Pensionid

Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast, millest kaks moodustavad riikliku pensioni ja kolmas on erapension. Riiklik pensionisüsteem tagab inimesele sissetuleku vanaduse ja toitjakaotuse korral. 

Riikliku pensioni I sammast rahastatakse praeguste maksumaksjate maksudest, II sammas on eelfinantseeritud – praegused maksumaksjad koguvad enda pensioniks raha ette. 

Erapensioni sissemakseid tehes panustab inimene ise oma elatustaseme säilimisse ka küpses eas. 

 

Kolmesambaline pensionisüsteem
 

Kolmesambaline pensionisüsteem maandab paremini rahvastiku vananemisest ning majandus- ja poliitilisest arengutest tulenevaid riske pensionisüsteemi jätkusuutlikkusele.

I samba pensione makstakse sihtrühmadele erinevate seaduste alusel. Suurima osakaaluga on nn tavaline pension, mida reguleerib riikliku pensionikindlustuse seadus.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse pensionid on:

  • Vanaduspension – pensioniikka jõudnud inimestele mõeldud riigipoolne sissetulek
  • Toitjakaotuspension – toitja kaotanud peredele mõeldud riigipoolne sissetulek
  • Rahvapension – miinimumpension inimestele, kes ise või kelle toitja ei ole piisavalt pensionisüsteemi panustanud ja kellel seetõttu ei teki õigust vanadus- või toitjakaotuspensionile

I samba pensionid on Sotsiaalministeeriumi ja kogumispensionid Rahandusministeeriumi haldusalas. I samba pensionide taotlemiseks pöörduge Sotsiaalkindlustusametisse. II ja III samba pensionide taotlemiseks pöörduge oma panka või kindlustusseltsi.

Pensioni kolm sammast

Riiklik pension - I SAMMAS

 

  • Riikliku pensionikindlustuse seaduse pensionid
  • Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse pension
  • Väljateenitud aastate pensionide seaduse pension
  • Eripensionid

Riiklik pension - II SAMMAS

 

ERAPENSION - III SAMMAS

 

 

Vanemapension 
 

Pensionilisa lapse kasvatamise eest I sambas

Laste kasvatamise eest saadav pensionilisa arvutatakse juurde pensionidele.

Pensionilisa laste kasvatamise eest makstakse ühele lapse kasvatajale, kui laps on sündinud ajavahemikus 31. detsembrist 1980 kuni 31. detsembrini 2012 ning last on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat ning tema eest ei ole arvestatud pensionistaaži.

 

Kohustusliku kogumispensioni täiendav sissemakse II sambas

Kohustuslik kogumispension on pensioni teine sammas. 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse kasvatamise eest on vanemal õigus saada riigieelarvest täiendavaid sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni (II pensionisambasse).

Makse suurus on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust (arvutatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt 1. maiks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu andmete alusel). 2016. aastal lisandub Pensionikontole 36.32 eurot.

Lisainfo

 

Pensionäritoetus
 

Järgmisest aastast hakatakse üksinda elavatele pensionäridele maksma ühekordset 115 euro suurust toetust. Üksi elavaks pensionäriks inimese, kes rahvastikuregistri andmetel elab 2016. aastal 1. aprillist kuni 30. septembrini üksi. Kui pensionär elab üksi sellest lühema perioodi, siis teda üksi elavaks pensionäriks ei loeta.

Toetust makstakse iga aasta oktoobrikuus üksi elavatele vanaduspensioniealistele isikutele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne keskmine pension. 

2016. aasta II kvartalis oli keskmine vanaduspension 391,4 eurot ning selle 1,2 kordne täisarvuni ümardatud suurus seega 470 eurot. Ehk 2017. aastast saavad pensionäritoetust need, kelle netopension on alla pensionäritoetuse määra ehk alla 470 euro.

Hinnanguliselt hakkab pensionäritoetust saama 85 100 üksi elavat vanaduspensionäri, kelle netopension jääb 2017.aasta 1. aprillist kuni 30. septembrini alla 470 euro kuus. 

Toetuse saamiseks ei pea esitama avaldust, kuna tuginedes erinevate registrite andmetele teeb Sotsiaalkindlustusamet õiguse toetusele ise kindlaks. Erandiks on välismaalt pensioni saajad ja hooldekodudes elavad isikud.

Pensionäritoetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sh osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.

 

Viimati uuendatud: 24. Jaanuar 2017