Tervishoid

 

 

Perearstiabi

 
Haigestumise korral on inimese esimene kontaktisik perearst.
 
Perearst osutab üldarstiabi ja annab nõu haigusi, vigastusi või mürgistusi ennetavate tegevuste osas kõigile tema nimistusse kuuluvatele inimestele. Vajadusel suunab perearst patsiendi õige eriarsti juurde konsultatsioonile või haiglasse.
 
Igal ravikindlustatud inimesel on olemas oma perearst, kelle ta on kas ise valinud või kes on talle määratud maavanema poolt. Kui inimene pole oma perearstiga rahul, on võimalik perearsti vahetada.
 
Perearsti soovitame valida peamise elukoha järgi, kus arstiabi vajamise tõenäosus on kõige suurem. Juhul, kui viibite lühiajaliselt oma elukohast eemal – puhkusel, külas jms – saate kiiret lahendamist vajavate terviseprobleemide puhul abi lähimalt perearstilt.
 
Perearstide loetelu on toodud Eesti Haigekassa kodulehel. Teavet oma perearsti kohta saab kohalikust haigekassa osakonnast või büroost ning maa- ja linnavalitsuste infotelefonidelt, internetipanga kliendid ka internetist. 
Vältimatu abi saamiseks võib pöörduda lähima perearsti poole kui viibitakse lähetuses, puhkusel jne ja oma perearst on kaugel.
 

Esmatasandi tervishoiu arengukava

Esmatasandi tervishoiul on väga oluline roll – see on inimese jaoks esmane kontakt tervishoiuga, vajadusel suunaja ja raviprotsessi koordineerija tervishoiusüsteemis. Ühtlasi toimub just esmatasandil terve lapse ja kroonilise haige peamine  jälgimine, tervise edendamine ja haiguste ennetamine iga üksiku inimese tasemel.
 
Esmatasandi tervishoiu arengukava peamine idee on pakkuda esmatasandil rohkem teenuseid kui pelgalt perearstiabi. Esmatasandi teenuste hulka kuuluvad arengukava kohaselt perearsti ja -õe teenuste kõrval veel koduõendus, ämmaemandusabi, füsioteraapia ja koolitervishoid ning võrgustiku teenustena ka hambaravi, apteegiteenus ja töötervishoid. Esmatasandi tervishoiu võrgustiku osa on ka statsionaarne õendushooldus ehk hooldusravi ning tulevikus vaimse tervise õe teenus.
 

Õendusabi

 
Õendus on õe/ämmaemanda kutsealane tegevus, mis lähtub õenduses kehtivatest põhimõtetest ja väärtushinnangutest. Õendusabi eesmärk on patsiendi väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine, stabiilses seisundis haigete pikaajaline ravi ja toetamine läbi õendustegevuse. Õenduse objektiks on üksikisik, perekond või elanikkond oma füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete vajadustega. Õde on isik, kes on lõpetanud õendusala põhikoolituse ning kellele on vastava seadusandliku organi poolt antud õigus praktiseerida õendusalal oma maal.
 
Õe kutsetööd reguleerivad tervishoiualased seadused, määrused ja eeskirjad ning õe eetika koodeks.
 
Kehtivad redaktsioonid:
     
     
    Ämmaemandus on ämmaemanda kutsealane tegevus. Ämmaemand on isik, kes osaledes regulaarselt riigis seaduslikult heaks kiidetud ämmaemandate koolituses, on nimetatud koolituse edukalt sooritanud ning saanud sel viisil nõutava pädevuse selleks, et teda kantakse tervishoiutöötajate registrisse ämmaemandana ja antakse seaduslik luba praktiseerida ämmaemandana. Ämmaemand juhendab, jälgib, hooldab ja nõustab naisi raseduse ja sünnituse ajal, sünnitusjärgsel perioodil ning günekoloogiliste probleemide lahendamisel. Ta osaleb tervisekasvatuses ja pereplaneerimisel üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.
     
    Ambulatoorne ämmaemandusabi – normaalse raseduse jälgimine, sünnitusjärgne lapse ja naise jälgimine, uuringute määramine, tegemine ja hindamine, lihtsamate günekoloogiliste probleemide korral ravi määramine koos ravimite soovitamise ja kokkulepitud ravimitele retseptide väljakirjutamisega, dokumentatsiooni täitmine ja väljastamine, reproduktiivtervise valdkonnas nõustamine.
     
    Ämmaemandal on retseptide väljakirjutamise õigus – piiratud hulga ravimite väljakirjutamise õigus.
     
    Ämmaemandal on õigus väljastada töövõimetusleht rasedus- ja sünnituspuhkusele lubamise ning raseduse ajal töö(teenistus)tingimuste ajutise kergendamise või teisele tööle (ametikohale) üleviimise kohta.
     
    Kodusünnitusabi regulatsiooniga seonduvad õigusmuudatused jõustuvad 1. augustil 2014. a.
     
    Ämmaemanda kutsetööd reguleerivad tervishoiualased seadused, määrused ja eeskirjad ning eetikakoodeks:

     

    Eriarstiabi, haiglad ja kiirabi

     
    Pärast Eesti taasiseseisvumist toimusid tervishoiuvõrgus mitmed muutused, mis olid eelkõige seotud väikehaiglate sulgemise või nende ümberprofileerimisega peamiselt hooldusravi osutavateks haiglateks. 1991. aastal oli vabariigis 120 haiglat 18 000 voodikohaga. 2006. aastaks oli haiglate arv vähenenud 55-ni ning kokku oli neis 7588 ravivoodit.
     
    2002. aastal valmis Sotsiaalministeeriumi tellitud "Hospital Master Plan“, milles kirjeldati Eesti haiglavõrku 1999. aasta seisuga ja anti soovitused haiglavõrgu arendamiseks 2015. aastani. Haiglavõrgu eesmärk on tervishoiuteenuse osutamise järjepidevuse ning osutatava teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine.
     
    Haiglavõrgu planeerimise aluseks on haiglaliik. Haiglaliik määratletakse teeninduspiirkondade ja teiste kriteeriumite alusel, milleks on teenindatava piirkonna suurus ja elanikkonnale eriarstiabi kättesaadavus elanikkonnale 1 tunni jooksul või 70 km kaugusel. Nimetatud kriteeriumide alusel jaotatakse haiglavõrgu haiglad:
    • Piirkondlikud haiglad – teeninduspiirkond 500 000-1 000 000 inimest. Eestis on kolm piirkondlikku haiglat: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (asutatud 2001. a), SA Tartu Ülikooli Kliinikum (asutatud 1998. a), AS Tallinna Lastehaigla.
    • Keskhaiglad – teeninduspiirkond 50 000–100 000 inimest. Eestis on neli keskhaiglat: AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, SA Pärnu Haigla, SA Ida-Viru Keskhaigla.
    • Üldhaiglad – teeninduspiirkond 50 000-100 000 elanikku. Eestis on 11 üldhaiglat ning need asuvad üldjuhul maakonnakeskustes.
    • Kohalik haigla – teeninduspiirkond kuni 40 000 inimest. Kohalikku haiglat on vaja tõmbekeskustes, mis asuvad kõrgema etapi haiglatest kuni 70 km kaugusel. Sellises haiglas osutab valvearst arstiabi ööpäev läbi, kuid puudub ööpäevaringne erakorraline kirurgiline valveteenistus.

    Eesti haiglavõrgu arengukava 2002

     
    Iga konkreetse haigla kohta on haiglaliik kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määrusega nr 105 Haiglavõrgu arengukava.
     
    Lisaks ülalnimetatud aktiivravihaiglatele on Eestis seitse erihaiglat, kus osutatakse tervishoiuteenust ühel või kahel eriarstiabi erialal, mis osutavad näiteks ainult ortopeedia või ainult veresoontekirurgia või muu eriala statsionaarseid teenuseid.
     

    Erialakomisjonide koosseis 2015. a seisuga 

    Arstide erialade arengukavad

     

     

    Riiklik vähistrateegia

     

    Riiklik vaehistrateegia aastateks 2007-2015

    Eesti vähiravi kvaliteedi tagamise nõuded

    Aruanded
     
     

    Harvikhaiguste arengukava

     

    Harvikhaiguste arengukava (eesti keeles)

    Harvikhaiguste arengukava (inglise keeles)

     
     

    Kiirabi

    Kiirabi on tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.
     
    Kiirabi töötab ööpäevaringselt ja on mõeldud vältimatu meditsiiniabi ambulatoorseks osutamiseks väljaspool tervishoiuteenuse osutaja ruume. Kiirabi on spetsialiseerunud tervishoiuteenuse osutamiseks eluohtliku terviseseisundi korral, kuid välitingimustes annab kiirabi võimaluste piires kõikvõimalikku meditsiinialast esmast abi ja vajaduse korral transpordib abivajaja haiglasse.
     
    Õigus saada kiirabiteenust on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul. Kiirabi kutsumiseks kehtib Eestis ühtne häirekeskuse telefoninumber 112.
     
    Kiirabi eest tasutakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. Häirekeskuse hädaabinumbri 112 tööd rahastatakse samuti riigieelarvest Siseministeeriumi kaudu.
     
    Kiirabi kohta saab täpsemat informatisooni Terviseameti koduleheküljelt.
     

    Tervishoiuteenuste kvaliteet ja järelevalve

     
    Tagamaks patsiendile osutatava tervishoiuteenuse kvaliteeti olukorras, kus tervishoiuteenust osutavad üksnes eraõiguslikud juriidilised isikud, on riik 2002. aastal kehtestanud tervishoiuteenuse kvaliteedinõuded ning loonud järelevalve süsteemi tervishoiuteenuse osutajate tegevuse kontrollimiseks. 
     

    Tervishoiuteenuse kvaliteediprobleemide hindamine ja lahendamine

    Tervishoiuteenuse kvaliteediprobleemide hindamine ja lahendamisega tegelevad:
    • tervishoiuteenuse osutaja oma asutusesisese kvaliteedijuhtimise süsteemi raames tagab organisatsiooni töökorralduse ja juhtimise kvaliteedi, patsiendi teenindamise ja arstiabi professionaalse kvaliteedi ning hindab patsientide rahulolu
    • Eesti Haigekassa tellib haigekassa hinnakirjas olevate tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamiseks kliinilisi auditeid
    • Terviseameti järelevalve osakond kontrollib ja hindab tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust e. formaalset kvaliteeti
    • Sotsiaalministri loodud nõuandva õigusega Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon annab sõltumatu hinnangu patsiendile osutatud tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile
       

    Kuidas esitada kaebust/avaldust rahulolematuse korral tervishoiuteenuse osutamisega

    Avaldus tuleb saata Sotsiaalministeeriumi juures töötavale nõuandvale Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile:
    • Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon Sotsiaalministeerium Gonsiori 29 15027 Tallinn
    • E-mailiga info|ä|sm.ee (avaldus peab olema digiallkirjastatud)

    Kirjalik avaldus peab olema selgelt ja arusaadavalt sõnastatud ning peab sisaldama:

    • patsiendi kontaktandmeid (nimi ja telefoninumber, e-posti aadress või postiaadress) 
    • kõnealuse tervishoiuteenuse osutaja andmeid (raviasutuse nimetus, arsti vm tervishoiutöötaja nimi ja tervishoiuteenuse osutamise koht)
    • patsiendi allkirjaga nõusolekut (luba) kasutada patsiendi terviseandmeid, mis on tema avalduse asjaolude selgitamiseks vajalikud.

    Anonüümseid avaldusi ei menetleta.

     

    Tervishoiusüsteemis töötajatele

     

    Info perearstide ja pereõdede asendussüsteemi kohta

    Projekti eesmärk on asendust sooviva perearsti või pereõe kokkuviimine tervishoiutöötajast (arsti või õe) asenduse pakkujaga.
     
    • Asenduse pakkuja  tervishoiutöötajast arst või õde, kes on valmis pakkuma asendusteenust nimistuga perearstile või pereõele viimaste puhkuste, ajutise töövõimetuse või TTKS § 8 lõikes 8 sätestatud ajutisel töölt eemalviibimise perioodil.
    • Asenduse soovija või saaja – nimistuga töötav perearst või pereõde, kes on Eraldise saajale esitanud taotluse asenduspersonali saamiseks oma puhkuse,  ajutise töövõimetuse  või TTKS § 8 lõikes 8 sätestatud ajutisel töölt eemalviibimise perioodil.
    • Valmisolekuperiood  aeg, mille vältel asenduse pakkuja on valmisolekus osutada asendusteenust eelnevalt kindlaksmääratud piirkonnas (omavalitsus, maakond või mitu omavalitsust või maakonda).
    • Asendusteenus  tervishoiutöötajast arsti või õe poolt perearsti või pereõe asendamine viimaste puhkuse, ajutise töövõimetuse  või TTKS § 8 lõikes 8 sätestatud ajutisel töölt eemalviibimise ajal.
    • Teeninduspiirkond  asenduse pakkujaga eelnevalt kokkulepitud piirkond (omavalitsusüksus, maakond või mitu omavalitsusüksust või maakonda), kus  asendaja on valmis osutama asendusteenust.

    Asendajatest:

    • Asendajaks saab olla tervishoiutöötajad, kes on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris arsti või õena ning kes on võimeline osutama üldarstiabi teenuseid, mis on loetletud perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendis.
    • Asenduse pakkuja, peab olema valmiduses alustama asendusteenuse osutamist hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul, kui asendusteenuse korraldaja (OÜ Hekardi) on asenduse pakkujale leidnud asenduse soovija.
    • Asendusteenuse pakkujale ei maksta valmisolekutasu perioodi eest, mil asenduse pakkuja on keeldunud asendusteenusele asumisest.
    • Asendaja on kohustatud osutama asendusteenust vastavalt parimale kutsepraktikale ja seaduses või selle alusel kehtestatud õigusnormidele.
    • Asendaja kohustub viivitamatult teavitama asenduse saajat või asenduse saaja kontaktisikut asendusteenuse osutamisel tekkinud tõrgetest. 

    Info perearstidele ja õdedele, kes soovivad asendust:

    • Eelregistreerimine asendaja saamiseks on vähemalt 1 kuu enne eeldatavat asenduse perioodi.
    • Asendusteenust ei saa taotleda perioodil, kui asenduse soovijaga koos töötav perearst või pereõde on planeeritaval asendusteenuse perioodil korralisel puhkusel.
    • Asenduse saaja on kohustatud asendaja asumisel asendusteenuse osutamisele koos asendajaga tegema koos vähemalt ühe ühise tööpäeva, mille käigus tutvustab asenduse saaja senist töökorraldust ning võimalike esilekerkivate probleemide lahendusi.
    • Asenduse saaja kohustub asendajale maksma minimaalse töötasuna 7 eurot ja 16 senti tunnis (arstiga sõlmitavas lepingus), 3 eurot ja 83 senti tunnis (õega sõlmitavas lepingus)2 asendusteenuse ajal reaalselt töötatud tundide eest.
    • Asenduse saaja on kohustatud asendajale võimaldama tasuta transpordivahendi kasutuse koduvisiitide teostamiseks või hüvitama selle osutamisel tekkinud transpordikulud. Asendaja peab tõendama tekkinud kulusid kuludokumentidega.

    Asendusteenuse osutamise näidisleping

     

    Eriarsti lähtetoetus

     

    Mis on eriarsti lähtetoetus?

    1. septembrist 2013 rakendusid eriarsti lähtetoetuse süsteemi muudatused, millega muudeti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise korda. Lähtetoetuse eesmärgiks on motiveerida alustavaid eriarste sh perearste valima oma karjäärikohaks Eesti piirkonnad, kuhu kvalifitseeritud arstide leidmine on praktikas osutunud keeruliseks. 
     
    Lähtetoetusega luuakse toetusmeede eriarstidele, kes alustavad viie aasta jooksul residentuuri lõpetamisest töötamist üld-, kohalikus või keskhaiglas või alustavad tegutsemist nimistuga perearstina väljaspool Tallinna ja Tartu tõmbekeskuseid ning nendega piirnevaid alasid. 
     
    Lähtetoetusega seonduvat reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus
     

    Kes saab lähtetoetust taotleda? 

    Lähtetoetust saab taotleda kolme kuu jooksul omandatud erialal tööle või tegutsema asumisest arvates. 
    Lähtetoetust võib taotleda arst, kes: 
    1. on lõpetanud residentuuri ning omandanud peremeditsiini eriala või tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuete kohaselt kesk-, üld- või kohalikus haiglas kohustuslikult osutatava tervishoiuteenuse osutamiseks nõutava eriarstiabi eriala (vt tabel 1). Lähtetoetuse saamiseks peab tööle asuma:
    • haigla pidaja juures, kes ei pea haiglat Tallinna või Tartu linnas;
    • tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud ühes või mitmes kesk-, üld- või kohalikus haiglas;
    • töökohal, millele vastaval erialal tervishoiuteenuse osutamine on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuete kohaselt arsti töökoha haiglale kohustuslik, ja
    • töökohal, millel töö tegemise koht on väljaspool Tallinna või Tartu linna;
    • peremeditsiini eriala omandanud arst võib taotleda lähtetoetust, kui ta asub perearstina tegutsema perearsti nimistu alusel ning perearsti teeninduspiirkond ja tegevuskoht asuvad väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid.
    1. asub viie aasta jooksul residentuuri lõpetamisest arvates omandatud erialal tööle või tegutsema eriarstina ja
    2. töötab eriarstina töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas või töötab või tegutseb nimistuga perearstina.  
    Tabel 1. Kohaliku-, üld- ja keskhaigla kohustuslikud erialad
     
    Kohalik haigla Üldhaigla Keskhaigla
    Erakorraline meditsiin Erakorraline meditsiin Erakorraline meditsiin
    Sisehaigused Sisehaigused Sisehaigused
    Anestesioloogia Üldkirurgia Kardioloogia
    Laborimeditsiin Anestesioloogia Neuroloogia
    Radioloogia Laborimeditsiin Üldkirurgia
      Radioloogia Uroloogia
        Ortopeedia
        Sünnitusabi ja günekoloogia
        Anestesioloogia
        Taastusravi ja füsiaatria
        Infektsioonhaigused
        Psühhiaatria
        Pediaatria
        Laborimeditsiin
        Radioloogia
        Patoloogia

    Allikas: Sotsiaalministri 19.08.2004. a määruse nr 103 „Haigla liikide nõuded“ § 2 lg 1, § 13 lg 1, § 75 lg 1.

     

    Lähtetoetuse taotlemine ja selle suurus

    Lähtetoetust saab taotleda, toetuse andmise otsustada ja välja maksta jooksvalt. Sotsiaalministeerium otsustab lähtetoetuste andmise 2 kuu jooksul peale taotluse esitamisest. Lähtetoetus makstakse arsti pangakontole ühe kuu jooksul otsuse tegemist.
     
    Lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot olenemata taotlejate arvust. Lähtetoetuselt peetakse tulumaksuseaduse § 9 lõike 3 punkti 3 alusel kinni tulumaks, sest toetus on seotud töösuhte või ettevõtlusega. 
     
    Eriarsti lähtetoetuse väljamaksmisega seonduv on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-des 541 ja 542 ning sotsiaalministri 26.08.2013. aasta määruses nr 28 „Eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“. 
     

    Taotluses tuleb märkida: 

    • taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, telefoninumber ja pangakonto number;
    • residentuuri lõpetamise aasta ja omandatud eriarstiabi eriala;
    • taotleja tervishoiutöötajana registreerimise tõendi number;
    • eriarstiabi erialal tööle või tegutsema asumise kuupäev või kuupäevad;
    • taotleja nõusolek ministeeriumile lähtetoetuse taotlemise ja kasutamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks kolmandatelt isikutelt andmete saamiseks;
    • taotleja e-posti aadress ja märge lähtetoetuse andmise või lähtetoetuse andmisest keeldumise otsuse elektroonilise kättetoimetamisega nõustumise kohta, kui taotleja nõustub otsuse kättetoimetamisega elektrooniliselt. 
    Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuete kohaselt kesk-, üld-, või kohalikus haiglas kohustuslikult osutatava tervishoiuteenuse osutamiseks nõutaval eriarstiabi erialal töötav arst peab lisaks märkima: 
    • taotleja tööandja või tööandjate nime, aadressi ja kontaktandmed;
    • taotleja töökoha või töökohad ja töökoormuse töökohal. 
    Peremeditsiini erialal perearsti nimistu alusel perearstina tegutsev arst peab lisaks eelpool nimetatule taotluses märkima:
    • perearstina tegutsemise õigusliku vormi vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-le 12;
    • taotleja tööandja või tööandjate nime, aadressi ja kontaktandmed, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva perearsti puhul;
    • füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva perearsti registreerimisnumbri äriregistris;
    • taotlejale perearsti nimistu kinnitamise haldusakti andja, kuupäeva ja numbri;
    • perearsti teeninduspiirkonna ja tegevuskoha. 

    Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid: 

    • residentuuri lõputunnistuse koopia;
    • taotleja tööandja või tööandjate kirjalik kinnitus või muu dokument, millest nähtub tööandja nimi, töösuhte alguskuupäev, töötamine lähtetoetuse saamise õigust andval erialal ja nimetatud erialal taotleja nädalane töökoormus tundides, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjana perearsti nimistu alusel perearstina tegutseva taotleja puhul;
    • füüsilisest isikust ettevõtjana perearsti nimistu alusel perearstina tegutseva taotleja kirjalik kinnitus või muu dokument, millest nähtub perearstina tegutsemise alguskuupäev ja taotleja perearstina tegutsemise nädalane töökoormus tundides. 
    Tööandja kinnituse nõue ei kehti FIE-na tegutsevate perearstide kohta, kes on iseenda tööandjaks. Nende taotlejate puhul asendab tööandja kinnitust perearsti enda kinnitus vm dokument, millest nähtub nimistuga perearstina tegutsemise alguskuupäev (nimistu alusel üldarstiabi osutamise algus). Nii näiteks võib füüsilisest isikust ettevõtjana töötav perearst esitada koopia või väljavõtte Eesti Haigekassaga sõlmitud ravirahastamise lepingust, millest nähtub lepingu sõlmimise kuupäev. 
     
    Lähtetoetuse taotlemisel hiljem kui viis aastat pärast residentuuri lõpetamist tuleb taotluses märkida lähtetoetuse taotlemise õiguse pikenemist kinnitavad andmed rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibimise või ajateenistuskohustuse täitmise perioodi kohta. Taotlusele tuleb lisada taotlemise õiguse pikenemist tõendavate dokumentide koopiad. 
     

    Avalduse saatmine ja lisainfo 

    Avaldusi lähtetoetuse saamiseks võtab vastu Sotsiaalministeerium. Avalduse saab saata või tuua aadressil Gonsiori 29 15027 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil info@sm.ee
     
    Lähtetoetusega seonduv on kajastatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvides 54 ja 54 ning sotsiaalministri määruses eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord.
     
    Täiendavate küsimustega saab pöörduda Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialisti Maarja Kerneri poole: maarja.kerner@sm.ee; 626 9128.
     

    Toetuse tagasimaksmine 

    Eriarsti lähtetoetust saanud isik on kohustatud väljamakstud toetuse tagastama, kui tema pidev töötamine eriarstina lõpeb enne viie aasta möödumist toetuse saamisest.
     
    Töötamine või tegutsemine loetakse peatunuks lähtetoetust saanud arsti lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuskohustuse täitmise ajal ning arsti töötamise või tegutsemise kohustus pikeneb nimetatud aja võrra. Töötamine või tegutsemine loetakse pidevaks arsti töövõimetuse ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku eriarstina töötamise staaž ei katke viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga.
     
    Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 54² lõikele 6 ei pea arst lähtetoetust tagastama, kui ta on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelnud või kui tööandja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, kuna töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Lähtetoetust saanud nimistu alusel tegutsev perearst ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud toetust juhul, kui tema tegevus perearstina lõpeb temast sõltumatutel asjaoludel. Siin on eelkõige mõeldud olukorda, kus perearsti nimistus olevate isikute arv väheneb drastiliselt ja perearstina tegutsemine ei ole seetõttu enam jätkusuutlik. 
     
    Kui töösuhe lõppeb tulenevalt arstipoolsest rikkumisest, tuleb lähtetoetus tagasi maksta. Kui tegemist on näiteks järelvalve käigus perearstina tegutsemisõiguse äravõtmisega tingimustel, mis tulenevalt otseselt perearsti töö kvaliteedi puudujääkidest või nõuete rikkumisest, siis on perearst kohustatud saadud lähtetoetuse tagasi maksma. Sellisel juhul tingib perearstina tegutsemise lõppemise arsti enda tegevus. Kui haiglas töötava eriarsti töösuhe lõppeb tulenevalt arstipoolsest rikkumisest, tuleb arstil lähtetoetus tagasi maksta. Lähtetoetus tuleb tagasi maksta ka juhul, kui arst töötab mitmes kohas ja nõutav töökoormus, olenemata ühe töösuhte lõppemisest, säilib.
    Viimati uuendatud: 21. Jaanuar 2016