Perevägivald

Naistevastane vägivald – naiste inimõiguste rikkumine ning naiste diskrimineerimise vorm; see tähendab kõiki soopõhise vägivalla akte, mille tulemusena või võimaliku tulemusena tekitatakse naisele füüsilisi, seksuaalseid, psühholoogilisi või majanduslikke kahjusid või kannatusi, sealhulgas selliste aktidega ähvardamist, sundi või omavolilist vabadusest ilmajätmist sõltumata sellest, kas see leiab aset avalikult või eraelus.
 
Perevägivalla mõiste on lai. Selle alla mahub vägivalla erinevaid liike, mis on suunatud mitte ainult naise ja mehe, vaid ka last ja vanurite vastu.
 
Perevägivalla alla liituvad ka laste omavaheline tülitsemine, insest, mõrv jne.
 
Suurim osa peres toimuvast vägivallast on selline, kus mees kasutab vägivalda naise ja sagedamini just oma abikaasa või elukaaslase vastu.
 
Tegemist võib olla igasuguse füüsilise, seksuaalse ja psühholoogilise vägivalla aktiga, mis leiab aset perekonnas või koduseinte vahel või endiste või praeguste abikaasade või partnerite vahel, sõltumata sellest, kas vägivallatseja elab või on elanud koos ohvriga samas elukohas.
 
Euroopa konventsioon naistevastase  vägivalla ja perevägivalla ennetamiseks defineerib perevägivalda  järgmiselt:
  • Perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla akte, mis leiavad aset perekonnas, kodus või praeguste ja endiste abikaasade või partnerite vahel  hoolimata sellest, kas toimepanija elas või elab ohvriga ühel elamispinnal.
Perevägivald kätkeb endas:
  • Praeguse/endise abikaasa/elukaaslase vastu suunatud vägivald (paarisuhte vägivald)
  • Laste väärkohtlemine
  • Vägivald (vana)vanemate suhtes
  • Õdede-vendade vaheline vägivald
 

Naistevastase- ja perevägivalla vormid


Vägivallatsejad rakendavad oma ohvri suhtes erinevaid tehnikaid alates psühholoogilisest survest ja jõhkrast sõimust kuni majanduslike piirangute seadmise ja sotsiaalse isolatsioonini. Mehe vägivaldne käitumine võib olla alguses peaaegu märkamatu manipuleerimine ja naise elu ning tegemiste kontrollimine.

Laias laastus saab jagada vägivalla tüübid kahte suuremasse kategooriasse:

  • Ekspressiivne vägivald – baseerub peamiselt puudulikul konfliktilahendamise oskusel, tingitud situatsioonist.
  • Instrumentaalne vägivald – partneri täielik kontrollimine, mis piirab isikuvabadust, aja jooksul suureneb.

Vägivalla vormid

Füüsiline vägivald

Tõukamine, lükkamine, juustest tirimine, löömine, peksmine, tagumine, põletamine, hammustamine, kägistamine, torkehaavade tekitamine, suguelundite vigastamine, piinamine, tapmine. Vigastuse raskus ulatub kudede pisikahjustustest, väljalöödud hammastest ja murtud luudest kuni püsivate vigastuste ja surmani välja.

Seksuaalne vägivald

Igasugused seksuaalse iseloomuga teod, mis ei põhine vastastikusel kokkuleppel, kaasa arvatud seksuaalse alatooniga pilked ja naljad, jõllitamine, himurad pilgud, kohatud märkused, avalikus kohas või teiste juuresolekul alastivõtmine, solvavad telefonikõned, seksuaalse iseloomuga kõlvatud ettepanekud, pornograafia sunnitud pealtvaatamine või selles osalemine, soovimatud puudutused, pealesunnitud seks, vägistamine, intsest, naisele valu tekitava või alandava  suguakti sooritamine, sunnitud rasedus, naistega kaubitsemine ja seksuaalne ekspluateerimine.

Psühholoogiline vägivald

Mõnitused, pilked, pahatahtlikud või alandavad märkused, ähvardused, teistest inimestest isoleerimine, põlgus, türanniseerimine, avalik solvamine. Sellist käitumist tajutakse üldjuhul minapilti ja enesekindlust kahjustavana, eriti  kui seda praktiseeritakse pikema aja vältel.

Vaimne vägivald

Teod, mis õõnestavad või kummutavad naise kultuurilisi tõekspidamisi või usulisi veendumusi neid naeruvääristades või hukka mõistes või naist teistsugust vaadete ja uskumuste süsteemi omaks võtma sundides. Enamik naistevastase vägivalla juhtumeid ühendavad endas füüsilist, seksuaalset ja psühholoogilist vägivalda ning toetuvad struktuurse iseloomuga vägivallale, hõlmates  mõnikord ka majandusliku ja vaimse vägivalla elemente.

Majanduslik vägivald

Partneri täielik kontroll ühistele ressurssidele ligipääsu üle või partneri töötamise või edasiõppimise ärakeelamine samuti õiguste ära võtmine või piiramine seoses varade omamisega.

Struktuurse iseloomuga vägivald

See vägivalla vorm on tihedalt seotud majandusliku vägivallaga. Ta hõlmab nähtamatuid takistusi, mis ei lase naisel avanevaid võimalusi kasutada ja oma  põhiõigusi realiseerida. Niisugused takistused peituvad ühiskonna struktuuris endas, st ebavõrdses võimujaotuses ning  võimusuhetes (struktuurides), mis tekitavad ning seaduspärastavad ebavõrdsust; ning mida ühiskond päev päeva kõrval  taastoodab.
 

 

Viimati uuendatud: 1. aprill 2015