Koolitused, konverentsid, üritused

Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013 tulemuste ja artiklikogumiku esitlus


Sotsiaalministeerium esitles teisipäeval, 16. septembril 2014 Tallinnas 2013. aastal läbi viidud neljanda soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemusi ja artiklikogumikku. Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel läbi viidud elanikkonna uuring otsis vastuseid ühiskondlikku soolist tasakaalu, naiste ja meeste hoiakuid ning kogemusi puudutavatele küsimustele.

Neljas soolise võrdõiguslikkuse monitooring selgitas välja, et enim on positiivseid muutusi toimunud töö valdkonnas. Vähenenud on stereotüüpne mõtlemine ametite soolisest sobivusest ning varasemast enam nõustutakse, et naised saavad hakkama tehnilisi oskusi nõudvatel ja mehed hooldamisega seotud erialadel. Seevastu era- ja haridussfääris on hoiakud visamad muutuma. Naised ja mehed tajuvad ka oma positsiooni ühiskonnas erinevalt. Ainult 15% naisi leidis, et Eestis on mehed ja naised ühiskonnas võrdväärsel positsioonil, meestest  arvas nii 35%. Märgatavalt on suurenenud naiste osakaal, kes arvab, naisi peaks tipp-poliitikas enam olema.

Neid ja muid tulemusi ning viimase kümne aasta arenguid tutvustasid esitlusel Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Katri Eespere, soolise võrdõiguslikkuse monitooringu artiklikogumiku toimetaja Triin Roosalu, sotsiaalteaduste doktor Leeni Hansson ning Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi esindaja Christian Veske. Oma tervitussõnad saatis ka sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt.

„Küsitluse käigus leidis vaid 35% Eesti meestest ja 15% naistest, et naised ja mehed on ühiskonnas võrdväärsed. Ometi nõustub valdav osa meestest ja naistest, et ühiskond, kus naised ja mehed on võrdsed, on hea ühiskond ning naiste panust palgatööl tuleks enam hinnata. Samuti oodatakse, et otsustavalt suureneks meeste osa laste kasvatamisel. Teisedki sarnased hoiakud viitavad võimalusele, et soolist ebavõrdsust tekitavad sotsiaalsed piirid on muutumas,“ tõi mõningaid uuringu tulemusi välja Tallinna Ülikooli teadur ning monitooringu artiklikogumiku toimetaja Triin Roosalu.

Monitooringu raportiga saad tutvuda SIIN ja artiklikogumikuga SIIN.

Soolise võrdõiguslikkuse monitooring on üle 3-4 aasta Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatav esinduslik elanikkonna küsitlus, mille eesmärk on saada ülevaade Eesti meeste ja naiste hoiakute, kogemuste ja käitumise kohta erinevates eluvaldkondades. Käesolev monitooring oli järjekorras neljas ning tähistas kümmet aastat soolise võrdõiguslikkuse monitooringuid Eestis. Esimene niisugune monitooring viidi läbi 2003. aastal.

Monitooringu valmimist ja selle tulemuste tutvustamist toetas Euroopa Liit ESF programmi „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2011-2013“ raames.

 

Võrgustikuseminar "Inimkaubanduse ohvrist kannatanuks"


10. juunil 2014 korraldas Sotsiaalministeeriumi Soolise võrdõiguslikkuse osakond seminari "Inimkaubanduse ohvrist kannatanuks".

Tegu oli praktilise suunitlusega võrgustikuseminariga, mille eesmärk oli parandada ametkondade võimet inimkaubanduse ohvreid märgata ja juhtumeid menetleda. Seminar tugevdas inimkaubandusega kokkupuutuvate ametnike ja spetsialistide võrgustikku ja koostööd.

Seminaril osalesid Tööinspektsiooni, Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti, prokuratuuri, asenduskodude ja MTÜde esindajad ning ministeeriumite ametnikud, kelle töövaldkonda sunniviisiline töö ja/või seksuaalne ärakasutamine kuulub (kokku osales 55 spetsialisti).

Seminari kontseptsiooni väljatöötamises aitasid Sotsiaalministeeriumi Soolise võrdõiguslikkuse osakonda ka Politsei- ja piirivalveameti, Tööinspektsiooni, Sotsiaalkindlustusameti, prokuratuuri, MTÜ Living for Tomorrow ja Justiitsministeeriumi esindajad.

Seminar toimus hotellis Radisson Blu Olümpia.

 

Rahvusvaheline seksuaalvägivalla konverents


8. mai 2014 Tallinnas toimunud rahvusvahelise seksuaalvägivalla konverentsi ülekannet on võimalik järelvaadata SIIN.

 

Tööalase ärakasutamise äratundmine ja juhtumite menetlemine


2014. aasta aprillis toimunud koolitus viis kokku Tööinspektsiooni ja Politsei- ja Piirivalveameti professionaalid, kes sunniviisilise töö juhtumite korral koostööd teevad.

Koolitus toimus:

  • Tallinnas 15.04 kell 9.00-16.30 Justiitsministeeriumis;
  • Pärnus 16.04 kell  9.30-17.00 Sanatooriumis Tervis;
  • Jõhvis 21.04 kell 9.30-17.00 Wironia hotellis;
  • Tartus 22.04 kell 9.30-17.00 Dorpati konverentsikeskuses.

Koolituse korraldas Tööinspektsiooni palvel Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakond koostöös Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna ja MTÜga Living for Tomorrow.

Koolitust toetas ESF programm „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010 – 2014“

 

 

Palgavisioon


Palgavisoon oli 2014. aasta võrdse palga päeva teavitusüritus, mille eesmärk oli juhtida tõhusalt tähelepanu soolisele palgalõhele – selle olemusele, põhjustele, tagajärgedele ja selle vähendamise võimalustele. Teavitusürituste läbiviimise ajavahemikuks oli 10.-16. aprill 2014. Võrdse palga päev (10. aprill 2014) on sümboolne päev, mil keskmine Eesti naine saab teenitud sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelneva aasta 31. detsembriks. Arutelude algusajaks oli sümboolselt 14:36, kuna palgavahet arvestades peaks naiste tööpäev võrreldes meeste tööpäevaga lõppema just sel kellaajal.

         

Eestis on Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe. Põhjuseid on erinevaid - sooline jaotumine hariduses ja tööturul, töö- ja pereelu ühitamise raskused, iganenud personalipraktikad. Võrdse palga päeval arutleti, kas see on probleem, kui naised teevadki meestest erinevaid töid, mille eest makstakse vähem või kui sama töö eest makstakse mehele kolmandiku võrra rohkem.

Arutelud toimusid üle Eesti: Haapsalus, Jõgeval, Kohtla-Järvel, Kuressaares, Kärdlas, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Raplas, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus. Tallinnas toimunud arutelu sai koos otselülitustega maakondadesse jälgida ka veebiülekande vahendusel.

Arutelu on võimalik järelvaadata SIIT.

Palgavisiooni viis läbi CPD Arenduskeskus ning rahastas Euroopa Liit ESF programmi "Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2011-2013" raames.

Viimati uuendatud: 30. juuli 2015