Puudega inimesele

Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

Riik maksab puudega inimestele sotsiaaltoetusi, kui puudega inimesel on oma puude tõttu lisakulutusi, näiteks on vaja abivahendeid, hooldust, rehabilitatsiooni või on lisakulutused seotud transpordi, töötamise või õppimisega.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu.

Sotsiaalhoolekande ülesanne on osutada puudega inimesele või perekonnale abi toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks ja kaasa aidata puuetega inimeste sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele.

Puude raskusastmeid on kolm: sügav, raske ja keskmine puue.

Lapsel (kuni 16-aastasel) ning vanaduspensioniealisel inimesel tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest järgmiselt:

  • keskmine, kui inimene vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta  vähemalt korra nädalas.

Tööealisel inimesel (16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel) tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt igapäevasest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest järgmiselt:

  • sügav, kui inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud; 
  • raske,  kui inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud;
  • keskmine,  kui inimese igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.
Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamiseks tuleb inimesel täita vormikohane ekspertiisitaotlus.
 
Puude tuvastamise ning toetuste ja teenuste taotlemise kohta leiad lisainfot Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kohalike omavalitsuste osutatavate teenuste kohta vaata lähemalt vastavate teenuste soovituslikest juhistest:

 

Erihoolekande arengukava aastateks 2014-2020

 

Erihoolekande arengukava on välja töötatud, et luua valdkonnas strateegiline raamistik, seada eesmärgid ning kavandada tegevused erihoolekandeteenuste tulemuslikumaks osutamiseks, mis toetaksid psüühilise erivajadusega isikute vajadusi. Arengukava liigub hiljem „Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava 2016–2023“ koosseisu, mis korrastab laiemalt erinevates arengukavades seatud eesmärgid, tegevused ja meetmed ning annab seega sotsiaalse turvalisuse valdkonnale ühtse strateegilise lähenemise.

Euroopa ühiseks suunaks on arendada üleminekut institutsionaalselt hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele ning välja on töötatud rahvusvahelised juhised, kuidas protsess kõige paindlikumalt võiks rakenduda ning millised on head praktikad teiste riikide kogemustest. Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud juhistega on võimalik tutvuda siin.

 

Deinstitutsionaliseerimise konverents

 

1.12.2015 toimus konverents „Deinstitutsionaliseerimine Eestis. Senised kogemused ja väljakutsed edaspidiseks“. Konverentsil arutleti võtmekohtade, väljakutsete ja lahenduste üle, mis Eesti ja teiste riikide praktikale tuginedes vajavad erilist tähelepanu, et muuta deinstitutsionaliseerimise (DI) põhimõtted rakendatavaks Eesti hoolekandes, sh esmajärjekorras psüühilise erivajadustega inimeste erihoolekandeteenuste korraldamisel. Ettekannetes ja aruteludes keskenduti järgmistele teemadele:

1) milline teenuste juhtimine ja korraldus tagab kõige parema tulemuse kogukonnapõhisele hooldusele üleminekul;

2) milliseid muudatusi tuleb hoolekandesüsteemis ellu viia, et soodustada inimeste integreerimist kogukonda;

3) milliseid toetavaid meetmeid on vaja hoolekandele lisaks, et toetada kogukonnapõhistele teenustele üleminekut;

4) millised on kogukondade riskid ja kuidas neid on võimalik maandada;

5) millised on võimalikud lahendused, et parandada koostööd erinevate osapoolte vahel.

Oma kogemusi ja paremaid praktikaid tutvustasid kolleegid Sloveeniast ja Lätist. Konverentsi tulemusi kasutatakse erihoolekande edasisel arendamisel ja korraldamisel Eestis.

PÄEVAKAVA

10.00 - 10.15      Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna avasõnad

10.15 - 10.45      Euroopa Komisjoni ootused deinstitutsionaliseerimise protsessileEgbert Holthuis, Euroopa Komisjoni tööhõive peadirektoraat

10.45 - 11.15      Deinstitutsionaliseerimise rakendamise põhimõtted ja tulevikuvaade Eestis - Rait Kuuse, Sotsiaalministeeriumi asekantsler

11.15 - 12.00      Sloveenia kogemused ja väljakutsed deinstitutsionaliseerimise rakendamisel Davor Dominkuš, Sloveenia töö-, pere- ja sotsiaalministeeriumi nõunik

13.00 - 13.30      Deinstitutsionaliseerimine Lätis – senised kogemused ja riiklik strateegia - Ieva Jaunzeme, Läti sotsiaalministeeriumi kantsler

13.30 - 14.45      Analüüsi „Psüühilise erivajadusega isikutele deinstitutsionaliseerimise põhimõtetele vastav erihoolekandeteenuse korraldus ja rakendamine Eestis“ tutvustus -  Zsolt Bugarszki, Tallinna Ülikooli lektor

15.00 - 16.15      Arutelu: Deinstitutsionaliseerimise väljakutsed ja võimalused

                 Ieva Jaunzeme, Läti sotsiaalministeerium

                  Rait Kuuse, Sotsiaalministeerium

                  Egbert Holthuis, Euroopa Komisjon

                  Davor Dominkuš, Sloveenia töö-, pere- ja sotsiaalministeerium

                  Zsolt Bugarszki, Tallinna Ülikool

                  Maarjo Mändmaa, AS Hoolekandeteenused juhatuse esimees

16.15 - 16.30      Kokkuvõte

 

Infoseminari „Erihoolekande taristu arendamine“ ettekanded


 

23. jaanuaril 2015 toimus Sotsiaalministeeriumis Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme tegevuse 2.5.2 „Erihoolekande taristu arendamine“ infoseminar. Seminari avas Helmen Kütt, kes tunnustas erihoolekandeteenuse osutajaid senise olulise töö ja panuse eest ning kutsus üles aktiivselt kaasa rääkima psüühilise erivajadusega täisealistele parema elukeskkonna loomiseks.

Seminaril anti ülevaade erihoolekande tuleviku arengusuundadest, investeeringute senisest rahastamisest Euroopa Regionaalarengu Fondist ning planeeritud erihoolekande taristu arendamisest ja sellega seotud õigusaktidest Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014-2020 raames. Ministeerium edastab eelnõu tutvumiseks ning võimalik on teha veel täiendusettepanekuid.


Ajakava

 

Töötamine ja töökoha kohandamine

 

Tööotsingutest

Enne tööotsingute alustamist peaks läbi mõtlema, millist tööd inimene teha soovib, milleks on ta suuteline, milline on tema eelnev töökogemus ja haridus, millised tööülesanded talle meeldiksid/ millised mitte. Näiteks võiks läbi mõelda selle, kas sobib kollektiivis töötamine või soovitakse pigem individuaalset tegevust, kas sobivad ühelaadsed tööülesanded või soovitakse pigem erinevaid tööülesandeid. Ka peaks inimene läbi mõtlema, kus töökoht paikneda võiks (kas peaks asuma kodule lähemal või ei ole see oluline, kas uue töökoha nimel ollakse valmis ka suuremateks muutusteks – näiteks elukoha vahetuseks või peaks töö võimaldama kodus töötamist jne). 
 
Puudega inimene võiks läbi mõelda erinevad töötamise alternatiivid. Näiteks kui tal on kogemus, et täisajaga töö talle ei sobi, siis ei ole põhjust veel meelt heita, vaid peaks mõtlema sellele, et võimalik on töötada ka osaajaga, paindliku töögraafiku alusel, kodus jne.  
 
Kui on selge, millist tööd soovitakse teha, siis on kasulik esmalt uurida lähedastelt, sõpradelt ja tuttavatelt võimalikke vabu töökohti. Personalivalikuga tegelevad spetsialistid on väitnud, et ligikaudu 80% töökohtadest leitakse just tutvuste kaudu. 
 
Võimalik on otsida tööd ka personalivalikuga tegelevate ettevõtete kaudu. Mitmed ettevõtted on teinud töö otsimise väga lihtsaks, võimaldades tööd otsida interneti vahendusel. 
 
Kindlasti tasuks ise uurida tööpakkumisi ka ajalehtedest (nii kohalikest kui üleriiklikest päeva- ja nädalalehtedest). 
 
Samas on võimalik pöörduda töö otsimiseks ka Eesti Töötukassa kohaliku osakonna poole.   
 
Töötukassal on võimalik osutada teenuseid, mis toetavad ja lihtsustavad sobiva töö leidmist. Selleks on vaja eelnevalt registreerida end tööotsijaks või töötuks. Vahe kahe registreerimise vahel on teenuste pakkumise mitmekesisus. Nii töötule kui tööotsijale antakse teavet tööturuolukorrast ja vabadest töökohtadest ning vahendatakse töökohti. 
 
Töötul on sellele lisaks õigus saada: 
  • karjäärinõustamist, mis aitab välja selgitada inimese eeldused mingi töö sooritamiseks; 
  • tööturukoolitust nii baasteadmiste kui erialateadmiste omandamiseks või uuendamiseks (koolituse kestus võib olla kuni 1 aasta); 
  • tööpraktikat, mida osutatakse juhul, kui inimene on omandanud teoreetilised teadmised, ent puudub praktiline töökogemus või on tehnoloogiad uuenenud ning vaja oleks praktilist väljaõpet (praktika kestus on kuni 4 kuud sõltuvalt tööülesannete keerukusest);  
  • tööharjutust, mis sobib eelkõige inimesele, kes on olnud pikka aega töölt eemal või ei ole kunagi töötanud; 
  • jne.   
Lisaks eespool nimetatud teenustele on veel teisigi teenuseid, mida Töötukassa saab töötule osutada. Nii on näiteks puudega inimesele võimalik pakkuda teenuseid, mis aitavad tööle saamisel ületada puudest tingitud takistusi. Tööülesannete omandamisel ja töökeskkonda sulandumisel on võimalik saada abi tugiisikult. Vajadusel saab töötukassa konsultant või mõni muu erialaspetsialist (näiteks viipekeele tõlk) abistada suhtlemisel tööintervjuul (abistajaks võib olla ka töötu lähikondlane). Töötukassa saab anda töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi või osaliselt hüvitada tööandjale tööruumide ja -vahendite kohandamise, mis tagab puudega inimesele ligipääsu töökohale.   
 
Eespool kajastatud info lähtus eelkõige sellest, kui inimene alles hakkab tööd otsima. Euroopa Liidu programmperioodi raames rakendatav programm „Kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamine 2007-2013” pakub võimalusi ka töötavatele puudega inimestele, laiendades tööturuteenuseid neilegi. Nii on võimalik saada karjäärinõustamist, ümberõpet, tööpraktikat, tööruumide- ja vahendite kohandamist, töötamiseks vajalikke abivahendeid jne. Lisaks sellele pööratakse tähelepanu paindlike töövormide propageerimisele, mis samuti peaks laiendama puudega inimese võimalusi töötamiseks.   
 
Lähemat infot pakutavate teenuste kohta saab Eesti Töötukassa kodulehelt või infotelefonil 15501.   
 
Paranenud on ka töötavate inimeste koolituse võimalused. Haridus- ja teadusminister on kinnitanud riikliku tellimuse täiskasvanute tööalasele koolitusele, mille raames saavad Euroopa Sotsiaalfondi toel 22 miljoni krooni eest tasuta koolitust enam kui 8500 töötavat täiskasvanut 618 erineval kursusel.  Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Täiskasvanute tööalane koolitus kutseõppeasutustes” raames korraldab Haridus- ja Teadusministeerium tasuta kursusi 37 kutseõppeasutuses ja rakenduskõrgkoolis üle Eesti. Tööalastel koolituskursustel saab omandada ja täiendada kutse-, ameti- ja erialaseid teadmisi, oskusi ja vilumusi, samuti ümber õppida. Kursused on mõeldud töötavatele inimestele, töötuks registreeritud inimesed kursustel osaleda ei saa. Lähemat infot saab  www.hm.ee/tasutakursused ja  www.vabaharidus.ee. 
 

Töökoha kohandamine

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus näeb ette, et puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. See nõue kehtib ka üldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega töötajad kasutavad.

 

ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioon

 

2012. aastal ratifitseeris Eesti ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega inimeste poolt ning edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu. Konventsiooni ratifitseerimisega võttis Eesti endale eesmärgi puudega inimeste olukorda järjepidevalt parandada. Konventsiooni eestikeelne tekst on avaldatud Riigi Teatajas.

Puuetega inimeste olukorra paremaks jälgimiseks esitavad osalisriigid regulaarselt aruandeid ÜRO Puuetega inimeste õiguste komiteele. Eesti esitas oma esimese aruande 2015. aasta novembris. Eesti esimene aruanne puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise kohta inglise keeles ja eesti keeles.

ÜRO Puuetega inimeste õiguste komitee tööga ja teiste osalisriikide aruannetega saab tutvuda Komitee kodulehel.

 

 

 

Viimati uuendatud: 5. detsember 2016