Tööandjale

Eestis on suurenemas struktuurne tööjõupuudus, mida aitaks leevendada vähenenud töövõimega inimeste senisest suurem sisenemine tööjõuturule. Vähenenud töövõimega inimese palkamine eeldab tööandjalt avatust ja eelarvamuste seljatamist, kuid annab vastu pühendunud ja head töötajad.

Tööjõupuuduse olukorras on uus normaalsus, et tööandja kohandub inimese vajaduste järgi, olenemata sellest, kas töötaja on vähenenud töövõime või mõne muu erisooviga. Nutikas tööandja asetab end uude rolli juba praegu. 

Vähenenud töövõimega inimese palkamine: 

  • aitab leevendada tööjõupuudust

  • toetab ettevõtte head mainet, on osa vastutustundlikust ettevõtlusest

  • toob meeskonda head töötajad, kel on oskused, isikuomadused ja ka kogemused, mida tööandja vajab

  • suurendab kollektiivi mitmekesisust ja mõistvust, mis viib paremate tulemusteni

Eestis oli 2016. aasta alguse seisuga ligi 100 000 töövõimetuspensionäri, kellest üle 40 protsendi juba töötab. 
Paljud vähenenud töövõimega inimesed saavad hakkama kõrgete nõudmistega töökohtadel. Töötaja vaimne või füüsiline eripära võib esitada väljakutse töökoha ligipääsetavusele või tööaja korraldusele, kuid võib anda ka ainulaadse konkurentsieelise tööde tegemiseks.

 

Teenused tööandjale

 

 

Tööandjatele on välja töötatud mitmed motiveerivad toetused ja teenused, mida pakub Eesti Töötukassa.

Kõikide teenuste kohta saate täpsemalt lugeda Eesti Töötukassa kodulehelt.

  • Nõustamine ja koolitused tööandjatele, kellel on valmisolek tööle võtta või kes on juba tööle võtnud puudega või erivajadustega inimesi, kuid vajavad teadmisi ja nõuandeid, kuidas neid toetada.  Loe lähemalt
  • Palgatoetus, mis on tööandjale töötu tööle rakendamiseks makstav toetus.  Loe lähemalt
  • Sotsiaalmaksu miinimummäära hüvitamine vähenenud töövõimega inimese eest. 1. juulist 2016 muutub vähenenud töövõimega töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu hüvitamise kord. Tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega inimene (töötajale on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40%-line püsiv töövõimetus), saab sotsiaalmaksu soodustust taotleda Eesti Töötukassalt. See võimaldab näiteks palgata vähenenud töövõimega töötaja osalise tööajaga oluliselt odavamalt kui tavatöötaja.  Loe lähemalt
  • Toetus töökeskkonna ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmisel, kui töötajal on raske pääseda oma tööruumidesse või kasutada ettenähtud töövahendeid.  Loe lähemalt
  • Töötaja koolituskulu hüvitamine, kui töötaja:
    • ei saa terviseseisundi tõttu senist tööd jätkata ning pärast ümber- või täiendusõpet pakub tööandja talle uut tööd või
    • enne tööle asumist oli töötaja vähemalt 12 kuud järjest töötuna arvel ning vajab tööalaste teadmiste ja oskuste täiendamist.  Loe lähemalt
 

Mida arvavad tööandjad?

 

2015. aasta lõpus küsitles Turu-uuringute AS ministeeriumi tellimusel töövõimetuspensionäre, tööandjaid ja avalikkust, et uurida suhtumist vähenenud töövõimega inimeste töötamisse.

Uuringust selgus, et:

  • tööandjad tunnetavad selgelt tööjõupuuduse probleemi ning iga teine näeb tööjõupuudust leevendava meetmetena vähenenud töövõimega inimeste värbamist.
  • 78% tööandjatest leidis, et vähenenud töövõimega inimeste värbamine näitab tööandjate sotsiaalset vastutustunnet.
  • 71% leidis, et riigi maksusoodustused ja toetused motiveerivad tööandjaid palkama vähenenud töövõimega inimesi.
  • 71% tööandjatest oleks valmis vajadusel võimaldama töötajale täiend- või ümberõpet. 69% oleks valmis kohapeal välja õpetama uue töötaja, kel puudub vajalik kvalifikatsioon. 
  • 69% tööandjaist oleks vajadusel valmis vähendama töökoormust, 66% muutma vastavalt töötaja vajadustele töögraafikut.
  • ligi kolmandik tööandjatest on juba praegu teadlikult palganud vähenenud töövõimega inimesi ja veel sama palju oleks valmis täiendavalt vähenenud töövõimega inimesi tööle võtma. Tõenäoliselt töötab vähenenud töövõimega inimesi enamates ettevõtetes ja organisatsioonides, sest sageli pole välisel vaatlusel võimalik öelda, kas inimene on vähenenud töövõimega või mitte. 
  • töövõimetuspensionäre palganud asutustest pooltes  töötavad töövõimetuspensionärid üldjuhul paindlikuma töögraafiku alusel ja/või vähem füüsilist pingutust nõudvatel ametikohtadel. 

Täismahus uuringu leiate SIIT.

Vaata videost, mida arvab vähenenud töövõimega inimeste palkamisest Transferwise’i personalijuht.

 

 

Vähenenud töövõimega inimeste värbamine valitsussektorisse

 

Nii keskvalitsus kui kohalikud omavalitsused on saanud eesmärgi värvata 2020. aastaks kokku vähemalt 1000 vähenenud töövõimega inimest, et näidata oma tegudes eeskuju ning toetada töövõimereformi jõustumist.

1000 inimese tööle võtmise eesmärk on jagatud ministeeriumide valitsemisalade ja maakondade vahel lähtuvalt valitsussektori asutuste töötajate arvu jagunemisest 1. jaanuar 2016 seisuga. Iga aasta jaanuaris mõõdetakse vähenenud töövõimega inimeste arvu valitsussektoris uuesti ning muutusest hakatakse teavitama nii valitsussektorit kui avalikkust.

Eesmärgi saavutamiseks on sotsiaalministeerium koostanud valitsusasutustele järgmised soovitused:

  • Valitsusasutused väljendavad oma tööpakkumistes ja kodulehel avatust ning valmidust värvata teiste hulgas ka vähenenud töövõimega inimesi.
  • Valitsusasutused  lisavad tööpakkumised Eesti Töötukassa portaali.
  • Valitsusasutused rakendavad järgnevaid positiivseid meetmeid:
    • tagavad värbamisel igale konkursitingimustele vastavale vähenenud töövõimega inimesele intervjuu. Vastav info lisatakse asutuse kodulehele või tööpakkumistele.
    • pakuvad praktikat vähenenud töövõimega inimesele, kes vastab praktikakoha konkursitingimustele. Vastav info lisatakse asutuse kodulehele või praktikapakkumisele.

Interaktiivsed graafikud leiad siit: Vähenenud töövõimega töötajad KOVides (1.01.2016 seisuga) ja Mitu vähenenud töövõimega inimest tuleb KOVides 2020. aastaks juurde värvata? 

 

Viimati uuendatud: 14. juuli 2016