Sa oled siin

Toitumise ja liikumise roheline raamat

Sotsiaalministeerium koostab toitumise ja liikumise rohelist raamatut, mille eesmärk on suurendada regulaarset liikumisharrastusega tegelemist ja muuta toitumine tasakaalustatumaks.


Miks see on oluline? Liigsest kehakaalust tingitud haigused koormavad tervishoiusüsteemi ja majandust: suurenevad kulutused arstiabile, langeb inimeste töövõime ja suureneb enneaegne suremus. Liigne kehakaal põhjustab ka psühholoogilisi probleeme ja halvendab inimeste elukvaliteeti.

Rohelise raamatu koostamise alusdokument on rahvastiku tervise arengukava, milles on seatud eesmärgiks tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu, sh suurendades regulaarset liikumisharrastustega tegelemist ja edendades tasakaalustatud toitumist.  

Toitumise ja liikumise rohelise raamatu koostamist alustati 2014. a kevadel, kui sotsiaalministeerium kutsus kokku nõuandva töörühma.

Toitumise ja liikumise rohelisest raamatust on valminud tööversioon, milles kajastub töörühma liikmete esmane tagasiside ning mis esitatakse plaanide kohaselt avalikule konsultatsioonile 2016. aasta neljandas kvartalis. Seejärel tutvustatakse dokumenti valitsusele, kes annab seejärel ministeeriumitele suunised edaspidisteks tegevusteks.  

  • Võrreldes normaalkaalus olevate inimestega on OECD hinnangul tervisele ohtlikult rasvunud inimese (kehamassiindeks >40) eluiga 8-10 aastat lühem.
  • Iga liigne 15 kg kehakaalu suurendab enneaegse surma riski ligi 30%.
  • Rasvumisega seotud kulud Eesti tervisesüsteemile ületasid 2014. aastal 80 miljonit eurot.
  • Eestis kaotati 2013. aastal tasakaalustamata toitumisest, ülemäärasest kehakaalust ning vähesest liikumisest tingituna üle 47 400 eluaasta, mis tähendas antud aasta vääringus majandusse panustamata jäänud 684 miljonit eurot.
 

Mida tahame saavutada ja kuidas?

 

Toitumise ja liikumise rohelise raamatu tööversioonis on kirjeldatud sellised meetmed ja eesmärgid: 

  • Tööstuslike transrasvhapete-, soola- ja suhkrusisalduse vähendamine toidus;
  • Toidu märgistusel esitatakse tarbijale hästi loetav ja selgelt arusaadav nõuetele vastav teave;
  • Tarbimis- ja ostueelistuste mõjutamine läbi hinnapoliitika;
  • Riigi ja toidukäitlejate koostöö tulemusena tervislike toitumisvalikute soodustamine ja valitud toidugruppide tarbimise edendamine;
  • Liikumist soodustavate tingimuste arendamine;
  • Edendada vastutustundlikku toiduturundust ning vähendada eelkõige lastele suunatud kõrge rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega toodete turundust;

  • Elanikkonna toitumis- ja liikumisalaste hoiakute, teadmiste ning oskuste arendamine;

  • Tervishoiuteenuse (üldarstiabi, eriarstiabi (sh taastusravi) ning õendus- ja ämmaemandusabi) osutaja poolt vajaduspõhise ja tõenduspõhise toitumis- ja liikumisnõustamise pakkumine;

  • Tasakaalustatud toitumise ja liikumise edendamine rasedatel (sh rinnapiimaga toitmise edendamine), väikelastel, koolieelsetes lasteasutustes ja koolides, töökohal ning eakate seas

Soovime kokku leppida tegevused, mis aitaksid:

  • Edendada tasakaalustatud toitumist ning piisavat ja regulaarset liikumist kogu elukaare vältel.
  • Vähendada tasakaalustamata toitumisest, vähesest liikumisest ning ülemäärasest kehakaalust tingitud terviseprobleeme.
  • Vähendada mittenakkushaigustesse haigestumist ning pikendada seeläbi tervena elatud eluiga.
Õunad
 

Toitumise ja liikumise rohelise raamatu töörühm

 

Toitumise ja liikumise rohelise raamatu väljatöötamist alustati 2014. aasta märtsis, kui moodustati nõuandva rolliga töörühm. Sotsiaalministeeriumi kokku kutsutud töörühm on kohtunud üksteist korda (2016.a septembri seisuga). Kaks nendest olid üldised kohtumised ja üheksa puudutasid mingit kindlat teemavaldkonda. Lisaks on koosolekutevahelisel ja -järgsel ajal teavet vahetatud elektrooniliselt. 

Töörühma kuulunud organisatsioonid

  • Tervise Arengu Instituut
  • Maaeluministeerium
  • Rahandusministeerium
  • Haridus- ja Teadusministeerium
  • Kultuuriministeerium
  • Sotsiaalministeerium
  • Eesti Haigekassa
  • Terviseamet
  • Veterinaar- ja Toiduamet
  • Tarbijakaitseamet
  • Eesti Toiduainetööstuse Liit
  • Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
  • Eesti Linnade Liit 
  • Eesti Kaupmeeste Liit
  • Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda
  • Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liit
  • SA Kutsekoda
  • Eesti Tervisedenduse Ühing
  • Rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee
  • Eesti Ämmaemandate Ühing
  • Eesti Perearstide Selts
  • Eesti Lastearstide Selts
  • Eesti Kardioloogide Selts
  • Eesti Diabeediliit
  • Eesti Omavalitsuste Liit 
  • Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon
  • Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
  • Eesti Olümpiakomitee
  • Maailma Terviseorganisatsioon
  • Tartu Ülikooli tervishoiu instituut
  • Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond
  • Tallinna Ülikool
  • Eesti Kliinilise Toitumise Selts
  • Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
  • SA Tallinna Koolitervishoid
  • Eesti Lastevanemate Liit 
  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
 

Olukord Eestis 

 

  • 2014. aastal oli liigse kehakaaluga elanike osakaal juba 52%. 2004. aastal oli Eesti täiskasvanud elanikest ülemäärase kehakaaluga 43,2%.

  • 2013/2014. õppeaastaks oli ülemäärase kehakaaluga kooliõpilaste osakaal kasvanud 11%-ni. 2004/2005. õppeaastal oli see veel 6,5%.

  • Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) prognoosi kohaselt on 2025. aastaks 62% Eesti elanikest ülemäärase kehakaaluga ja umbes kolmandik elanikkonnast rasvunud.

Liigse kehakaaluga inimeste hulk ning mittenakkushaigustesse haigestumine kasvab paljudes Euroopa riikides. Ohustatud on eelkõige madalama sotsiaalmajandusliku taustaga sihtrühmad ja lapsed.

Suur osa Euroopa, sealhulgas Eesti elanikkonnast ei saavuta päevast soovitavat liikumise taset. Lisaks esineb selge trend liikumisaktiivsuse märgatavale langusele 11-15-aastaste noorukite seas.

Tasakaalustamata toitumine ja vähene liikumine on peamised riskitegurid ülemäärase kehakaalu tekkes ning teatud mittenakkushaigustesse haigestumisel, näiteks südame- ja veresoonkonna haigused, teatud tüüpi vähkkasvajad ja II tüüpi diabeet.

 

Liikumine

Liigse kehakaalu peamine põhjus on tasakaalu puudumine – tarbitakse rohkem energiat kui ära kulutatakse. Selles mängib suurt rolli üha enam levinud istuv eluviis. WHO soovituse kohaselt peaksid 18-64-aastased täiskasvanud tegelema keskmise intensiivsusega kehalise aktiivsusega vähemalt 150 minutit nädalas või kõrge intensiivsusega kehalise aktiivsusega vähemalt 75 minutit nädalas. Lastel soovitatakse liikuda iga päev 60 minutit.

  • Ainult 14,5% Eesti täiskasvanutest liigub neli või enam korda nädalas (vähemalt pool tundi).
  • Aktiivsus langeb vanuse kasvades.
  • Kõigest 16,4% 11–15-aastastest kooliõpilastest liiguvad vähemalt 60 min päevas
Jalgratas

 

Toitumine

Järjest enam pööratakse tähelepanu tasakaalustatud toitumisele ning täiskasvanute seas on toitumisalane teadlikkus paranenud. Puuviljade, marjade ning köögiviljade regulaarne tarbimine aitab ennetada peamisi mittenakkushaigusi, näiteks südame- ja veresoonkonnahaigusi ning vähkkasvajaid. Maiustuste ja suhkruga magustatud jookide ülemäärane ja sage tarbimine annab liigselt toiduenergiat, kuid on vaesed vitamiinide ja mineraalainete poolest. Samuti võib nende kestev ületarbimine, koos vähese kehalise aktiivsusega, viia kehakaalu tõusu ning rasvumiseni.

  • Üha enam tarbitakse igapäevaselt puuvilju, marju ja köögivilju, kuid tarbitavad kogused jäävad endiselt alla soovitatud taseme.
  • Kooliõpilastest sööb iga päev puuvilju vaid 32% ja köögivilju 24%. 
  • Üha enam kasutatakse toiduvalmistamisel taimset rasva ning üha vähem soola;
  • Lapsed tarbivad liialt vähe piima ja kala. Samas piimatoodete tarbimine on aastatega üha kasvanud.
  • 36% täiskasvanutest tarbivad maiustusi kolmel või enamal päeval nädalas.
  • 42% lastest tarbivad maiustusi vähemalt viiel päeval nädalas.
  • 50–70% lastest ja ligikaudu pooled täiskasvanutest, sh kolmandik vanemaealistest, tarbivad magusat kaks korda rohkem kui on soovituslik.
 

Mis on roheline raamat?

Roheline raamat on aruteludokument, kus kirjeldatakse mõne konkreetse valdkonna probleeme ning nende lahendamiseks võimalikke poliitikavalikuid. See tähendab, et enne mõne uue seaduse või määruse loomist tuleb jõuda arusaamisele, et kuskil on probleem ning tuvastada vajadused, mis võivad nõuda riigi sekkumist.

Roheline raamat on oma olemuselt valitsuse ettepanekuid sisaldav eelaruanne, mis on koostatud arutelu soodustamiseks. Selles väljaandes kirjeldatakse konkreetse teemaga seotud probleeme ning tuuakse välja võimalikud tegevussuunad. Roheline raamat on raamistik, selgitamaks välja avalikkuse ning huvipoolte arvamust. 

Mis saab peale rohelise raamatu valmimist edasi?

Roheline raamat on aruteludokument, mis aitab leida tõstatatud probleemidele lahendusi. Võrreldes tavapärase eelnõude avaliku konsultatsiooniga on rohelise raamatu koostamine avatum lähenemine poliitikakujundamisele.

Osapoolte arutelude tulemusel pannakse rohelisse raamatusse erinevad välja töötatud alternatiivsed lahendused eelnevalt tõstatatud probleemidele. Samas roheline raamat otseselt ei kohusta mingiks kindlaks tegevuseks, kuid siiski võib selle põhjal teha ettepanekuid seadusemuudatusteks.  

 

Tähtsamad viited:

Viimati uuendatud: 21. november 2016