Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Programmist rahastatud projektid

Soolise võrdõiguslikkuse ning töö- ja pereelu tasakaalu programmist rahastatud projektid
  •  Eelnevalt kindlaksmääratud projektid
  • Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei projekt "Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni"

  • Statistikaameti projekt "Palgalõhe statistika parem kättesaadavus"

Avatud taotlusvoorudest rahastatud projektid

  • Eesti Naisteühenduste Ümarlaua SA projekt "SIHT - Sooaspekti Integreerimine õpetaja Haridusse ja Täiendkoolitusse"

  • SA Poliitikaauringute Keskus Praxis projekt "Soolise võrdõiguslikkuse alane õppeprogramm õpetajakoolituse ja sotsiaalteaduste tudengitele ja täienduskoolitus haridustöötajatele"

  • MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum projekt "Töö-, pere- ja eraelu ühitamist soodustavate ettevõtete toetusmehhanismi arendamine"

  • Tallinna Tehnikaülikooli projekt "Efektiivsus ja õiglus lasteaiakohtade jagamisel: mehhanismi disain (EEMD)"

Väikeprojektide toetusskeemist rahastatud projektid

  • MTÜ Oma Tuba projekt "Oma hääl"

  • Tallinna Ülikooli projekt "Teadlase karjäärimudeli arendamine naiste karjääritee toetamiseks"

  • SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus projekt "Sootundliku arengukeskkonna loomine koolis ja kodus"

  • MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus projekt "Üksikvanemate huvide kaitseks - ühiskonna nõrgema osa vaesuse vähendamine"

  • Tartu Ülikooli projekt "SooKool – Sooteadliku õppe edendamine üldhariduskoolides"

  • MTÜ BPW Estonia projekt "Naistele meestega võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus"

  • Sisekaitseakadeemia "Lasteakadeemia"

  • MTÜ BPW Estonia " Töö-, pere- ja eraelu tasakaalu abinõude väljatöötamine Skype põhjal"

  • Estover OÜ "Hiir Cheezo mängutuba"

  • SA Eesti Inimõiguste Keskus "Töö-, pere- ja eraelu tasakaal võrdsete võimaluste tagajana tööturul"

  • AS TREV-2 Grupp „TegeLASTE tuba"

oolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
"Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni"

Projekti rakendusperiood: 25. märts 2013 – 31. aprill 2016

Toetuse suurus: €700 000

Projektijuht: Helen Talalaev

  • Projekti kodulehekülg

Projekti eesmärk

Diskrimineerimise läbi kannatanute õiguskaitse tõhustamine läbi kodanike, õigusprofessionaalide ning tööandjate õigusteadlikkuse tõstmise ja strateegilise hagelemise. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine avalikus sektoris poliitikakujundamisse ja valitsemisse sookategooria läbiva kaasamise kaudu.

Tegevused ja tulemused

Tõhus õiguskaitse diskrimineerimise vastu

2013-2015 viidi läbi  5 soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemalist koolitust tööandjatele: AS Swedbank personalitöötajatele, KOV-i töötajatele, Töötukassa töötajatele, Tallinna Teeninduskooli juhtidele ning Eesti Kindlustusseltside Liidu liikmetele.

2013-2014 viidi läbi 3 soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemalist koolitust Tööinspektsiooni ja töövaidluskomisjonide ametnikele: Tööinspektsiooni ametnikele, Tööinspektsiooni juristidele ning töövaidluskomisjoni juhtidele.

2013-2015 viidi läbi 6 eriseminari: 2013 „Kuidas saavutada mõju naiste ja meeste võrdsuse eest seismisel?“ , 2014 „Kuidas luua soolõime koolitussüsteemi avalikus sektoris?“ , „Soolise mõju hindamine – kuidas teha õiglasemaid otsuseid?“ ja „Strateegiline lähenemine diskrimineeritute õiguste kaitsel“. 2015 „Kuidas rääkida soolisest võrdõiguslikkusest“ ja „Kuidas parandada transsooliste inimeste olukorda Eestis?“

2015 toimus koolitus psühholoogidele ja post-trauma nõustajatele „Kuidas aidata diskrimineerimise, kiusamise ja ahistamise tõttu kannatanuid?“

Koostati ja trükiti infotrükised: „Puudega inimeste õigused töösuhtes (PDF)“, „Töökius. Psühholoogiline eneseabi“ (PDF), „Õigus tööle igas eas“, (PDF)„Sinu õigused tööelus. Lesbid, geid ja biseksuaalid (PDF)“, „Kirjad lapsevanemale (PDF)“, „Kirjad lapsevanemale, vene keeles“, (PDF)„Diskrimineerimine rahvuse tunnusel, vene keeles“ (PDF) ja „Diskrimineerimine rahvuse tunnusel, inglise keeles“. (PDF)

Loodi veebiportaal Hea Tööandja Teejuht, mis aitab leida vastuseid, kuidas olla võrdset kohtlemist ja mitmekesisust austav tööandja. Lisaks avaldati ka samanimeline infotrükis (PDF).

2013-2016 viidi igas maakonnas läbi 3 avalikkusele suunatud õigusnõustamise päeva võrdse kohtlemise teemal (kokku 45 päeva).

2014-2015 töötas RAKE välja metoodika, millega saab mõõta, kui võrdsed on Eestis erinevate elanikkonnagruppide võimalused elada rahulduspakkuvat elu.

2016 viis TLÜ läbi mitmese diskrimineerimise andmeuuringu LGBTQ valdkonnas (PDF).

Valminud võrdõiguslikkuse mudelit „Kellel on Eestis hea, kellel parem?“  (PDF)esitleti 9.03.2016.

2013-2016 viidi läbi strateegiline hagelemine diskrimineerimisvaidlustes, mille raames valiti välja 8 diskrimineerimisega seotud juhtumit, mille puhul abistati ja nõustati kohtusse pöördumisel, organiseeriti kannatanule õigusabi ning tasuti kohtukulud.

Soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja soolõime

Koostöös Sotsiaalministeeriumiga korraldati aastatel 2013-2015 ministeeriumidevahelise soolise võrdõiguslikkuse soolõime töögrupi liikmetele kuus kohtumist.

2014. a koostati soolõime käsiraamat (PDF), sh veebiversioon. Käsiraamat on abiks poliitikakujundajatele soolise võrdsuse kui läbiva põhimõtte lõimimisel valdkonna arengukavade ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide / projektide koostamise, rakendamise, seire ja järelevalve protsessi.

2016. a koostati soolõime käsiraamatu järjena trükis „Soolõimest avaliku sektori juhile. Kuidas edendada soolist võrdõiguslikkust organisatsioonis". (PDF)Ministeeriumide tippametnikega läbi viidud intervjuudele tuginedes kaardistati juhtide hoiakud ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise olukord ministeeriumides tippjuhtide pilgu läbi. Käsiraamat kajastab koostatud raporti lõppjäreldusi ja soovitusi juhtidele soo aspekti lõimimiseks organisatsiooni erinevatesse tööprotsessidesse ja töökorraldusse ning organisatsiooni strateegilisse juhtimisse.

Koostati 8 eri poliitikavaldkondi puudutavat soolõime teema- ja faktilehte. Teemalehtede eesmärgiks on avada aktuaalsete valdkondade ja soolise võrdõiguslikkuse teema kokkupuutepunktid, anda ülevaade vastavas valdkonnas sugude võrdsuse saavutamiseks püstitatud eesmärkidest.

Aastatel 2013-2016 avaldati arvamust ja anti soovitusi poliitikakujundajatele soolise aspekti arvestamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide seadmiseks ning soolise mõju hindamiseks arengukavade ja seaduseelnõude ning struktuurivahendite toetuse andmise tingimuste koostamisel. Kokkuvõtted poliitikasoovitustest avaldatakse aasta lõikes voliniku aastaaruannetes (vt 2013. a kokkuvõte (PDF)ja 2014. a kokkuvõte (PDF)).

Alates 2013. aasta sügisest anti 6 korda aastas välja eelkõige poliitikakujundajatele mõeldud soolõime uudiskirja, mis keskendus värskeimatele arengutele soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ning jagas teadmisi selle kohta, kuidas täita seaduses kirja pandud soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustust.

2015. aasta juunis korraldati teaduskonverents „Saatused ja staatused: soolisuse mõtestamine postsotsialistlikus Eestis“.

 Konverentsi ettekannete põhjal valmis nais- ja meesuuringute ajakirja “Ariadne Lõng” erinumber.

2016 korraldati seminar „Klaaslagi või Karjääriredel – noored teaduses“

Kasulikud materjalid

Võrdõigusvoliniku 2013. a tegevuse aruanne (PDF) ja 2014. a tegevuse aruanne (PDF).

Võrdõigusvoliniku publikatsioonid

Soolõime teema- ja faktilehed ning uudiskirjad

Soolõime käsiraamat “Kuidas võtta arvesse soolist aspekti arengukavades, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmides ning projektides” (PDF)

Soolõimest avaliku sektori juhile “Kuidas edendada soolist võrdõiguslikkust organisatsioonis”

Veebiportaal Hea Tööandja Teejuht

Võrdõiguslikkuse mudel „Kellel on Eestis hea, kellel parem?“ (PDF)

Nais- ja meesuuringute ajakirja “Ariadne Lõng” erinumber (PDF)

Tagasi lehekülje algusesse»

Statistikaamet
"Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus"

Projekti rakendusperiood: 25. märts 2013 – 30. aprill 2016
Toetuse suurus: € 227 762

Projektijuht: Kutt Kommel

  • Projekti kodulehekülg

Projetki eesmärgid

Muuta piisava detailsusastmega meeste ja naiste palgalõhe statistika iga-aastase regulaarse statistika osaks ning vähendada statistika kogumise halduskoormust.

Luua Statistikaameti veebis valdkondade rubriigi sotsiaalelu/tööturg alla naiste ja meeste palgalõhe rubriik, kus saab jälgida naiste ja meeste palkade erinevusi.

Tegevused ja tulemused

Töötati välja soolise palgalõhe statistika strateegia (Palgalõhe statistika strateegia 2016–2023 (160.92 KB, PDF)).

  • Palgalõhe strateegiadokumenti tutvustati avalikkusele projekti lõppseminaril 26.01.2016, Statistikanõukogule 19.04.2016 ja teistele koostööpartneritele Palgalõhe töötoas 28.-29.04.2016.
  • Palgalõhe vähendamise eesmärgid on lisatud Vabariigi Valitsuse tegevuskavasse.

Võrreldi kättesaadavaid andmeallikaid (Tööjõu-uuring ja Töötasu struktuuri uuring) soolise palgalõhe näitaja jaoks.

  • Soolise palgalõhe metoodikakogumik „Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus: kasutatavad andmeallikad” on kättesaadav Statistikaameti kodulehel (547.65 KB, PDF).

Uuendati soolise palgalõhe regressioon analüüsi.

  • Projekti regressioonanalüüsi viis projekti raames läbi koostööpartnerina Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE), kelle eestvedamisel valmis raport "Soolise palgaerinevuse analüüs". (3.92 MB, PDF)

Monitooriti soolise palgalõhe muutusi (töötati välja uued näitajad).

  • Kogumik „Soolise võrdõiguslikkuse näitajad“ on avaldatud kakskeelsena Statistikaameti kodulehel.
  • Uuendatud palgaerinevuste näitajad on avaldatud Statistikaameti kodulehel.

Toimusid uurimusreisid kogemuste vahetamiseks Norrasse, Maltale, Sloveeniasse ja Prantsusmaale.

Kasulikud materjalid

Palgalõhe statistika strateegia 2016–2023 (160.92 KB, PDF)

Statistikaameti “Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus” projekti lõppseminari kava ja toimunud ettekannete materjalid.

Soolise palgalõhe metoodikakogumikakogumik (547.65 KB, PDF)

Raport „Soolise palgaerinevuse analüüs“ (3.92 MB, PDF) (TÜ RAKE, 2014)

Kogumik „Soolise võrdõiguslikkuse näitajad“

Palgaerinevuste näitajad

Tagasi lehekülje algusesse»

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua SA
"SIHT - Sooaspekti Integreerimine õpetaja Haridusse ja Täiendkoolitusse"

Projekti rakendusperiood: 21. november 2013 - 30. aprill 2016 
Toetuse suurus: €224 808

Projektijuht: Tiiu Soans

  • Projekti kodulehekülg

Projekti eesmärk

Soolise võrdõiguslikkuse edendamine läbi sooaspekti õpetajaharidusse ja täiendkoolitusse lõimimise, haridustöötajate sooteadlikkuse tõstmise ning seda toetava jätkusuutliku tugisüsteemi loomise kaudu.

Tegevused ja tulemused

Õpetajahariduse õppejõudude seas viidi läbi uuring Tallinna Ülikooli (TLÜ) ja Tartu Ülikooli (TÜ) õpetajahariduse õppejõudude seisukohtade ja valmisoleku sooaspekti lõimimiseks õpetajate ettevalmistusse bakalaureuse ja magistriõppe tasandil. Uuringu põhjal valmis artikkel „Sooaspekti integreerimisest õpetajaharidusse: mida võimaldavad õpetajahariduse õppekavad ning mida peavad oluliseks õppejõud“. (PDF)

Kolme eri sihtgrupile suunatud uurimusega on selgunud alus- ja kutseharidussüsteemi tegevõpetajate täiendavate teadmiste vajadus sooteadlikuks õppe- ja kasvatustööks ning üldhariduskoolide õpilaste arvamused tüdrukute ja poiste võrdsest kohtlemisest koolis.

  • ENUT viis läbi uuringu „Sooaspekt Eesti kutsehariduses: õpetajate, koolijuhtide ja haridusekspertide hoiakud“. (PDF)
  • TLÜ viis 383 alushariduse õpetaja ja 84 juhi seas läbi uuringu „Sooaspekt Eesti alushariduses: õpetajate ja juhtide arvamused ning kogemused“, mille tulemuste põhjal on avaldatud artikkel „Lasteaiaõpetajate arusaamad tüdrukutele ja poistele võrdsete võimaluste tagamisest“ (PDF).
  • TLÜ viis 649 õpilase seas läbi uuringu „Tüdruk ja poiss koolis“, mille tulemuste põhjal on avaldatud artiklid „Tüdrukud ja poisid koolist ja enesest koolis“, „Õpilaste tõlgendused soolistest eelistest ja normaalsustest (PDF)“, „Kui kaaslane teeb haiget. Kiusamine ja vägivaldsus koolis (PDF)“, „Õpilase identiteedi konstrueerimine“, (PDF)„Õpilaste ja õpetajate suhted- sooline aspekt“ (PDF) ja „Noorte tulevikunägemused (PDF)“.

Alus- ja kutsehariduse õpetajate uuringutest selgunud info- ja täiendkoolituste vajaduste alusel on välja töötatud ettepanekud õpetajahariduse õppekavade täiendamiseks ning täiendkoolituse koolituskavad, metoodilised juhendmaterjalid ja õppevahendid. 

  • ENÜ töötas välja õpetajate täiendkoolituse koolituskava, mille alusel viidi läbi 10 koolitust tegevõpetajatele, haridusametnikele ja teistele teemast huvitatud isikutele. Projekti raames koostati ja trükiti õppematerjalid (8 trükist nii eesti kui vene keeles on kättesaadavad ka portaalis „Haridus ja sugu“, vt Kasulikud materjalid ).
  • ELAL töötas välja alushariduse õpetajate täiendkoolituse koolituskava, mille alusel viidi läbi 10 koolitust alushariduse õpetajatele ja juhtidele. Valmis õppeülesannetega varustatud 12 videoklippi, mida saab kasutada nii alushariduse õpetajahariduses kui täiendkoolituses selleks, et analüüsida lasteaia variõppekava rolli soolisel sotsialiseerimisel.

548 tegevõpetajat on läbi koolituste omandanud esmased teadmised sooaspekti märkamiseks ja arvestamiseks koolitegelikkuses.

  • ELAL viis perioodil 2014-2016 läbi 10 koolitust kokku 257 inimesele sooaspekti märkamiseks ja arvestamiseks alushariduses.
  • ENÜ viis perioodil 2014-2016 läbi 10 koolitust kokku 154 inimesele sooaspekti märkamiseks ja arvestamiseks koolis.
  • ENUT 2014. a läbi 4 koolitust kokku 136 inimesele sooaspekti märkamiseks ja arvestamiseks kutsehariduses.

Õpetajahariduse õppejõududele jagati Norra ja Eesti ekspertide poolt vahendatud teadmisi ning ettepanekuid, kuidas soo aspekti lõimida oma ainekavadesse, metoodilistesse juhendmaterjalidesse ning valikainete programmidesse.

  • 2014. a toimus 2 sissejuhatavad koolitust TLÜ ja TÜ õpetajahariduse õppejõududele (kokku 23 osalejat). 2015. a jaanuaris toimus Viimsis kahepäevane talvekool. Osalesid õppejõud TLÜ-st ja TÜ-st, ministeeriumide ja projektipartnerite esindajad (kokku 32 osalejat).
  • 2014 sügis toimus kolmepäevane õppereis Norrasse. Õppereisil osales 16 projektipartnerite esindajat ja haridustöötajat, sh 5 TLÜ ja 2 TÜ töötajat.

TLÜ ja TÜ õpetajahariduse õppekavade raames on välja töötatud soo ja hariduse teemalised valik- ja/või vabaainete programmid ja ainekaardid alushariduse, üldhariduse ja kutsehariduse õpetajateks õppijatele ja täiendõppes osalejatele.

  • TÜ-s on välja töötatud aine „Sooaspekt hariduses“, mis on mõeldud õpetaja kutse omandajatele või vastavas täiendkoolituses osalejatele.
  • TLÜ-s on välja töötatud valikaine „Sootundlik pedagoogika alushariduses“ ning „Haridus, kasvatus ja sugupool“.

Pedagoogilise praktika juhendite täiendamiseks töötati välja soovitused kooli variõppekavas ilmnevate sooliste stereotüüpide märkamiseks ja analüüsimiseks.

Loodi hariduse ja soo teemaline infoportaal www.haridusjasugu.ee, mis sisaldab uuringuid, artikleid, juhendeid, käsiraamatuid ja õppematerjale soolise võrdõiguslikkuse aspekti lõimimiseks kõigi haridustasemete õppekavadesse, õpetatavatesse ainetesse, haridusasutuste arengukavadesse jne. Avalik portaal on mõeldud kasutamiseks nii õppejõududele, õpetajatele, koolitajatele, üliõpilastele kui ka laiemale huviliste ringile. 

Kasulikud materjalid

Portaal „Haridus ja sugu“

Uuringute põhjal avaldatud artiklid artiklikogumikus “Sugu ja haridus keeles ja meeles”:

„Sooaspekti integreerimisest õpetajaharidusse: mida võimaldavad õpetajahariduse õppekavad ning mida peavad oluliseks õppejõud“ (PDF)

„Lasteaiaõpetajate arusaamad tüdrukutele ja poistele võrdsete võimaluste tagamisest“ (PDF)

Uuringu raport: „Sooaspekt Eesti kutsehariduses: õpetajate, koolijuhtide ja haridusekspertide hoiakud“ (PDF)

ENÜ Sihtasutuse õppematerjalid :

„Soolise võrdõiguslikkuse mõisteraamistik“ (PDF)

„Mis on sooline sotsialiseerimine“ (PDF)

„Mis on sooteadlik pedagoogika?“ (PDF)

„Kuidas on arenenud soouuringud hariduses"

„Milles väljendub sooline ebavõrdsus hariduses"

„Milleks kohustab soolise võrdõiguslikkuse seadus haridusasutusi“ (PDF)

 „Parimaid praktikaid sooteadlikust kasvatusest lasteaias“ (PDF)

„Mida teha koolis ja lasteaias soolise ebavõrdsuse vähendamiseks?" (PDF)

„Soostereotüübid varjavad individuaalsust ja piiravad valikuvõimalusi“ (PDF)

Tagasi lehekülje algusesse»

SA Poliitikauuringute Keskus Praxis
"Soolise võrdõiguslikkuse alane õppeprogramm õpetajakoolituse ja sotsiaalteaduste tudengitele ja täienduskoolitus haridustöötajatele"

Projekti rakendusperiood: 21. november 2013 - 31. jaanuar 2016
Toetuse suurus: €180 677

Projektijuht: Helen Biin

  • Projekti kodulehekülg

Projekti eesmärk

Toetada soolise võrdõiguslikkuse lõimimist Eesti haridussüsteemis, et seeläbi panustada Eesti ühiskonna soolise ebavõrdsuse vähendamisesse.

Tegevused ja tulemused

Korraldati haridustegelastele, noorsootöötajatele, noortele, soolise võrdõiguslikkuse ekspertidele ja haridusvaldkonna otsustajatele kaks aruteluüritust – 2014. aasta detsembris ümarlaud „Sooteadlikkus koolis – mis ja milleks?“ (PDF)ja 2015. aasta oktoobris Praxise mõttehommik „Koolist tööle – uue põlvkonna valikud ja kasutamata võimalused“.

Viidi läbi mahukas kompleksuuring (PDF) üliõpilaste, õpetajate ja haridusvaldkonna ekspertide hulgas. Üliõpilaste küsitlusuuringule vastas ligi 3000 üliõpilast kõigist Eesti kõrgkoolidest. Uuring andis ülevaate sellest, millised on Eesti üliõpilaskonna soolise võrdõiguslikkuse ja ebavõrdsusega seonduvad kogemused, hoiakud ja teadmised.

Töötati välja kaks soolist võrdõiguslikkust käsitlevat ainekursust ülikoolidele: kursused „Sugu ja haridus“ (PDF) ning „Ühiskonna sooline tasakaal(utus): analüüs ja lahendusvõimalused“ (PDF) olid esimest korda Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi loengukavas projekti raames 2014/15. õppeaasta kevadsemestril. Kursuse sooritasid edukalt vastavalt 19 ja 12 üliõpilast. Mõlemad kursused on lülitatud Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis pakutavate kursuste nimekirja ning nende pakkumist jätkatakse ka edaspidi.

Töötati välja täienduskoolituskursus Eesti üldhariduskoolide õpetajatele „Sooteadlikkus koolis – mis ja milleks?“. (PDF)Täienduskoolituskursus viidi läbi Tartus (osales 20 õpetajat) ja Tallinnas (osales 17 õpetajat).

Projekti kajastati läbi erinevate meediategevuste (nt artiklid üle-eestilise levikuga päeva- ja nädalalehtedes, intervjuud televisioonis ja raadios, teavituskampaaniad sotsiaalmeedias, Praxise uudiskirjas ja võrdõigusvoliniku soolõime uudiskirjas), et hariduse ja soo temaatika viia ka laiema avalikkuseni.

Kasulikud materjalid

Kursus "Sugu ja Haridus” (PDF)

Kursus „Ühiskonna sooline tasakaal(utus): analüüs ja lahendusvõimalused“ (PDF)

Kursus „Sooteadlikkus koolis – mis ja milleks? (PDF)

Uuring "Eesti üliõpilaste soolise võrdõiguslikkuse alane teadlikkus, hoiakud ja kogemused" (PDF)

Eesti Haridusteaduste Ajakirja (vol 4, nr 1, 2016) artikkel „Õpetajakoolituse üliõpilaste hoiakud ja teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse küsimuses“

Tagasi lehekülje algusesse»

MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
"Töö-, pere- ja eraelu ühitamist soodustavate ettevõtete toetusmehhanismi arendamine"

Projekti rakendusperiood: 21. november 2013 - 31. märts 2016
Toetuse suurus: €170 000

Projektijuht: Heidi Solba

  • Projekti kodulehekülg

Projekti eesmärgid

Tõsta Eesti ettevõtete teadlikkust töö-, pere- ja eraelu (TPE) soodustamise võimalustest ja kasuteguritest nii töötajate kui ettevõtete jaoks. Paremad töö- ja eraelu ühitamise võimalused aitavad ettevõtetes luua enam soolist tasakaalu ning tõsta teadlikkust soolise diskrimineerimise vähendamise eest.

Projekti keskses tegevuses, tööandjate arenguprogrammis, osaleb 40 ettevõtet.

Tegevused ja tulemused

Tööandjate arenguprogrammi vältel pakuti 42 tööandjale süvendatud TPE teemakäsitlust, personaalset mentorlust ja võimalust osaleda Norra õppereisil.

  • Projektis osalenud ettevõttetele korraldati 6 arenguprogrammi koolituspäeva. Lisaks said nimetatud ettevõtted osa võtta ka laiemale ettevõtete ringile pakutud seminaridest ja konverentsidest.
  • Projektis osalenud ettevõtteid nõustasid individuaalsete kohtumiste raames mentorid, kes jagasid nõuandeid ja materjale, et aidata ettevõtetel oma ettevõtte sees TPE eesmärke seada ja toetada neid seejärel seatud eesmärkide saavutamisel.
  • 19 arenguprogrammis osalevat ettevõtet võttis osa Norra õppereisist.
  • Arenguprogrammi läbis ja lõpetas 34 organisatsiooni.

Laiemal ettevõtete ringil oli võimalus osaleda uuringus, seminaride ja konverentside programmis ning hinnata oma ettevõtte TPE seisu uue interaktiivse küsimustiku alusel.

  • Läbiviidud uuring andis ülevaate TPE olukorrast Eesti ettevõtetes lähtudes tööandjate ja töötajate perspektiivist. Uuringus osales 173 ettevõtte juhti ja 558 töötajat. Samuti viidi läbi konfidentsiaalsed üks-ühele intervjuud 25 ettevõtte juhiga.
  • 3 konverentsile ja 6 seminarile kaasati lisaks 676 ettevõtete juhtidele ja personalijuhtidele ka avaliku ja vabasektori esindajaid.

Koguti kokku ja avalikustati erinevate ettevõtete parimaid praktikaid Eestist ja mujalt.

Laiema avalikkuse teavitamiseks korraldati 2015. a sügisel TPE temaatikat tutvustav meediakampaania, et tutvustada TPE teemal läbiviidud uuringut, jagada ettevõtete parimaid praktikaid ning erinevate infokildude jagamise kaudu juhtida ettevõtete tähelepanu TPE teemadele tähelepanu pööravate ettevõtete positiivsele kuvandile, et seeläbi motiveerida tööandjaid töötajatele sobivamaid lahendusi leidma.

Kasulikud materjalid

Sissejuhatus teemasse töö- ja pereelu tasakaal

interaktiivse küsimustik testi oma ettevõtet

Töö- ja pereelu tasakaalu uuring 2014

Töökeskkonna parimad praktikad

Tagasi lehekülje algusesse»

Tallinna Tehnikaülikool
"Efektiivsus ja õiglus lasteaiakohtade jagamisel: mehhanismi disain (EEMD)"

Projekti kestvus: 21. november 2013 - 1. aprill 2016 
Toetuse suurus: €170 000

Projektijuht: Kaja Lutsoja

  • Projekti kodulehekülg

Projekti eesmärk

Leevendada töö- ja pereelu ühitamisega seotud probleeme Eestis. Selleks töötatakse välja ja rakendatakse lasteaiakohtade jagamisel läbipaistvust, tehnilist efektiivsust ja sotsiaalset õiglust eesmärgistav mehhanism. Mehhanismiks loetakse jaotuspõhimõtet, mis viib laste ja lasteaiakohtade paaripaneku läbipaistva, efektiivse ning sotsiaalselt õiglase lahendini. 

Tegevused ja tulemused

Viidi läbi perepoliitikate võrdlev analüüs (PDF)Euroopa riikides.

Töötati välja ja rakendati lasteaiakohtade jagamisel läbipaistvust, tehnilist efektiivsust ja sotsiaalset õiglust eesmärgistav mehhanism.

Nõustati kahte kohalikku omavalitsust – Harku ja Rae valda.

Rae vallas jõuti põhimõtteliste muudatusteni vastuvõtu korras. Suurimateks muudatusteks said vanemate eelistuste arvestamine lasteaiakohtade jagamisel, tsentraalne avalduste kogumine ning lasteaiapiirkondade senise jaotuse ülevaatamine. 

Harku vallas võeti IT põhine lasteaiakohtade jagamissüsteem rakendusse 2016 kevadel, kus selle abil jagati edukalt 7 lasteaia vahel 168 last (120 last said koha esimese eelistusega lasteaeda). Mehhanismi rakendamiseks viidi eelnevalt ellu alljärgnevad tegevused:

  • muudeti valla kohajagamise määrust sätestades poliitilised prioriteedid mille alusel kohti ülenõudluse korral jaotatakse
  • sätestati õdede-vendade ja koduläheduse prioriteedid
  • suurendati eelistuste kogumise arvu (saab esitada enam kui kolm eelistust)
  • muudeti eelistuste kogumise aega (avaldus lasteaiakoha saamiseks tuleb teha vallavalitsusse 3 kuud enne jagamisperioodi (märtsi lõpp)
  • loobuti avalduse kuupäeva alusel jagamisest
  • viidi läbi IT hange kasutajaliidese ja infotöötluse parendamiseks
  • loobuti detsentraliseeritud jagamisest

Koostati kohalikele omavalitsustele lasteaiakohtade jagamise soovituste manuaal (PDF).

Tänu Harku IT põhise lasteaiakohtade jagamissüsteemi arendamisele on ka teistel KOV-idel võimalik tulevikus liituda mehhanismipõhise arendusega, sh ise süsteemi sees varieerida jagamise põhimõtteid.

2015. a sügisel toimus projektimeeskonna õppereis Norrasse (PDF).

Kasulikud materjalid

Lasteaiakohtade jagamine soovitused kohalikele omavalitsustele  (PDF)

Perepoliitikate võrdlev analüüs (PDF)

Projekti avaürituse slaidid (PDF)

Mehhanismi disaini töötoa slaidid (PDF)

Tagasi lehekülje algusesse»

MTÜ OMA TUBA
"Oma hääl"

Projekti rakendusperiood: 20. oktoober 2014 – 31. november 2015

Toetuse suurus: €49 990

Projektijuht: Nele Laos

  • Toetuse saaja kodulehekülg

Projekti eesmärk

Tõhustada MTÜ Oma Tuba ning projekti kaasatud organisatsioonide – ENÜ, ENUT-i, LGBT Ühingu ja EIK võimekust kommunikatsiooni valdkonnas ning luua Eestis olukord, kus võrdõiguslikkust väärtustav vaatepunkt, soopõhine mõjuanalüüs ning soo- ja seksuaalvähemuste vaatenurk on süsteemselt avalikus ruumis esil.

Tegevused ja tulemused

Toimus kaks ühepäevast meedia- ja kommunikatsiooniteemalist koolitust, kus väljaõppe meediaga suhtlemiseks said erinevad nais- ja eestkosteorganisatsioonid. Kokku osales koolitustel 29 inimest.

Loodi soolise võrdõiguslikkuse teemade jaoks Feministeeriumi nimeline püsiv kommunikatsiooniplatvorm (blogi, Facebook ja Twitter).

Partneriorganisatsioonid tutvustasid ja levitasid valminud veebiportaali, mille kaasabil tekkis külaliskirjutajate võrgustik ja stabiilne lugejate arv. Blogil oli aasta jooksul 51 712 lugejat, 7000-9000 lugejat kuus, kellest pooled olid korduvlugejad. Statistika põhjal kasvas blogi lugejaskond pidevalt kogu projekti vältel, saavutades stabiilse lugejate arvu minimaalselt 2000 lugejad nädalas.

Aktiivne koostöö peavoolumeedia toimetajatega aitas tõsta meedia ja laiemalt avaliku ruumi teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse küsimustes. 2015. aastal avaldati kokku 238 artiklit, millest 61 ilmusid laiemas meedias (EPL-is ja Delfis, ERR-i Novaator, Menu, Kultuur ja Arvamus portaalis, Postimees pealehel ning Naine24, Elu24 ja Kodu alarubriigis, Müürilehes, Õhtulehes, Anne&Stiilis, Eesti Naises).

2016. a kevadel kohtuti Oslos FETT toimetusega, mille tulemusel tõlgiti 4 eesti keelset ja 4 norra keelset varem avaldatud artiklit vastupidistesse keeltesse ja avalikustati vastavalt Feministeeriumi blogis ja FETT veebilehel.

2015. aastal pälvisid MTÜ Eesti Naiste Koostöökett poolt välja antava aunimetuse Teenäitaja, mida omistatakse nii poliitilise kliima parandajale kui ka inimeste õiguste ja vabaduste eest seisjale, blogiplatvormi Feministeerium toimetajad: Nele Laos, Kadi Viik, Brigitta Davidjants ja Aet Kuusik.

Kasulikud lingid

Feministeeriumi arvamusplatform

Feministeeriumi Twitter

Feministeeriumi Facebook

Tagasi lehekülje algusesse»

Tallinna Ülikool
"Teadlase karjäärimudeli arendamine naiste karjääritee toetamiseks"

Projekti rakendusperiood: 20. oktoober 2014 – 31. märts 2016

Toetuse suurus: €49 921

Projektijuht: Maaris Raudsepp

  • Toetuse saaja kodulehekülg

Projekti eesmärk

Projekti eesmärgiks oli toetada noorte naisteadlaste karjääre akadeemias, selgitades nelja projektis osaleva Eesti ülikooli (TLÜ, TÜ, TTÜ, EBS) koostöös välja sootundliku värbamise ja edutamise süsteemi võtmetingimused akadeemias.

Tegevused ja tulemused

Viidi läbi uuringud/analüüsid :

  • Eesti teaduses ja kõrghariduses (sh partnerülikoolides) kasutatavate praeguste personalipraktikate analüüs sooaspektist, mille raames kaardistati ja hinnati sooaspektist nelja Eesti ülikooli (TLÜ, TÜ, TTÜ ja EBS) personalipraktikaid ja dokumente;
  • uuring naiste karjääri pidurdumisest noorteadlase aastatel, mille raames selgitati välja alustavate teadlaste endi nägemusi sellest, millised asjaolud takistavad naisteadlaste akadeemilise karjääri edenemist noorteadlase aastatel;
  • välisriikide ülikoolide (sh Norra Kuningriigi) parimate praktikate analüüs, millega toetatakse naissoost noorteadlasi, et nende karjääriteed võrreldes meessoost kolleegidega ei pidurduks. Nimetatud tegevuse raames kaardistati ja hinnati ülikoolide naissoost noorteadlaste toetamiseks mõeldud sekkumispraktikaid.

Uuringute/analüüside tulemustest lähtuva pilootsekkumise disainimisel selgus, et Eesti ülikoolide praegust olukorda saab kõige üldisemalt iseloomustada kui kombinatsiooni suurest soolisest ebavõrdsusest ning väga puudulikust teadlikkusest.

Pilootsekkumise läbiviimisel naissoost teadlaste karjääri toetamiseks TLÜ-s tuvastati võtmeisikud ja –positsioonid Tallinna ülikooli struktuurist ning korraldati kohtumised, mille raames tutvustati projekti ideed, uuringutulemusi ja taotlusi ning alustati koalitsioonide ehitamist. Samuti oli piloodi üheks osaks ametiühingu kui soolise võrdõiguslikkuse eest seista võiva üksuse võimestamine ning selle tegevuse raames toimus mitmeid nõupidamisi ja kohtumisi.

Kokku kutsuti ka ülikoolidevaheline võrgustik (TLÜ, TÜ, TTÜ ja EBS), et arutada ja arendada parimaid lahendusi naisteadlaste karjääri toetamiseks.

Märtsis 2016 toimus projektimeeskonna visiit Oslosse (Norras), tutvumaks sealse korraldusega soolise võrdõiguslikkuse tagamisel ja naiste akadeemiliste karjääriteede edendamisel.

Tagasi lehekülje algusesse»

SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus
"Sootundliku arengukeskkonna loomine koolis ja kodus"

Projekti rakendusperiood: 20. oktoober 2014 – 31. märts 2016

Toetuse suurus: €50 000

Projektijuht: Ester Aunin

  • Toetuse saaja kodulehekülg

Projekti eesmärgid

Tõsta SA OK Arenduskeskuse ja MTÜ Perekoolitusühingu Sina ja Mina soolise võrdõiguslikkuse edendamise alast koolitusvõimekust ning seeläbi edendada erinevate sihtrühmade (haridustöötajad, lapsevanemad, koolitajad ja nõustajad) teadlikkust sugude temaatikast.

Luua ja teostada laiapõhjaline ja jätkusuutlik tegevusprogramm, mis võimaldab osalejatel omandada praktilisi oskusi ja soodsaid hoiakuid sootundliku arengukeskkonna loomiseks poistele ja tüdrukutele.

Tegevused ja tulemused

Töötati välja sootundliku õppekeskkonna loomise arenguprogramm (metoodika, õppematerjalid) üldhariduskoolidele. 12 konkursi korras valitud SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse spetsialisti läbisid 10-päevase juhendaja väljaõppe.

3 Eesti üldhariduskooli - Maarjamaa Hariduskolleegiumi, Püha Johannese Kooli ja Tõrva Gümnaasiumi - 9 juhtkonnaliiget ja 54 õpetajat osalesid 4-päevasel sootundliku õppekeskkonna loomise arenguprogrammis (koolitusprogramm, organisatsiooni supervisioon, vanemate kaasamise üritused).

Töötati välja sootundliku kasvatuse koolitusprogramm (metoodika, õppematerjalid) lapsevanematele. 12 konkursi korras valitud MTÜ Perekoolitusühingu Sina ja Mina koolitajat ning nõustajat läbisid 4-päevase juhendaja väljaõppe.

350 lapsevanemat osalesid sootemaatiliste vanemateõhtute programmis (iga lapsevanem vähemalt 3 akadeemilist tundi).

18 SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse koolitajat läbisid 3-päevase koolitussupervisiooni omandamaks teadmisi soolisest tasakaalust ja võrdõiguslikkust edendavatest meetmetest ning vahetamaks sellealaseid kogemusi.

Viidi läbi 2 avalikku sotsiodraamat (Tõrva Gümnaasiumis ja Tartu korporatsoonis Revelia), kus osales kokku 41 osalejat.

Kasulikud materjalid

Sootundliku õppekeskkonna loomise arenguprogrammi rakendumist toetav e-koolitus .

Tagasi lehekülje algusesse»

MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus
"Üksikvanemate huvide kaitseks - ühiskonna nõrgema osa vaesuse vähendamine"

Projekti rakendusperiood: 20. oktoober 2014 – 31. märts 2016

Toetuse suurus: €35 974

Projektijuht: Sirje Otstavel

  • Toetuse saaja kodulehekülg

Projekti eesmärgid

Üksikvanemate ja nende laste vaesuse vähendamise kaudu edendada soolist võrdõiguslikkust Eesti ühis­konnas. Seadusandlike ja ühiskondlike hoiakute muutmise kaudu arendada laste ülal­pidamis­kohustuse jõustamist.

Tegevused ja tulemused

Viidi läbi veebiküsitlus, millele vastas 676 üksikvanemat. Tulemustele tuginedes koostati uuringuraport „Lapse ülalpidamiskohustuse täitmine üksikvanemaga perekonnas", (PDF)mis kajastab kehtiva süsteemi kitsaskohti sihtrühma jaoks ja koondab infot üksikvanemate toimetuleku kohta.

Viidi ellu üksikvanemate teavituskampaania „Hea üksikvanem. Sa ei ole üksi!“, mille eesmärgiks oli üksikvanemate teadlikkuse tõstmine oma õigustest ja võimalustest elatise taotlemisel.

Kasulikud materjalid

Uuringuraport „Lapse ülalpidamiskohustuse täitmine üksikvanemaga perekonnas“ (PDF)

Soovitused ja juhised üksi lapsi ülalpidavale vanemale elatisraha taotlemiseks

Tagasi lehekülje algusesse»

Tartu Ülikool
"SooKool – Sooteadliku õppe edendamine üldhariduskoolides"

Projekti rakendusperiood: 20. oktoober 2014 – 31. märts 2016

Toetuse suurus: €42 402

Projektijuht: Inga Kukk

  • Projekti kodulehekülg

Projekti eesmärk

Tõsta Eesti üldhariduskoolide koolimeeskondade, Rajaleidja keskuste karjäärispetsialistide ja õpilasesinduste teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse temaatikast hariduses ning tekitada neis huvi edasiseks tegelemiseks teemaga.

Anda nelja kooli töötajatele ja õpilastele võimalus õppida ühe õppeaasta jooksul märkama ja teadvustama soorolle ning soolise ebavõrdsuse ja stereotüüpide avaldumisvorme, leida praktilisi lahendusi kõigi õpilaste võrdseks kaasamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks erinevatel koolielu tasanditel.

Tegevused ja tulemused

Korraldati kolm teemapäeva (jaanuar-veebruar 2015 Pärnus, Tartus ja Rakveres) „Mida saan teha, et tulevased mehed oleksid haritumad ja naised teeksid tasuvamat tööd?“ inimeseõpetuse õpetajatele, karjäärikoordinaatoritele ja -spetsialistidele (58 spetsialisti a, 7 Rajaleidja keskusest ja 5 muust organisatsioonist).

Kooliarendus (sooaspektide ja -stereotüüpide teadvustamine, sooteadlikkust arendavad tegevused) viidi läbi neljas koolis: Jõgeva Põhikool, Jüri Gümnaasium, Türi Põhikool, Viljandi Gümnaasium.

Koolide juhtkonna poolt eristati viis olulisemat valdkonda, mida soolise võrdõiguslikkuse seisukohast analüüsida ja sooteadlikumaks muuta: õppesisu, õppekorraldus, õppemeetodid, koolikultuur ja füüsiline õppekeskkond.

Neljas koolis kokku viidi läbi 22 teemaseminari, kus osales 42 õpetajat ja 890 õpilast. Lisaks viisid igas koolis õpilased õpilasesinduste kaudu läbi vähemalt ühe sooteadlikkust arendava tegevuse/ürituse (2015. a kevad- ja sügispoolaasta).

Kasulikud materjalid

Aktiivõppemeetodid ja tugimaterjalid

Sooteadliku õppe teemapäevade ja õpilasürituste materjalid

Õppematerjalid, uuringud ja analüüsid on lisatud ka portaali Haridus ja sugu.

Tagasi lehekülje algusesse»

MTÜ BPW Estonia
"Naistele meestega võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus"

Projekti rakendusperiood: 20. oktoober 2014 – 31. jaanuar 2016

Toetuse suurus: €48 403

Projektijuht: Lee Murrand

  • Projekti kodulehekülg

Projekti eesmärgid

Soolise ja majandusliku võrdõiguslikkusse edendamine läbi naiste võimestamise ja naisorganisatsioonide võrgustike võimekuse tugevdamise.

Tegevused ja tulemused

Viidi läbi saalikoolitus “Naised , ärgake üles” (165 osalejat) eesmärgiga tõsta naiste teadlikkust sellest, kuidas naine ise saab kaasa aidata soolise ja majandusliku võrdsuse parandamisele.

Viidi läbi koolitusprogramm “Naised võtmepositsioonidele – arenda oma liidrioskusi” (151 osalejat) eesmärgiga eeskujude seadmise ning erinevate oskuste treenimise kaudu motiveerida ja julgustada naisi kujundama ümber oma käitumis- ja mõttemustreid ning omandama vajalikke oskusi pürgimaks edasi, juhtivatele positsioonidele.

Loodi mentorlusel põhinevad arenguringid (Lean-In Circles) “Naiste kogemuste ja õppimise võrgustikud,” kus naised saavad oma kogemusi ja teadmisi jagada, ning neid ühendav ja toetav internetikeskkond. Esimene koolitus toimus 2015. a suvel Norra partneri BPW Follo juures BPW Estonia liikmetele . Projekti lõpuüritusel viidi arenguringide koolitus läbi ka 17-le BPW Estonia klubide juhtidele.

Kasulikud materjalid

Koolitusprogrammi „Naised võtmepositsioonidele – arenda oma liidrioskusi“ koolitusmaterjalid (1. osa (PDF), 2. osa (PDF)ja küsimustik (PDF) „Kas sinu töö on sinu iseloomule sobilik“ ning DISK kokkuvõte (PDF))

Arenguringide „tööriistakast“ (sisaldab koosolekute läbiviimise juhendit (PDF), õppematerjale ning ekspertide videoid).

Sisekaitseakadeemia
"Lasteakadeemia"

Projekti rakendusperiood: 08. oktoober 2015 – 15. aprill 2016
Toetuse suurus: €19 000
Projektijuht: Elina Orumaa

Projekti eesmärk

Edendada soolist võrdõiguslikkust ja töö- ja pereelu ühitamist Sisekaitseakadeemia (SKA) töötajate ja kadettide seas töökeskkonnas lapsevanematele (ja lastele) suunatud tegevuste pakkumise abil ning julgustada isasid võtma lastekasvatamises suuremat vastutust.

Tegevused ja tulemused

Viidi läbi esmaseid soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid tutvustav seminar SKA töötajatele ja kadettidele.

Valmis soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete rakendamist toetav SKA Lasteakadeemia projekti teabeleht (85.77 KB, DOCX), mis on kättesaadav ka SKA koduleheküljel.

Toimus kaks laste sisekaitseteemalist linnalaagrit. Valminud kolmepäevast linnalaagri näidisprogrammi saab kasutada ka teiste sisejulgeolekuastuste ja nende partnerite töötajate lastele sisejulgeoleku valdkonna tutvustamiseks. Näidisprogramm on kättesaadav SKA kodulehel.

Lastega seonduvate tegevuste läbiviimise toetamiseks avati Sisekaitseakadeemia ruumides heade mõtete tuba. Tuba on sisustatud erinevate sooneutraalsete sisejulgeolekualast mõtlemist toetavate mängutarvetega. SKA territooriumile püstitati eelkooliealistele lastele ronimisvahendite ja kiigega mänguväljak.

Kasulikud materjalid

Sooline võrdõiguslikkus ja siseturvalisus (280 KB, PPT)

Soolise võrdõiguslikkuse teabeleht (280 KB, PPT)

"Siseturvalisuse linnalaagri näidisõppekava" (925.49 KB, RTF)

MTÜ BPW Estonia
"Töö-, pere- ja eraelu tasakaalu abinõude väljatöötamine Skype põhjal"

Projekti rakendusperiood: 15. september 2015 - 15. märts 2016

Toetuse suurus: € 19 989
Projektijuht: Lee Murrand

Projekti eesmärk

Soolise ja majandusliku võrdõiguslikkusse edendamine läbi töö-, pere- ja eraelu tasakaalu soodustavate abinõude välja töötamise ühe ettevõtte põhjal (Skype Technologies).

Tegevused ja tulemused

6. novembril korraldati 31 osalejaga õppepäev, kus jagati rahvusvahelist parimat praktikat töö- ja pereelu meetmete kohta. Tiina Bruno viis läbi koolituse ParentSmart metoodika rakendamise kohta (koolitusmaterjal (PDF)). Osalejatel paluti täita ka küsimustik oma organisatsiooni olukorra ja võimalike parandusmeetmete kohta seoses töö- ja pere- ja eraelu ühitamisega.

Loodi töö- ja pere- ja eraelu tasakaalu teadmiste kogum (teooria ja praktika), mis on leitav projekti kodulehelt. Välja on toodud praktilisi soovitusi ettevõtjatele erinevatele töö- pere- ja eraelu ühitamisega seotud vajaduste ja ettevõtte võimaluste kaardistamiseks.

Skype Technologies jaoks valmistati ette töötajate rahulolu küsimustik, mis viidi läbi 89 töötaja seas ning millest lähtuvalt tehti Skype Technologies juhtkonnale ettepanekud töö- ja pere- ja eraelu tasakaalustamiseks. Nimetatud ettepanekute põhjal koostati üldised ettepanekud ettevõtte juhtidele.

Skype Technologies töötajate rahulolu küsimustiku baasil valmistati ette ja viidi sotsiaalmeedias läbi töötaja rahulolu mõõtev küsitlus, milles osales üle 500 vastaja. Tulemusi kasutati eespoolnimetatud ettevõtte juhtidele suunatud ettepanekute sisendina.

Kasulikud materjalid

Ülevaade töö- ja pereelu ühitamisest ja selle olulisus sooaspektist

Ettepanekud töö- ja pereelu tasakaalu parandamiseks Skype analüüsi pinnalt

Õppematerjal tööandjale – kuidas toetada organisatsioonis töö- ja pereelu tasakaalu? (PDF)

Tiina Bruno koolituse materjal “Töö- ja pereelu tasakaal - Rootsis MIKS ja KUIDAS” (PDF)

Küsitlus töötajale “Kas minu töö- ja pereelu on tasakaalus?”

Estover OÜ

„Hiir Cheezo mängutuba"

Projekti rakendusperiood: 08. oktoober 2015 – 15. aprill 2016
Toetuse suurus: € 19 000
Projektijuht: Tiina Metsalu

Projekti eesmärk

Anda Estover OÜ lastevanematele võimalus ühildada oma töö- ja perekohustusi ning luua lapsesõbralikum ja perekesksem organisatsioon.

Muuta Estover OÜ kogukonna hoiakuid lastega töötajate suhtes ning edendada soolist võrdõiguslikkust.

Tegevused ja tulemused

Valmis Hiirte Tuba nimeline mängutuba Estover OÜ ruumes (Paavli 2a), et Estover OÜ ning projektipartnerite Deline OÜ ja Estover Piimatööstuse OÜ töötajad saaksid vajadusel lapsed tööle kaasa võtta.

Mängutoa sisustus on sooneutraalne ning sobib mh õpitubade korraldamiseks, et õpetada lastele toiduvalmistamist, puutööd ja teisi käelisi tegevusi.

Töötajad saavad mängutuba kasutada ka puhkamiseks, mõtete kogumiseks ning väikesemate vabamas vormis arutelude ja ajurünnakute läbiviimiseks.

Mängutoa avamise raames viis soolise võrdõiguslikkuse ekspert Pirjo Turk Estroveri OÜ ja viimase projektipartnerite töötajatele läbi seminari teemal “Töötajaskonna teadlikkuse tõstmine võrdõiguslikkuse alal”.

SA Eesti Inimõiguste Keskus

„Töö-, pere- ja eraelu tasakaal võrdsete võimaluste tagajana tööturul"


Projekti rakendusperiood: 08. oktoober 2015 – 15. aprill 2016
Toetuse suurus: € 16 200
Projektijuht: Kelly Grossthal

Projekti eesmärk

Tuua Eesti tööandjaid koondava mitmekesisuse kokkuleppe tegevustesse ja strateegiasse töö-, pere- ja eraelu tasakaalu ühitamise temaatika, keskendudes erinevatele töögruppidele, kellel on ühel või teisel põhjusel tööle suundumine raskendatud ning tagades läbi erinevate tegevuste võrdsemaid võimalusi tööturul.

Tegevused ja tulemused

10.-11.03.2016 toimus strateegiaseminar, kus mitmekesisuse kokkuleppe liikmed võtsid vastu otsuse, et töö-, pere- ja eraelu tasakaalu ühitamise teema on üks teemadest, millega võrgustik peaks edasi minema.

24.-25.03.2016 toimus mitmekesisuse nõustajate koolitus töö-, pere- ja eraelu tasakaalu teemal, millel osales 12 avalikul konkursil valitud nõustajat.

Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Marianne Meiorg koostas ülevaate (PDF) töö- ja pereelu tasakaalu valdkonna peamistest väljakutsetest, suundumustest, kasutatavatest meetmetest ja parimatest praktikatest.

01.02.2016 korraldasid Eesti Inimõiguste Keskus ja Eesti mitmekesisuse võrgustik seminari „Mitmekesisus kui väärtus. Töö-, pere- ja eraelu tasakaal võrdsete võimaluste tagajana tööturul”. Seminari peaesineja oli mitmekesisuse juhtimise valdkonna tippekspert Lisa Ann Cooper Norrast, kes rääkis enda kogemustest ettevõtete mitmekesisuse nõustamisel. Seminaril osales 38 tööandjat.

Kasulikud materjalid

Ülevaade töö- ja pereelu tasakaalu valdkonna peamistest väljakutsetest (PDF)

Feministeeriumi intervjuu lõpuseminari peaesineja Ann Cooperiga: “3 kiiret küsimust: mitmekesisuse ekspert Lisa Ann Cooper”

AS TREV-2 Grupp

 „TegeLASTE tuba"

Projekti rakendusperiood: 12. oktoober 2015 – 12. märts 2016
Toetuse suurus: € 18 809
Projektijuht: Mari-Liis Kreem

Projekti eesmärk

Projekti eesmärk oli parandada TREV-2 töötajate töö- ja pereelu ühitamist, andes lapsevanematest töötajatele kindlustunnet, et nende lastel on nii koolijärgsel kui ka muul ajal turvaline koht, kus oma vanemaid kojuminekuni oodata.

Tegevused ja tulemused

TREV-2 töötajatele ja nende kooliealistele lastele avati tegeLASTE mängutoad (Tallinnas, Raplas ja Põlvas TREV-2 ruumes). Toad on mugavalt, sooneutraalselt ja lastepäraselt sisustatud ning neist leiab nii mänguasju, hariva sisuga raamatuid kui ka arvuti töökohti õppetöö tegemiseks.

Lastetoa avamisüritusel Tallinnas pidas soosotsioloog Marion Pajumets ettekande teemal „Töö- ja pereelu tasakaalu ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ettevõttes". (PPT)

Eelnevalt kindlaks määratud projektid

Eelnevalt kindlaksmääratud projektid on ainulaadsed sellepoolest, et neil on programmilepinguga kindlaksmääratud projekti elluviija, toetussumma, eesmärgid ja tegevused. St, et projektid on konkreetseid valdkondlikke vajadusi arvestades ellu kutsutud.

Avatud taotlusvoorudest rahastatud projektid

2013. aasta 31. mail kuulutati avatuks programmi avatud taotlusvoorud, mille raames toetati tegevusi, mille eesmärk oli soolise võrdõiguslikkuse edendamine. Eraldi oli raha eraldatud spetsiifilisteks töö-, pere- ja eraelu tasakaalu toetavateks tegevusteks.

See tähendab, et toetust oli võimalik taotleda ühes liidetud taotlusvoorus kahele valdkonnale:

  • soolise võrdõiguslikkuse edendamine;

  • töö-, pere- ja eraelu tasakaal.

Kandideerima olid oodatud Eestis juriidilise isikuna registreeritud avaliku või erasektori ärilised või mitteärilised asutused ja valitsusvälised organisatsioonid. Samuti Eestis tegutsevad valitsusvahelised organisatsioonid. Kodu- ja/või välismaiste projekti partnerite, nõustajate ja muude ekspertide kaasamine oli lubatud ning oodatud.

Taotluste esitamise tähtajaks, 26. augustiks 2013. a esitati Sotsiaalministeeriumile kokku 6 taotlust: 4 soolise võrdõiguslikkuse ning 2 töö-, pere- ja eraelu ühitamise valdkonnas.

Iga taotluse vaatasid läbi kaks Sotsiaalministeeriumist sõltumatut ja erapooletut eksperti, kes hindasid projekte vastavalt taotlusvoorus avaldatud valikukriteeriumidele ja hindamisvormile. Ekspertide antud punktide keskmise punktisumma alusel moodustati projektide paremusjärjestus, mis esitati Sotsiaalministeeriumi poolt moodustatud taotlusvooru valikukomisjonile. Juhtudel, mil ekspertide poolt antud punktide erinevus oli suurem kui 30%, hindas projektitaotlust ka kolmas sõltumatu ekspert. Sellisel juhul kasutati kahe lähima punktitulemuse keskmist projektide paremusjärjestuse koostamiseks.

Soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas esitatud projekte hindasid Astrid Mats, Kait Kabun, Liina Järviste ja Reimo Mets.
Töö-, pere- ja eraelu valdkonnas esitatud projekte hindasid Astrid Mats, Kait Kabun ja Redi Koobak.

Valikukomisjon oli kolmest asjakohase pädevusega inimesest koosnev komisjon, kellest kaks ei olnud Sotsiaalministeeriumi töötajad. Põhjendatud juhtudel võis valikukomisjon projektide paremusjärjestust muuta esitades üksikasjaliku muudatuste põhjenduse valikukomisjoni koosoleku protokollis.

Valikukomisjon kinnitas programmi raames rahastamiseks soovitatavate projektide lõpliku nimekirja ja esitas selle Sotsiaalministeeriumile. Lõplik rahastusotsus langetati 21. novembril 2013. a.

Väikeprojektide toetusskeemist rahastatud projektid

2014. aasta 1. aprillil kuulutati avatuks programmi väiketoetusskeemi avatud taotlusvoor, mille raames toetatakse tegevusi, mille eesmärk on soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja/või töö-, pere- ja eraelu tasakaalu ühitamise toetamine läbi organisatsioonide ja võrgustike võimekuse tugevdamise soolise tasakaalu parandamiseks ühiskonnas.
Eraldatava toetuse kogusumma oli 370 000 eurot.


Kandideerima olid oodatud Eestis juriidilise isikuna registreeritud avaliku või erasektori ärilised või mitteärilised asutused ja valitsusvälised organisatsioonid. Samuti Eestis tegutsevad valitsusvahelised organisatsioonid. Kodu- ja/või välismaiste projekti partnerite, nõustajate ja muude ekspertide kaasamine oli lubatud ning oodatud.
Taotluste esitamise tähtajaks oli 2. juuni 2014. a kl 12:00 ning kokku esitati Sotsiaalministeeriumile 15 projekti. Nendest 12 läbisid edukalt esmase tehnilise kontrolli.
Iga taotluse vaatasid läbi kaks Sotsiaalministeeriumist sõltumatut ja erapooletut eksperti, kes hindasid projekte vastavalt taotlusvoorus avaldatud valikukriteeriumidele ja hindamisvormile. Ekspertide antud punktide keskmise punktisumma alusel moodustati projektide paremusjärjestus, mis esitati Sotsiaalministeeriumi poolt moodustatud taotlusvooru valikukomisjonile.

Projekte hindasid Katrin Kivimaa, Hille Naaber, Astrid Mats, Liina Järviste ja Reimo Mets.
Valikukomisjon oli kolmest asjakohase pädevusega inimesest koosnev komisjon, kellest üks ei olnud Sotsiaalministeeriumi töötaja. Põhjendatud juhtudel võis valikukomisjon projektide paremusjärjestust muuta esitades üksikasjaliku muudatuste põhjenduse valikukomisjoni koosoleku protokollis. Valikukomisjon kinnitas programmi raames rahastamiseks soovitatavate projektide nimekirja ja esitas selle Sotsiaalministeeriumile.
Lõplik rahastusotsus langetati 20. oktoobril 2014. a, rahastati kuute projekti

12. märtsil 2015. kuulutasime avatuks programmi väiketoetusskeemi lisataotlusvooru mille raames toetatakse tegevusi, mille eesmärk on on soolise võrdõiguslikkuse edendamine töö-, pere- ja eraelu tasakaalu ühitamise toetamise abil.

Eraldatava toetuse kogusumma oli 93 000 eurot.
Taotluste esitamise tähtajaks oli 25. mai 2015, kokku esitati 13 projekti, millest kõik läbisid edukalt esmase tehnilise kontrolli.
Iga taotluse vaatasid läbi kaks Sotsiaalministeeriumist sõltumatut ja erapooletut eksperti, kes hindasid projekte vastavalt taotlusvoorus avaldatud valikukriteeriumidele ja hindamisvormile. Ekspertide antud punktide keskmise punktisumma alusel moodustati projektide paremusjärjestus, mis esitati Sotsiaalministeeriumi poolt moodustatud taotlusvooru valikukomisjonile.
Projekte hindasid Hille Naaber, Liina Järviste ja Lee Maripuu.
Valikukomisjon oli kolmest asjakohase pädevusega inimesest koosnev komisjon, kellest üks ei olnud Sotsiaalministeeriumi töötaja. Valikukomisjon kinnitas programmi raames rahastamiseks soovitatavate projektide nimekirja, ekspertide paremusjärjestust muutmata ja esitas selle Sotsiaalministeeriumile.
Lõplik rahastusotsus langetati 2015. Aasta septembris ja oktoobris, rahastati viite projekti.

Tagasi lehekülje algusesse»

  • Rahandusministeerium
  • Finantsmehhanismide Kantselei
  • Kuninglik Norra Saatkond
  • Norra Laste-, noorte- ja pereasjade direktoraat
  • Koduse ja soolise vägivalla programm
  • Rahvatervise programm
  • Riskilaste ja -noorte programm
  • Kultuuripärandi programm
  • Ökoinnovatsiooni programm
  • Teaduskoostöö programm
  • Stipendiumiprogramm
  • Vabaühenduste fond
  • Inimväärse töö programm
  • Veekogude korralduse programm

Viimati uuendatud 08.08.2022