Loe lisaks

 

Projektide kodulehed

Õigusaktid

Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline leping Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2009–2014: eesti keelesinglise keeles

Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2009-2014 käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum: eesti keelesinglise keeles

Programmileping, sõlmitud 25. veebruaril 2013

Programmilepingu lisa 1, sõlmitud 15. juulil 2013
Programmilepingu lisa 2, sõlmitud 2. jaanuaril 2014
Programmilepingu lisa 3, sõlmitud 5. veebruaril 2015

Norra välisministeeriumi poolt vastu võetud Norra finantsmehhanismi rakendusmäärus ja selle lisad (inglise keeles) on leitavad Finantsmehhanismide Kantselei kodulehelt

Rakendusmäärus eesti keeles (mitteametlik tõlge)
Rakendusmääruse lisa 4 (Teavitamis- ja avalikustamisnõuded) eesti keeles (mitteametlik tõlge)

Programmi aastaaruanne (2013)

Taotlusvoorude juhendid

31.05.2013 avatud taotlusvooru juhend: eesti keeles, inglise keeles.

01.04.2014 avatud väikeprojektide toetusskeemi taotlusvooru juhend: eesti keeles, inglise keeles.

12.03.2015 avatud väikeprojektide toetusskeemi lisataotlusvooru juhend: eesti keeles, inglise keeles.

Projekti elluviijale

Siit leiate kasulikke näpunäiteid vahe- ja lõpparuannete koostamisel.

Terminid

Programm on ühtsete meetmetega arengustrateegia, mis viiakse ellu erinevate projektide rakendamisel Norra ja EMP finantsmehhanismide 2009–2014 toel ja mille eesmärgiks on saavutada kokkulepitud eesmärgid ja tulemused.

Programmileping on toetuse andja ja riikliku kontaktasutuse vahel sõlmitud leping, mis reguleerib konkreetse programmi rakendamist.
Riiklik kontaktasutus täidab programmide toetuse kasutamise, seire, järelevalve ja hindamise korraldaja ülesandeid ning vastutab toetuse eesmärgipärase kasutamise eest toetuse andja ees. Riikliku kontaktasutuse ülesandeid täidab Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu struktuurivahendite ja välisvahendite osakond.
Sertifitseeriv asutus on oma ülesannetes programmioperaatorist sõltumatu siseriiklik avaliku sektori asutus, mis on määratud tagama toetuse andja eraldatud toetuse nõuetekohast finantsjuhtimist ja sertifitseerima Norra ja EMP finantsmehhanismide 2009-2014 finantsinformatsiooni. Sertifitseeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond.
Toetuse andja on Norra finantsmehhanismi 2009-2014 puhul Norra Kuningriik, keda esindab Norra välisministeerium ning Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009-2014 puhul Islandi Vabariik, Liechtensteini Vürstiriik ja Norra Kuningriik, keda esindab Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi komitee.
Toetus on projektitaotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks mõeldud sihtotstarbeline kaasrahastus, mis moodustub 85% ulatuses Norra Kuningriigi vahenditest ja 15% ulatuses Eesti riigi programmitasandi kaasfinantseeringust.
Programmioperaator vastutab programmide ettevalmistamise, rakendamise ja eesmärkide saavutamise eest. Norra Finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2009-2014 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi kohaselt on Sotsiaalministeerium nimetatud järgmiste programmide programmioperaatoriks:
1. rahvatervis;
2. sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal;
3. kodune ja sooline vägivald.
Programmipartner on avaliku sektori asutus Norras, Islandil, Liechtensteinis või valitsusvaheline organisatsioon, mille on määranud toetuse andja, kes nõustab programmi ettevalmistamist ja rakendamist.
Projekti elluviija on avaliku või erasektori asutus, äriline või mitteäriline, ja valitsusväline organisatsioon, mis viib ellu Norra ja EMP finantsmehhanismidest 2009-2014 rahastatavat projekti.
Projekti partner on avaliku või erasektori asutus, äriline või mitteäriline, ja valitsusväline organisatsioon, mille kõigi esmased asukohad on kas Norras, Islandil, Liechtensteinis, Norra ja EMP finantsmehhanismide 2009-2014 abisaajariikides või väljapoole Euroopa Majanduspiirkonda jäävas riigis, millel on ühine piir Eestiga, või mis tahes valitsusvaheline organisatsioon, mis on aktiivselt seotud projekti rakendamisega ja aitab sellele tõhusalt kaasa. Projekti partneril on projekti elluviijaga ühine majanduslik või sotsiaalne eesmärk, mis saavutatakse selle projekti rakendamise teel.
Avatud taotlusvoor on programmioperaatori poolt programmi eesmärkide saavutamiseks kindlatel tingimustel korraldatav avalik projektitaotluste konkurss.
Projektileping on programmioperaatori ja projekti elluviija vahel etteantud vormil sõlmitud projektileping, mis reguleerib konkreetse projekti rakendamist ja toetuse vahendite kasutamist.
Eeldefineeritud projekt on Norra ja EMP finantsmehhanismidest 2009-2014 rahastatud projekt, millel on programmilepinguga kindlaksmääratud projekti elluviija, toetussumma, projekti eesmärgid ja tegevused.
Väikeprojektide toetusskeem on programmi raames läbi viidav(ad) avatud taotlusvoor(ud), mille puhul eraldatav üksiktoetus jääb vahemikku 5 000 EUR - 50 000 EUR ja mille toetatavate tegevuste eesmärgiks on täiendada programmi eesmärkide saavutamist.
Koostöökomisjon on programmioperaatori poolt moodustatud töögrupp, mis koosneb programmioperaatori ja programmipartneri esindajatest. Koostöökomisjon annab nõu programmi ettevalmistamise ja rakendamise kohta.
Valikukomisjon on programmioperaatori poolt moodustatud komisjon, mis kinnitab programmi raames rahastamiseks soovitatavate projektide nimekirja ja esitab selle programmioperaatorile.
Kahepoolsete suhete fond on programmi eelarves reserveeritud rahaline toetus eesmärgiga hõlbustada projektipartnerite otsimist Norrast, Islandilt või Liechtensteinist projektitaotluse koostamiseks, soodustada selliste partnerluste arengut ning pakkuda projektide elluviijatele teadmiste, kogemuste ja parimate praktikate vahetamist toetuse andja-riikide organisatsioonidega.
Väljamakse taotlus on projekti elluviija vormikohane kirjalik avaldus, mis esitatakse programmioperaatorile projekti elluviija poolt toetuse väljamakse tegemiseks. Projekti elluviija peab väljamakse taotlusele lisama programmioperaatori poolt nõutud kulu tõendavate dokumentide koopiad, kulude tasumist tõendavate dokumentide koopiad ja tasutud kulu tõendavate dokumentide nimekirja.Väljamakse taotlus peab sisaldama kõiki väljamakse taotluses näidatud perioodil projekti elluviimiseks reaalselt tehtud ja tõendatud abikõlblikke kulusid. Põhjendatud juhtudel ja kokkuleppel programmioperaatoriga võib projekti elluviija kajastada väljamakse taotluses ka eelmisest väljamakse taotlusest väljajäänud kulusid.
Kulu tõendav dokument on toetuse saaja poolt tehtud majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab «Raamatupidamise seaduse» §-s 7 nimetatud algdokumendi nõuetele, palgaarvestuse puhul palgaarvestust tõendav väljavõte (palgaleht).
Tasumist tõendav dokument on panga väljavõte, maksekorraldus, kassa väljamineku order või e-riigikassa infosüsteemi konto väljavõtte koopia. Palgakulude tasumisel ühe koondsummana terve asutuse lõikes käsitletakse tasumist tõendava dokumendina väljavõtet projekti elluviija kohta peetavast raamatupidamisarvestusest, millel on programmioperaatori nõudmisel toodud projektiga seotud isikute töötasude ja maksude ülekannete kuupäevad ning vastavad summad.
Viimati uuendatud: 3. juuni 2015