Korduma kippuvad küsimused

 

Küsimused töövõimereformi sisu kohta

 

Mis on töövõimereform?

Töövõimereformi peamine eesmärk on pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega inimeste töötamise ja tööle saamise toetamine. Selleks uuendatakse pikaajalise tervisekahjustusega inimeste toetamise süsteemi. Töövõimetuse asemel hinnatakse töövõimet.  Samuti uuendati oluliselt teenuste paketti, toetamaks inimeste aktiivsust tööturul. Seega liigutakse passiivselt toetuste maksmiselt isikupõhisele lähenemisele. Töövõimetuspension asendub töövõimetoetusega.

 

Miks töövõimereform ette võeti?

Eesti rahvastik vananeb ja seisab silmitsi süveneva tööjõupuudusega. Samas on meil inimesi, kes saaksid töötada ja aktiivselt ühiskonnaelus kaasa lüüa.

Pikaajalise tervisekahjustuse tõttu on Eestis töölt lahkunuid Euroopa Liidu keskmisest 10 protsenti rohkem ja töövõimetuspensioni saavate inimeste arv on viimase kümne aasta jooksul peaaegu kahekordistunud. Samaaegselt töövõimetuspensionide määramise kasvuga on paranenud Eesti inimeste üldised tervisenäitajad.

Muudatuste peamine eesmärk on toetada pikaaegse püsiva töövõimekaoga inimeste täisväärtuslikku elu, aidates neil leida töö ja tööl püsida.

 

Mida täpselt muudeti?

Reformi käigus uueneb pikaajalise tervisekahjustusega inimeste toetamise süsteem - töövõime hindamine, toetuste maksmine ja teenuste valik. Töövõime  hindamise  võtab Sotsiaalkindlustusametist üle Eesti Töötukassa. Seniste töövõimekaotuse protsentide asemel saab inimene edaspidi puuduva, osalise või täieliku töövõime otsuse. Töövõimetuspensioni vahetab välja töövõimetoetus, mida on õigus saada puuduva või osalise töövõimega inimestel. Osalise töövõimega inimeselt oodatakse toetuse saamiseks aktiivsust. See tähendab näiteks töötamist, äriühingu juhtimist, töötuna arvelolekut (st tööotsimist ja töötukassa teenustel osalemist),  õppimist, alla 3-aastase lapse kasvatamist, viibimist ajateenistuses, puudega inimese hooldamist.

Kui seni hinnati pikaajalise tervisekahjustusega inimesel töövõimekaotust peamiselt diagnooside põhjal, siis uus töövõime hindamine võtab arvesse nii diagnoosi kui ka seda, mil määral mõjutab terviseseisund inimese tegutsemist ja milliseid piiranguid tegutsemisvõimekusel tal on. Töövõime hindamise põhimõtetest ja metoodikast loe lähemalt siit.

 

Keda puudutab töövõimereform?

Otseselt puudutab reform tööealisi inimesi (16.a kuni vanaduspensioniealine), kellel on selline pikaajaline tervisekahjustus (sh nt puue), mille tõttu vajab inimene riigipoolset toetust ja tugiteenuseid. Need on inimesed, kellel on uue süsteemi järgi tuvastatud osaline või puuduv töövõime või vana süsteemi järgi püsiv töövõimekaotus.

Teine oluline töövõimereformi sihtrühm on tööandjad. Kasvavas tööjõupuuduses on tööturule oodatud kõik, kes saavad tööd teha ning tööandjad vajavad ka tuge terviseprobleemide mõistmisel ja nende maandamisel, töökohal tervisest tulenevate vajalike kohanduste tegemisel jne.

Kaudselt puudutab reform:

arste;
vähenenud töövõimega inimeste sugulasi ja lähiringkonda;
omastehooldajaid;
kohalikke omavalitsusi ja valitsussektori asutusi;
vähenenud töövõimega inimeste töökaaslasi;
jt.

Töövõimereform EI PUUDUTA alla 16-aastaseid lapsi ega vanaduspensionäre. Samuti ei puuduta töövõimereform neid inimesi, kellel on tuvastatud püsiv töövõimetus kuni vanaduspensionieani.

 

Mida pean ma kindlasti teadma tehtavate muudatuste osas?

Kui teile on määratud püsiv töövõimetus või teil on püsiv riigipoolset abi või toetust vajav tervisehäire, siis tehke kindlaks, kas ja millal peate minema töövõime hindamisele.

Kui teil on juba püsiv töövõimekaotus, tuleb hindamisele minna korduvekspertiisil märgitud tähtajal. Kui see on veel 2016. aastal, siis sotsiaalkindlustusametisse ja kui see on 2017. aastal või hiljem, siis töötukassasse. Enne tähtaja saabumist ei ole vaja hindamisele minna. Need inimesed, kellel ei ole varem püsivat töövõimetust tuvastatud või kellel tehti seda enne 2010. aastat, tuleb töövõime hindamiseks töötukassasse pöörduda juba 1. juulist 2016.

Kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist tuleb ära käia oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Seejärel saate esitada töövõime hindamise ja töövõime toetuse taotlused töötukassale.

Kui teil tuvastatakse puuduv või osaline töövõime, on teil õigus töövõimetoetusele. Osalise töövõimega inimeselt oodatakse toetuse maksmisel võimetekohast aktiivsust.

See tähendab näiteks töötamist, äriühingu juhtimist, töötuna arvelolekut (st tööotsimist ja töötukassa teenustel osalemist),  õppimist, alla 3-aastase lapse kasvatamist, viibimist ajateenistuses, puudega inimese hooldamist.

 

Mida pean tegema kohe ja lähitulevikus?

1. juulist hakkab töötukassa hindama püsiva tervisekahjustusega inimeste töövõimet ning hüvitama sotsiaalmaksu (miinimumpalga ulatuses) vähenenud töövõimega inimesi palkavatele tööandjatele.                           

  • Kui te olete tööealine (vanuses 16 kuni vanaduspensioniealine) ja teil on püsiv tervisehäire, aga sotsiaalkindlustusamet pole tuvastavatud püsivat töövõimetust – pöörduge töötukassasse töövõime hindamisele.
  • Kui teil on tuvastatud püsiv töövõimetus (nt olete töövõimetuspensionär) ning korduvekspertiisi tähtaeg on enne 31. detsembrit 2016 – pöörduge teile määratud tähtajal sotsiaalkindlustusametisse töövõimetuse hindamisele .
  • Kui teil on tuvastatud püsiv töövõimetus (nt olete töövõimetuspensionär) ning korduvekspertiisi tähtaeg on alles 2017. aastal või hiljem – pöörduge teile määratud tähtajal töötukassasse töövõime hindamisele.
  • Kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist tuleb ära käia oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Seejärel esitage taotlus töötukassale.
  • Kui teil on tuvastatud püsiv töövõimetus või invaliidsusgrupp vanaduspensionieani –  te ei pea minema uuesti hindamisele.
  • Töövõimetuspensionärid saavad üleminekuajal edasi töövõimetuspensioni. Uut töövõimetoetust makstakse vaid neile, kellel tuvastatakse töövõime hindamisel puuduv või osaline töövõime (vastavalt 355 või 202 eurot).

Järgmine suurem muudatuste tähtaeg on 1. jaanuar 2017, mil kõigil tervisekahjustusega inimestel – nii uutel kui ka korduvatel taotlejatel – tuleb pöörduda töövõime hindamiseks töötukassasse.

Puude raskusastme tuvastamine jääb endiselt sotsiaalkindlustusametile. Kuid inimesel on võimalik taotleda töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist koos, esitades ühistaotluse töötukassale või sotsiaalkindlustusametile.

 

Kust ma leian lühikese ja arusaadava ülevaate töövõimereformi kohta?

Abistavaid infomaterjale töövõimereformi kohta on palju. Kõige ülevaatlikuma informatsiooni leiate järgnevatelt veebilehtedelt:

 

Kes mind küsimuste korral aitab?

Kuna töövõime hindamisega tegeleb Eesti Töötukassa, siis on kõige õigem pöörduda otse nende poole.

www.tootukassa.ee
www.facebook.com/eestitootukassa
Infotelefon 15501 (lauatelefonilt tasuta)
Skype’ilt infotelefonile: tootukassa

Töötukassa maakonnaüksused leiate SIIT.

 

Küsimused töövõime hindamise kohta

 

 

Kes ja kuidas hakkab töövõimet hindama?

Alates 1. juulist 2016 alustab pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõime hindamist ja neile töövõimetoetuse maksmist Eesti Töötukassa. 2016. aastal hindab töötukassa ainult nende inimeste töövõimet, kellel ei ole viimase kuue aasta jooksul töövõimekaotust hinnatud.

Kui teile on varem määratud püsiv töövõimetus korduvhindamise tähtajaga 2016. aastal, tuleb teil endiselt pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse, kes teeb ekspertiisi püsiva töövõimekaotuse kohta ja maksab töövõimetuspensioni. Korduvekspertiisi taotlus tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada ajavahemikus, mis on märgitud ekspertiisi otsusele. Töövõimetuspensionile on õigus, kui tuvastatakse vähemalt 40%-line püsiva töövõime kaotus.

Alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet AINULT töötukassa. Kui teile on määratud püsiv töövõimetus korduvhindamise tähtajaga 2017. aastal või hiljem, tuleb teil töötukassasse pöörduda ajavahemikul, mis on märgitud ekspertiisi otsusele.

Kui seni hinnati pikaajalise tervisekahjustusega inimesel töövõimekaotust peamiselt diagnooside põhjal, siis uus töövõime hindamine võtab arvesse nii diagnoosi kui ka seda, mil määral mõjutab terviseseisund inimese igapäevast tegutsemist ja töötamist. Töövõime hindamise taotluses tuleb vastata küsimustele erinevatest valdkondadest, näiteks: käeline tegevus, nägemine, kuulmine, kõnelemine, teadvusel püsimine, enesehooldus, õppimine, tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine, ohu tajumine, inimeste vaheline lävimine ja suhted.

Töövõime hindamise põhimõtetest ja metoodikast loe lähemalt siit.

 

Kuidas erineb töövõime hindamine töövõimetuse hindamisest?

Vana süsteemi järgi tuvastati inimesel püsiv töövõimetus ja seda väljendati protsentides. Töövõimekao protsendid olid 10, 20...100%. 

Näiteks, kui tuvastati püsiv töövõimetus ja määrati töövõimekaotus 40% ulatuses, siis eeldati, et see inimene on võimeline töötama oma praegusel töökohal 60% ulatuses täiskoormusest. Kui inimene ei töötanud taotlemise hetkel, siis lähtuti ekspertiisis tema senisest peamisest töökohast.

Kui töövõimetus oli vähemalt 40%, siis oli inimesel õigus taotleda töövõimetuspensioni. Töövõimetuspensioni saajaid nimetatakse töövõimetuspensionärideks.

1. juulist 2016 on kasutusel osalise ja puuduva töövõime mõisted ning protsente enam ei määrata. Seega hinnatakse nüüd töövõimet, mitte töövõimetust. Hinnatakse, mida inimene suudab teha ja selle põhjal selgitatakse koos töötukassa juhtumikorraldajaga välja, millist tööd on inimene võimeline tegema. Näiteks, kui püsivate seljaprobleemidega ei ole võimalik enam samal töökohal jätkata, selgitatakse töötukassa abiga välja, milline muu töö inimesele sobiks.

Vähenenud töövõime otsuse aluseks on inimese tegutsemise ja soorituste võimete (tegevuspiirangute) hindamine, mitte diagnoos ja puue, sest erinevatel inimestel võib sama diagnoos väga erinevalt tegevusi piirata.

Tähtis on ka see, milliseid abivahendeid inimene kasutab. Õige ja vajaliku abivahendiga saab teatud töid teha ja inimese töövõime on sellega tagatud. Siinkohal on abiks töötukassa, kes aitab leida sobiva töö ning pakub erinevaid toetavaid teenuseid, sh abivahendeid, mida vajate töö tegemiseks. Igapäevaeluks vajalikku abivahendit tuleb taotleda Sotsiaalkindlustusametist.

 

Kas töövõime hindamist on võimalik taotleda koos puude raskusastme tuvastamisega?

Jah, töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist võib taotleda koos. Sellisel juhul võite ühistaotluse esitada Eesti Töötukassale või Sotsiaalkindlustusametile. Samaaegselt on võimalik esitada taotlus ka töövõime toetuse  ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramiseks.

 

Miks ma pean käima kuus kuud enne iga taotlust arsti vastuvõtul, kui mul on näiteks jalg amputeeritud?

Töövõime hindamisel hinnatakse inimese tegevusvõimekust koos tavapäraste abivahenditega ja talle määratud raviga. Ka siis, kui inimesel on määratud puue või diagnoositud raske haigus, väljenduvad need nende inimeste töövõimes erinevalt.

Kuigi diagnoos võib jääda samaks, siis ajaga võib muutuda paremaks nii inimese terviseseisund kui tegevusvõimekus tänu uuenenud toetavatele teenustele ja abivahenditele. Ka siin tuleb arvestada, et tehnoloogiad arenevad pidevalt ning mis polnud võimalik veel mõne aasta eest, on täna juba võimalik. See tähendab paljude inimeste jaoks töövõime muutumist ajas ning paremaid võimalusi majandusliku toimetuleku parandamiseks.

 

Olen töövõimetuspensionär – millal ma pean minema töövõime hindamisele?

Töövõime hindamise taotlus tuleb töötukassale esitada hiljemalt teile määratud korduvekspertiisi tähtajal.

Näiteks, kui teie kehtiv püsiva töövõimetuse otsus kehtib  2019. aasta jaanuari lõpuni, siis tuleb teil taotlus esitada hiljemalt otsusel märgitud korduvekspertiisi tähtajal 2018. aastal.

Kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist peate olema käinud oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Kindlasti teavitage vastuvõtul oma arsti, et pöördumise põhjus on töövõime hindamise taotlemine. Arst kirjeldab teie terviseseisundit ja sisestab andmed tervise infosüsteemi.

 

Kuhu ma pean pöörduma, kui minu korduvekspertiisi tähtaeg on 2017. aasta jaanuaris?

Kui teie senine töövõimetus on määratud 31. jaanuarini 2017, tuleb korduvekspertiisi taotlus esitada sotsiaalkindlustusametile korduvekspertiisi tähtajal, mille amet on määranud vahemikus 5.-20. detsembrini 2016.  

Kui te ei esita taotlust korduvekspertiisi tähtajal, siis edaspidi tuleb pöörduda töötukassasse nii kiiresti, kui võimalik, sest jaanuari lõpuga peatub töövõimetuspensioni maksmine ja töövõimetoetust hakatakse vähenenud töövõime korral arvestama taotluse esitamise hetkest. 

 

Kuidas tagate, et töövõimet hinnatakse õigesti ja erapooletult?

Töövõime kohta annab sõltumatu hinnangu ekspertarst, kes ei ole töötukassa töötaja. Ekspertarvamuse koostamine tellitakse tervishoiuteenuse osutajatelt ehk näiteks haiglatelt ja seal töötavatelt eriarstidelt.

Ekspertarvamus koostatakse üldjuhul dokumentide põhjal, võrreldes taotluse infot inimese terviseandmetega. Kui dokumentide põhjal ei ole töövõimet võimalik hinnata (nt käivad taotluse info ja terviseandmed on vastuolus), võib ekspertarst kutsuda inimese enda juurde visiidile. NB! Ekspertarst ei diagnoosi ega ravi – sellega tegeleb jätkuvalt raviarst.

Silmast silma kohtumisel saab inimene ekspertarstile oma taotluse vastuseid selgitada. Vajadusel küsib arst täiendavat infot ning võib testida teie tegutsemis- ja osalemisvõimet.

Ekspertarstile on tagatud võimalus ka vastavalt vajadusele konsulteerida erinevate pädevustega arstide ja spetsialistidega (nt psühhiaater, füsio- või tegevusterapeut, eripedagoog või logopeed), kes peavad olema töövõime hindamise teenust pakkuva tervishoiuteenuse osutaja ekspertiisimeeskonnas olemas.

Dokumendi- ja vajadusel ka visiidipõhise hindamise tulemusena koostab ekspertarst töötukassale arvamuse, mille põhjal teeb töötukassa töövõime hindamise otsuse.

Töövõime hindamise põhjaliku juhendi leiate  SIIT.

 

Miks on vaja esitada töövõime hindamise ja töövõime toetuse taotlus?

Tegemist on juriidiliselt kahe erineva taotlusega, mis eeldavad erinevate asjaolude kaalumist ja info kogumist. Küll aga saab neid taotlusi esitada korraga ja kui on soov saada ka töövõimetoetust, siis tuleb seda kindlasti teha.

 

Mis on töövõimet välistav seisund?

Teatud juhtudel määratakse töövõime puudumine ainult diagnoosi või haigusseisundi alusel; tegutsemisvõimet ning tegutsemise ja osalemise piiranguid täiendavalt ei hinnata. Neid seisundeid on kuus - IV astme vähkkasvaja, dialüüsravi, juhitav hingamine,
väljakujunenud dementsus, raske või sügav vaimne alaareng; püsivalt voodihaige. Inimesele määratakse puuduv töövõime ning töövõimetoetuse taotlemisel ka vastavas suuruses toetus.

Töövõime hindamise põhimõtete kohta saate täpsemalt lugeda siit.

 

Mis juhtub, kui ma esitan taotluse töövõime hindamiseks töötukassa asemel sotsiaalkindlustusametile?

Kui esitate taotluse töötukassa asemel sotsiaalkindlustusametile, võetakse see ka seal vastu ning edastatakse töötukassale.

Nii töötukassasse kui sotsiaalkindlustusametisse võite pöörduda ka ühistaotlusega töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks. 

 

Mida teha, kui ma ei ole rahul töötukassa otsusega?

Sellisel juhul on teil õigus otsus vaidlustada. Selle kohta saate rohkem teavet töötukassast oma juhtumikorraldajalt.

 

Mis saab uues süsteemis minu ravikindlustusest?

Osalise või puuduva töövõime korral on inimene ravikindlustatud sõltumata sellest, kas ta täidab aktiivsusnõudeid või mitte.

 

Varem said töövõimetuspensionärid pensionitunnistuse – mis nüüd saab?

Osalise ja puuduva töövõimega inimesel ei ole uue süsteemi järgi pensionäri staatust ja seega ei anta enam ka pensionitunnistust. Osalise ja puuduva töövõime korral väljastav töötukassa inimesele TÖÖVÕIME KAARDI, mis kehtib koos isikutunnistusega.

Puuduva või osalise töövõimega inimestele ei kehti automaatselt samad soodustused, mis töövõimetuspensionäridele, sest muutub ametlik staatus. Riiklikult pakutavate soodustuste korral kehtivad reeglina vähenenud töövõimega inimestele samad soodustused mis töövõimetuspensionäridele, kuid erateenusepakkujad on oma hinnapoliitikas iseseisvad.

Töövõimetuspensionäride pensionitunnistused kehtivad kuni töövõime hindamisega saadud uue otsuseni.

 

Küsimused töövõimetoetuse kohta

 

Kui suur on töövõimetoetus?

Töövõimetoetuse kehtiv päevamäär on 11,82 eurot, millest ühe kalendripäeva toetus on:

  • osalise töövõime korral 57 % kehtivast päevamäärast – 6,74 eurot päevas ehk ligikaudu 202 eurot kuus;
  • puuduva töövõime korral 100 % kehtivast päevamäärast – 11,82 eurot päevas ehk ligikaudu 355 eurot kuus.

Töövõimetoetuse suuruse arvestus käib kalendripäeva kaupa, seetõttu võib toetuse summa kuude lõikes erineda.

Töövõimetoetuse päevamäära indekseeritakse sarnaselt pensioniga iga aasta 1. aprillil pensioniindeksiga.

 

Millal hakkab töövõimetoetus vähenema ja kuidas seda arvutatakse?

Kui teie sissetulek toetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul on suurem kui 1063,8 eurot (bruto) ehk 90-kordne kehtiv  päevamäär, arvutatakse toetus  ümber. Töövõimetoetust vähendatakse sel juhul töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa võrra, mis on pool teie sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest. Teisisõnu väheneb töövõimetoetus iga piirmäära ületava euro kohta 50 senti.

Sissetulekutena lähevad arvesse töötasu, töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja makstav haigushüvitis. Arvestatakse brutosissetulekuid.

Töötukassa maksab töövõimetoetuse välja igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks. See tähendab, et näiteks töövõimetoetus märtsi eest makstakse välja hiljemalt 10. aprilliks ja toetuse arvutamisel võetakse arvesse veebruari sissetulekud.

Näiteks, kui teie brutosissetulek oli töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kuul (veebruaris) 1100 eurot ja märtsi eest maksmisele kuuluv töövõimetoetus 202,10 eurot, arvutatakse teie töövõimetoetus ümber järgmise valemi alusel: 1100 (sissetulek) – 1063,80 (90-kordne päevamäär) = 36,20 eurot (sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahe). 36,20 : 2 = 18,10 eurot. 202,10 (töövõimetoetuse summa) – 18,10 (pool sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest) = 184,0 eurot. Teile makstakse aprillis 184,0 eurot töövõimetoetust märtsi eest.

Kui töövõimetoetus määratakse perioodi eest, mille eest maksti töötutoetust, vähendatakse sama perioodi eest makstavat töövõimetoetust töötutoetuse summa võrra.

Töövõimetoetust vähendatakse ka juhul, kui saite samal perioodil välisriigist samal eesmärgil makstavat toetust, pensioni või muud rahalist hüvitist – toetus väheneb saadud summa võrra.

Töövõimetoetuse vähendamise valemiga jõuame sissetulekute piirmäärani, kus töövõimetoetust enam ei saa. 2017. aastal on see osalise töövõimega inimese jaoks 1468,05 eurot kuus ja puuduva töövõimega inimese jaoks (kui ta siiski töötab ja teenib) 1773,0 eurot kuus.

Miks on töövõimetoetus erinevatel kuudel erineva suurusega?

Töövõimetoetuse suuruse arvestus käib kalendripäeva kaupa, seetõttu võib toetuse summa kuude lõikes erineda sõltuvalt sellest, kas kuus on näiteks 30 või 31 päeva.

Töötukassa arvestab kalendripäeva kaupa ka töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist.

Lisaks mõjutab toetuse suurust ka teie sissetulek. Kui teie sissetulek toetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul oli suurem kui 1063,8 eurot (bruto) ehk 90-kordne kehtiv  päevamäär, arvutatakse toetus  ümber. Töövõimetoetus iga piirmäära ületava euro kohta 50 senti. Vähendamisest on pikemalt juttu eelmise küsimuse vastuses.

 

Olen kuulnud üleminekugarantiist – kas minu toetus jääb sama suureks kui senine töövõimetuspension?  

Kui teie senine töövõimetuspension on olnud suurem, kui uue süsteemi töövõimetoetus ning teile on nö vana süsteemi järgi määratud püsiv töövõimetus vähemalt kaheks aastaks, siis osalise ja puuduva töövõime korral hakkate töövõimetoetust saama sama palju, kui varem töövõimetuspensioni.

Sama suure töövõimetuspensioni (kui teile on vana süsteemi järgi määratud püsiv töövõimetus vähemalt kaheks aastaks) eeldus on, et esitate töötukassale töövõime hindamise taotluse hiljemalt püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtajal. Sel juhul püsib teile makstav toetus kindlas summas seni, kuni uutele tulijatele makstav töövõimetoetus on indekseerimiste käigus samale tasemele jõudnud.

Seejuures kehtib ka teile reegel, et kui brutosissetulek toetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul oli suurem kui 1063,8 eurot ehk 90-kordne kehtiv päevamäär, arvutatakse toetus  ümber. Töövõimetoetust vähendatakse sel juhul töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa võrra, mis on pool teie sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest. Teisisõnu väheneb töövõimetoetus iga piirmäära ületava euro kohta 50 senti (pikemalt vt vastusest seotud küsimusele).

 

Mida tähendab aktiivsusnõue ja keda see puudutab?

Osalise töövõimega inimesel on toetuse saamiseks kohustus olla aktiivne. Aktiivsusnõue ei tähenda ootust kohe tööle minna, kaugel asuva või liiga raske töö vastu võtmist.

Osalise töövõimega inimestel, kes ei tööta, on töövõimetoetuse saamiseks kohustus ennast töötuna arvele võtta, tööd otsida ning osaleda töötukassa pakutavatel töölesaamist toetavatel teenustel. See tähendab, et inimesel on õigus töötukassast saada rahalist toetust ja töölesaamiseks vajalikku igakülgset abi, kuid toetuse ja teenuste saamise eelduseks on, et inimene teeb pingutusi töö leidmiseks ja kasutab talle pakutavaid teenuseid, et oma töölesaamise väljavaateid suurendada. Lisaks töötamisele ja tööotsimisele tähendab aktiivne olemine ka näiteks õppimist, alla 3-aastase lapse või puudega inimese hooldamist.

Kindlat tähtaega, mille jooksul peab töökoha leidma, ei ole sätestatud, kuna inimesed on erinevad ning ka töö leidmiseks kulub ühel vähem, teisel rohkem aega. Arvestama peab siiski, et kui inimene otsustab, et ei soovi tööd otsida või mõjuva põhjuseta tööle asuda, tähendab see töövõimetoetuse maksmise lõpetamist, kuna aktiivsusnõuet ei täideta.

 

Küsimused töötamise kohta

 

Kuidas garanteerite ja kontrollite, et tööandjad hakkavad vähenenud töövõimega inimesi uute töötajate otsingutel rohkem soosima?

Üks peamiseid põhjuseid töövõimereformi läbiviimiseks on Eestis süvenev struktuurne tööjõupuudus, mille leevendusena nähakse vähenenud töövõimega inimeste aktiivsemat kaasamist tööturule. Juba see peaks tööandjaid motiveerima, kuid oleme loonud ka mitmeid toetuseid ja teenuseid, mida pakub Eesti Töötukassa.

Toetavate teenuste hulka kuuluvad:

  • Nõustamine ja koolitused
  • Palgatoetus
  • Sotsiaalmaksu miinimummäära hüvitamine vähenenud töövõimega inimese eest
  • Toetus töökeskkonna ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmisel
  • Töötaja koolituskulu hüvitamine

Kõikide teenuste kohta saate täpsemalt lugeda Eesti Töötukassa kodulehelt.

 

Kas te arvate, et Eesti tööandjad on üldse valmis puudega inimeste palkamiseks ja saavad neile võrdväärset palka maksta?

Töövõimereformi olulise osana oleme pööranud tähelepanu ka tööandjatele, kelle toetamiseks vähenenud töövõimega inimese palkamisel on loodud motiveerivad toetused ja teenused. Eesti tööandjate valmidust puudega inimese palkamiseks oleme uurinud.

2015. aasta lõpus küsitles Turu-uuringute AS töövõimetuspensionäre, tööandjaid ja avalikkust, et uurida suhtumist vähenenud töövõimega inimeste töötamisse.

Uuringust selgus, et:

  • tööandjad tunnetavad selgelt tööjõupuuduse probleemi ning iga teine on valmis tööle võtma vähenenud töövõimega inimest.
  • 78% tööandjatest leidis, et vähenenud töövõimega inimeste tööle võtmine näitab tööandjate sotsiaalset vastutustunnet.
  • 71% leidis, et riigi maksusoodustused ja toetused motiveerivad tööandjaid palkama vähenenud töövõimega inimesi.
  • 71% tööandjatest oleks valmis vajadusel võimaldama töötajale täiend- või ümberõpet. 69% oleks valmis kohapeal välja õpetama uue töötaja, kel puudub vajalik kvalifikatsioon. 
  • 69% tööandjaist oleks vajadusel valmis vähendama töökoormust, 66% muutma vastavalt töötaja vajadustele töögraafikut.
  • ligi kolmandik tööandjatest on juba praegu teadlikult palganud vähenenud töövõimega inimesi ja veel sama palju oleks valmis täiendavalt vähenenud töövõimega inimesi tööle võtma. Tõenäoliselt töötab vähenenud töövõimega inimesi enamates ettevõtetes ja organisatsioonides, sest sageli pole välisel vaatlusel võimalik öelda, kas inimene on vähenenud töövõimega või mitte. 
  • töövõimetuspensionäre palganud asutustest pooltes  töötavad töövõimetuspensionärid üldjuhul paindlikuma töögraafiku alusel ja/või vähem füüsilist pingutust nõudvatel ametikohtadel. 

Täismahus uuringu leiate SIIT.

 

Kust leiaksin ise ettevõtteid ja organisatsioone, kes on nõus vähenenud töövõimega inimesi palkama?

Kõige lihtsam on pöörduda Eesti Töötukassa poole, kellel on hea ülevaade sellistest ettevõtetest ja organisatsioonidest.

Töötu või tööotsijana registreerides saate endale isikliku nõustaja – juhtumikorraldaja, kes oskab nõustada just vähenenud töövõimega inimesi. Nõustajaga kohtute või suhtlete vähemalt kord kuus. Lisaks vahetutele kohtumistele töötukassas võib nõustamine aset leida ka telefoni teel või iseteenindusportaali vahendusel. Koos nõustajaga koostate tööotsimiskava, milles lepite kokku tegevused, mis teid kõige paremini tööle aitaksid.

 

Mida tähendab tööotsimiskava?

Kui teil on osaline töövõime, siis tuleb koos töötukassa juhtumikorraldajaga panna kokku individuaalne tööotsimiskava. Selles lepitakse kokku inimese vajadusest lähtuvad tegevused ja teenused töö leidmiseks. Nii kokku lepitud tegevused kui tulevane töö peavad olema inimesele jõukohased ega tohi halvendada tema tervist.

Tööotsimiskava võib sisaldada näiteks CV koostamist, sobivate tööandjate kaardistamist või kutseoskusi täiendaval koolitusel osalemist. Samuti lepitakse tööotsimiskavas kokku sobivatele töökohtadele kandideerimine ning näiteks proovipäeval osalemine, et nii tööandja kui tööotsija aru saaksid, kas just see töö on sellele inimesele sobiv ja jõukohane.

Töötukassa juhtumikorraldaja abistab inimest kuni sobiva töökoha leidmiseni ja toetab tööle asumisel, aitab analüüsida tööpakkumisi ning kandideerimiste tulemusi, pakub vajalikke teenuseid.

 

Mida tähendab sobiv töö?

Esimese 20 nädala vältel töötuna arvelevõtmisest loetakse sobivaks tööd, mis vastab inimese haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele. Pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti viimasel töökohal saadud töötasust, kuid mitte vähem kui kahekordne töötasu alammäär. Pärast seda perioodi loetakse sobivaks ka tööd, mis ei vasta haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele. Selle eest pakutav töötasu täiskohaga töötamisel peab olema suurem saadavast töötuskindlustushüvitisest, kuid mitte väiksem töötasu alammäärast.

Sobiva töö puhul kehtib nõue, et ühistranspordiga ei kulu sõidule elukohast töökohta ja tagasi  üle kahe tunni päevas ega üle 15 protsenti kuupalgast. Ka ei tohi töö olla tervislikel põhjustel vastunäidustatud.

 

Kas ma saan teha ka teistsugust tööd kui seni?

Vana süsteem hindas inimest tema konkreetsel töökohal, kus ta viimati, näiteks enne püsiva töövõimetuse otsuse saamist, töötas. Tegelikult inimene saaks pärast terviseseisundi muutumist teha ka hoopis teistsugust tööd, hoopis teistsuguse töökorraldusega ja vajadusel ka teises organisatsioonis.

Samasuguste arengutega tööturul peavad täna arvestama kõik, ka täieliku töövõimega inimesed – tehnoloogia arenguga muutuvad ka tööd, vanusega muutuvad oskused ja kogemused ning üha harvemini töötatakse kogu tööelu sama tööandja juures või sama tööd tehes.

 

 

Küsimused tööandjatelt

 

 

Millist abi saan tööandjana, kui tahan palgata vähenenud töövõimega inimest?

Tööandjad on töövõimereformi oluline sihtgrupp, kelle toetamiseks on loodud mitmeid toetusi ja teenuseid, mida hakkab pakkuma Eesti Töötukassa.

  • Nõustamine ja koolitused
  • Palgatoetus
  • Sotsiaalmaksu miinimummäära hüvitamine vähenenud töövõimega inimese eest
  • Toetus töökeskkonna ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmisel
  • Töötaja koolituskulu hüvitamine

Kõikide teenuste kohta saate täpsemalt lugeda Eesti Töötukassa kodulehelt.

 

Mis kasu on minul ettevõtjana, kui palkan vähenenud töövõimega inimese, kui sellega kaasneb lisakulutusi spetsiaalse töökeskkonna loomise, suurema riskiteguri jms korral?

Erinevaid inimesi väärtustav ja kaasav ühiskond on normaalsus, mille poole püüdlemine peaks olema iga indiviidi ning ettevõtte eesmärk.

Vähenenud töövõimega inimese palkamine:

  • aitab leevendada tööjõupuudust;
  • toetab ettevõtte head mainet, on osa vastutustundlikust ettevõtlusest;
  • toob meeskonda head töötajad, kel on oskused, isikuomadused ja ka kogemused, mida tööandja vajab;
  • suurendab kollektiivi mitmekesisust ja mõistvust, mis viib paremate tulemusteni.

Selleks, et võimalike lisakulutustega paremini toime tulla, pakub Eesti Töötukassa mitmeid toetusi ja teenuseid, mille kohta saate täpsemalt lugeda Eesti Töötukassa kodulehelt.

 

Mida peaksin teadma ja millega arvestama, kui palkan vähenenud töövõimega inimese?

Olulisel kohal on otsene kommunikatsioon töötajaga, kes oskab kõige paremini selgitada, mis tingimusi ta töötamiseks vajab. Eesti Töötukassa pakub nõustamist ja koolitamist, mis tagab valmisoleku erivajadustega inimeste palkamiseks. Koolitustest saad lähemalt lugeda siin.

Tähelepanu tuleb pöörata ka tööruumide ja -vahendite kohandamisele, millega aitab samuti Eesti Töötukassa.

 

 

Küsimused töövõimereformi väljatöötamise kohta

 

Kuidas toimus reformi väljatöötamine?

Töövõimereformiga ettevalmistustega hakati Eestis tegelema juba 2011. aastal.  Reformi kujunemise lugu on lahti kirjutatud SIIN.  

 

Kas reformi tegemisel kaasati ka huvigruppe?

Juba töövõimetuskindlustuse juhtrühma moodustamisel 2012. aastal kaasati lisaks sotsiaalministeeriumile rahandusministeerium, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Haigekassa ning Riigikantselei Strateegiabüroo esindajad.

2013. aastal liitusid juhtrühmaga ametiühingute keskliidu, teenistujate ametiliidu keskorganisatsiooni TALO, tööandjate keskliidu, kaubandus-tööstuskoja, Eesti Puuetega Inimeste Fondi ja Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad.

Muudatuste ettevalmistamisse olid kaasatud paljud puuetega inimeste esindusorganisatsioonid.

  • Eesti Puuetega Inimeste Koda on mõjutanud nii seaduse lõplikku teksti kui rääkinud kaasa teenuste arendamisel (nt kaitstud töö ja kogemusnõustamine).
  • Eesti Töötervishoiuarstide Selts töötas välja uue metoodika töövõime hindamiseks, mis põhineb rahvusvahelisest laialt kasutataval RFK funktsioonide ehk võimete hindamisel.
  • Reformi tutvustamiseks ning inimeste arvamuste kuulamiseks korraldati hulgaliselt teabepäevi üle Eesti. Eelnõu väljatöötamine tõi kaasa väga suure debati ühiskonnas ja avas laia teemaderingi.
Viimati uuendatud: 5. aprill 2017