenusemudel ning metoodikad, mille alusel on võimalik järk-järgult laiendada personaalmeditsiini lähenemist terves tervishoiusüsteemis.

Läbi viiakse kaks kliinilist pilootprojekti:

  • rinnavähi personaalne ennetamine ning varane avastamine
  • südame-veresoonkonnahaiguste ennetamine, statiinravi (kolesteroolitaset langetav ravi) personaalsete näidustuste väljaselgitamine ja rakendamine

Tutvu konkursiga personaalmeditsiini kliiniliste juhtprojektide elluviija leidmiseks Eesti Teadusagentuuri veebilehel.

 


Kuidas on valitud kliinilised juhtprojektid?

Valiku baasaluseks on piisav tõenduspõhisus, haiguskoormus ühiskonnas ning nende haiguste ennetuse kehvad tulemused. Otsus on tehtud sotsiaalministeeriumi 2015. aastal tehtud personaalmeditsiini programmi eeluuringule ja ekspertide soovitustele tuginedes.

Oluliseks põhjuseks on nende diagnooside puhul konsulteerimise keerukus. Tuleb leida viis, kuidas kõige paremini käituda ning tulemuslikult nõustada ja jälgida inimest tingimustes, kus ta on saanud suure vähiriski informatsiooni. Teisalt, südamehaiguste suure koguriski korral soovime testida, kuidas on parim viis saavutada hea statiinravi soostumus ning elustiili muutmine.
  

Kas see on teadusprojekt?

See on rakendusuuring, st juba olemasoleva teadmuse rakendamine uudsel viisil. Kuid projekt viiakse ellu head teadusuuringute tava silmas pidades.


Kust tulevad geeniandmed?

Kliiniliste juhtprojektide elluviimisel kasutatakse Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramus olevaid geeniandmeid. Praegu neid veel kogumahus pole, kuid juba 2017. aasta suveks saab kogu geenivaramus olev DNA analüüsitud (genotüpiseeritud), st iga geenidoonor saab personaalse geenikaardi. Selle finantseerimiseks leidis raha peamiselt haridus- ja teadusministeerium. Geenivaramu tekkele pani aluse sotsiaalministeerium, kui 2001. aastal asutati SA Eesti Geenivaramu, mis hiljem läks üle Tartu Ülikooli koosseisu.


Mis on projekti tulemus?

Projekt ei anna veel tulemust rahvatervise tasemel, selleks on see liiga lühiajaline. Küll aga saame sellest oskused ja kogemused ning läbi proovitud tehnilised lahendused, et edaspidi hakata tervise- ja geeniandmeid koos inimeste personaalseks nõustamiseks kasutama. Projektil on ka kaksikprojekt, see on personaalmeditsiini otsustustugede arendamise projekt, mille arenduskonkursi soovime välja kuulutada innovaatilise hanke vormis: hange on kavandatud 2017. aastasse ja seda finantseeritakse koos EAS-ga.

Otsustustugede projekt on osa terviklahendusest ja ilma selleta ei ole võimalik kliinilisi juhtprojekte ellu viia. Sotsiaalministeerium ei ole seni leidnud rahalisi vahendeid, et kaasfinantseerida personaalmeditsiini otsustustugede arendamise projekti mahus 500 000 eurot. EAS on positiivse kaasfinantseerimise otsuse teinud. Raha kasutamine peaks algama hiljemalt jaanuaris 2018.

Kes saab projektist kasu?

Personaalset kliinilist informatsiooni saavad projektist inimesed, kes on liitunud geenivaramuga. Selles projektis täidetakse lubadus hakata geenivaramu geenidoonoritele infot tagasi andma. Samuti kaasatakse nende geenidoonorite lähisugulased, kellel on suur pärilik rinnavähi risk. Ülejäänud geenidoonorid saavad teada, et neil vastavaid riske ei olnud, seega puudutab see projekt ligikaudu 50 000 Eesti inimest.

Ülejäänud Eesti inimesed hakkavad projektist kasu saama siis, kui projekt on tulemuslik ja personaalmeditsiini lähenemist hakatakse laiendama kogu Eesti tervishoidu.

Riik loodab ka testprojekti tulemusel üles ehitada teadus-arendustegevust toetava taristu, et oleks võimalik suurendada nii teadus-arendustegevust kui ka elavdada ettevõtlust.

 

Kuidas saavad enda kohta infot inimesed, kes projekti kaasatakse?

Inimesi teavitatakse sellest, et nende kohta on nüüd olemas personaalmeditsiiniline info ja nad kutsutakse kas perearsti või oma eriarsti konsultatsioonile. Kuidas see täpsemalt käib, selgub projekti käigus. Õigus saada isikuga seotud infot on ainult inimesel endal ja tema volitusel ka tema arstil.

 

Kas inimene saab loobuda enda kohta käiva personaalse info saamisest?

Jah, see õigus jääb inimesele alati alles. Projekt peab pakkuma ka selleks lahenduse, kuidas sellise soovi korral tegutseda.

 

Miks programmi tehakse, kui meditsiinisüsteemis pole raviraha?

Kasvavad tervishoiukulud pole ainult Eesti probleem. Meil on vajalik tagada kvaliteetne raviteenus piisavas mahus, aga vaadata, kas me saame võtta „pikemaid samme“ kasvavate kulude ohjamiseks. Personaalmeditsiin võiks olla üks komponentidest, mille abil me pikas perspektiivis parandaks rahvatervist ja ohjaks tervishoiukulusid.

Teine põhjus on ka ettevaatav. Geeniandmete kasutamine tervishoius on trend, meie valida on kas liikuda sellega varakult kaasa ja püüda seda enda, riigi ja Eesti inimeste jaoks võimalikult hästi ära kasutada või hakata tulevikus sisse ostma teiste poolt välja töötatud lahendusi nende dikteeritud tingimustega (kuna Eesti on väga väike turg).

Saame kasutada personaalmeditsiini programmi elluviimiseks lisaks riigi rahale olulises osas Euroopa fondide raha.

 

Kas selle tulemusel lisandub arstidele töökoormust?

Andmete hulk, mida on vaja läbi analüüsida inimesele personaalmeditsiinilise nõu andmiseks, on liiga suur selleks, et inimene suudaks seda teha. Seetõttu on uute IT-tehniliste arenduste tegemine möödapääsmatu. Oluline on aga neid arendusi teha koos arstide ja teiste meditsiinitöötajatega, siis saab loota parimat tulemust. Eesmärk on valmis teha selline süsteem ja digitaalsed kasutajalahendused, mis oleksid arstidele mugavad kasutada ning ei suurendaks info hankimise ajakulu.

 

Kas geeniandmete kasutamine meditsiinis päästab Eesti rahva tervise? Milleks geenid?

Me lähtume sellest, et me soovime tervishoiusüsteemi, mis on tulevikku vaatav, personaalne, ennetav ja inimest kaasav. See on vastand süsteemile, mis tegeleb tagajärgedega, lähtub nn keskmisest inimesest ega jaga vastutust inimesega.

Geeniinfo integreerimine muude otsustamiseks vajalike terviseandmetega on üks möödapääsmatutest komponentidest sellise süsteemi elluviimiseks.

 

Viimati uuendatud 23.03.2022