Seksuaalvägivald

Seksuaalne väärkohtlemine pole uus probleem. Sajandeid on lapsi, naisi ja ka mehi seksuaalselt väärkoheldud ja sellest on vaikitud. Alates 1980. aastatest on teema aga teravalt tõstatanud, kuna üha enam inimesi söandab suu avada. Seksuaalse väärkohtlemisega seotud häbitunne ja saladuslikkus teevad raskeks väärkoheldud inimeste arvu määratlemise. Maailmas läbiviidud uurimistulemused lahknevad ja ohvrite täpset arvu on raske öelda, kuna tegemist on latentse kuriteoga.

Seksuaalvägivalla erinevaid avaldumisvorme esineb kõikjal ja kõikides ühiskonnakihtides ja ka koos elavate paaride hulgas. Seksuaalvägivald on näiteks soovimatu seksuaalne tähelepanu m.h puudutamine, seksuaalse sisuga telefonikõnede, kirjade või pornograafilise materjali pakkumine, seksuaalne ahistamine töökohal, naise või mehe objektistamine (tema pidamine seksuaalse naudingu saamise vahendiks), seksi pealesurumine, vägistamiskatse või vägistamine.

Maailma Terviseorganisatsioon loetleb järgnevaid seksuaalvägivalla kategooriaid:

  • vägistamine, mille paneb toime elukaaslane, kohtamispartner või võõras;
  • süstemaatiline vägistamine relvakonflikti ajal (k.a noorte tütarlaste röövimine nende rasestamise eesmärgil);
  • soovimatu seksuaalne lähenemine või ahistamine, k.a seksi nõudmine vastutasuks heateo eest;
  • sunnitud abielu või kooselu, kaasa arvatud laste abielu;
  • rasestumisvastaste vahendite kasutamise või sugulisel teel levivate haiguste vastase kaitse muude meetmete rakendamise õiguse mitteaustamine;
  • naise seksuaalse (või kehalise) puutumatuse vastu suunatud vägivaldne tegevus, kaasa arvatud naise suguorganite vigastamine, kohustuslik süütuse kontrollimine ja pealesunnitud abort;
  • sunnitud prostitutsioon ja inimkaubandus seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil.

Seksuaalse  väärkohtlemise kogemist võib võrrelda katastroofi üleelamisega. See katastroof võib olla ühekordne või korduda mitmete aastate jooksul.

Seksuaalsel väärkohtlemisel on vahetud ja pikaajalised mõjud. Ilma abita need probleemid ei lahene.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kogeb kogu maailmas ligikaudu neljandik naisi oma elu jooksul seksuaalset vägivalda. Kuni kolmandikku kõigist naistest on meessoost intiimpartner füüsiliselt rünnanud. Vägivalla läbi elanud naised ei teata kogetust piisavalt kuna kardavadühiskonna- ja oma kogukonna poolset märgistamist. Kardetakse ka oma turvalisuse pärast ning, et asjakohase institutsioonid ei astu vajalikke samme  kui nad oma lugu neile jagavad.

 

ABI

Eestis on ohvrite abistamisvõimalused alles väljaarendamisel. Järgnevalt on loetletud mõned asutused, kes oskavad abivajajatele soovitada antud piirkonnas töötavaid spetsialiste või asutusi.

Abi saad:

Helistades

  • Politseisse 110,
  • Üleriigilisele lasteabitelefonile 116 111,
  • Tallinna Kesklinna LPK laste ja noorte nõustamiskeskuse telefonile 6207342,
  • Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna lastekaitsetalituse telefonil 6125921 (Tallinna ja Harjumaa alla 14.a. lapsed).

Kirjutades

Abiorganisatsioonide loetelu leiad SIIT.

Kui sa oled laps, keda on seksuaalselt väärkoheldud või sa kahtlustad, et last on seksuaalselt väärkoheldud, võta ühendust mõne organisatsiooniga või abitelefoniga, mille andmed leiad SIIT.
Kui su last või sind ennast on seksuaalselt väärkoheldud, siis ohvriabitöötaja aitab suunata teraapiasse, et aidata toime tulla võimalike emotsionaalsete probleemidega, mis on tingitud seksuaalsest väärkohtlemisest.

Häid mõtteid ja soovitusi järgmistelt kodulehekülgedelt:
Eesti Akadeemiline Seksuoloogia Selts www.seksoloogia.ee
Eesti Seksuaaltervise Liit www.amor.ee

Viimati uuendatud: 16. märts 2015