Tööturutoetused ja hüvitised

Töö kaotanud inimesele on ette nähtud mitmed hüvitised ja toetused, mis aitavad kaotatud sissetulekuid osaliselt hüvitada ning tööotsingute ajal paremini toime tulla. Töötule makstakse töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.

 

Töötuskindlustushüvitist on õigus saada, kui:

  • olete töötuna arvele võetud;
  • olete esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse;

  • teil on töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži;

  • te pole viimasest töökohast lahkunud omal soovil või poolte kokkuleppel. 

Töötuskindlustushüvitise suurus arvutatakse töötu eelnevast töötasust. 
 

 

Koondamishüvitist on koondamise korral õigus saada töötajal, kelle töösuhe tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat, ja ametnikul, kellel on teenistusstaaži vähemalt viis aastat. Loe lisaks.

Pankrotihüvitist makstakse tööandja maksejõuetuse korral. Töötajal on õigus saada hüvitist saamata jäänud töötasu, puhkusetasu vms osaliseks korvamiseks. Loe lisaks.

Tööturuteenusel osalemisega seotud kulude korvamiseks makstakse stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust.

Töötutoetust on õigus saada, kui:

  • olete registreeritud töötuna;

  • teie ühe kuu sissetulek on väiksem töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast (136,71 eurot);

  • olete töötuna arvelevõtmisele eelnenud aastal olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega 

Töötutoetuse määr kehtestatakse igal aastal riigieelarvega. Töötutoetuse päevamäär 2016. aastal on 4,41 eurot ning 31-kordne päevamäär 136,71 eurot.

 

 

Millistest vahenditest rahastatakse hüvitisi?
 

Töötutoetust rahastatakse riigieelarvest ning töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse vahenditest.

Töötuskindlustuse vahendeid kogutakse sundkindlustusena ning see moodustub tööandja ja töötaja panusest. 2016. ja 2017.  aastal on töötaja töötuskindlustusmakse määr 1,6% ja tööandja määr 1,4%. 

Lisainfo

 

Viimati uuendatud: 9. detsember 2016