Töövõimereformi lugu

Eesti rahvastik vananeb ja seisab silmitsi süveneva tööjõupuudusega. Samas on meil inimesi, kes saaksid tööturul panustada ja väärivad võimalust aktiivselt ühiskonnaelus kaasa lüüa. Töövõimereformiga liigume passiivselt toetuse maksmiselt aktiivsesse ellu, kus igaühele on antud võimalus täisväärtuslikuks eluks.

  • Tegemist on mahuka ja paljusid inimesi puudutava uuendusega – töövõimetuspensionäre on Eestis 2016. aasta seisuga ligi 100 000, neile lisanduvad tööandjad ning need, keda reform puudutab kaudsemalt (sugulased, omastehooldajad jt).
  • Muudatuste peamine eesmärk on toetada töövõimetuspensionäride ning teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu, aidates neil leida töö ja tööl püsida. 
  • Paljudele inimestele on olemas just tema võimetele kohane töö või tegevus ning riigi teenused aitavad neid võimalusi üles leida. Kõik inimesed töötada ei saa – neile on esmatähtis tähtis tagada sissetulek ning iseseisev hakkamasaamine.
  • Üleminek uuele süsteemile kestab 2021. aasta lõpuni. 2016. aasta algusest hakkas vähenenud töövõimega inimeste aitamisega tegelema Eesti Töötukassa, kes hindab inimese võimeid, pakub tööturuteenused, sh rehabilitatsiooni, ja on inimesega püsivalt kontaktis.  
  • Uuele süsteemile üleminekusse investeerib riik ligi 200 miljonit eurot, millest 169 miljonit tuleb Euroopa Liidu struktuurifondidest. 

Pikaajalise tervisekahjustuse tõttu on Eestis tööturult lahkunuid ELi keskmisest 10 protsenti rohkem ja töövõimetuspensioni saavate inimeste arv on viimase kümne aasta jooksul peaaegu kahekordistunud. Samaaegselt töövõimetuspensionide määramise kasvuga on paranenud Eesti inimeste üldised tervisenäitajad. Näiteks tõusis tervena elatud (ilma piiranguteta) aastate arv aastatel 2005-2012 ligi 5 aasta võrra: meestel 48 aastalt 53 eluaastani ning naistel 52,2 aastalt 57ni.

 NB! Töövõimereform hõlmab üksnes tööealiste inimeste töövõimeskeemi – see ei puuduta alla 16-aastaseid lapsi ega vanaduspensionäre.

 

 

Kuidas käis töövõimereformi väljatöötamine?

 

  • Mitmed Euroopa Liidu ja OECD riigid uuendasid möödunud kümnendil jõuliselt tervisekaoga inimestele suunatud hüvitiste korraldust. Suund on olnud toetuste rangematele kvalifitseerumistingimustele, samas laiendades toetavate teenuste (tööturu- ja sotsiaalteenused) kättesaadavust. 
  • 2011. aastal algas Eestis mõttevahetus töövõimetuse skeemi muutmiseks ja info kogumine teiste riikide praktikate kohta. 
  • 2012. aasta kevadel moodustati sotsiaalministeeriumi algatusel töövõimetuskindlustuse väljatöötamise juhtrühm, kuhu kuulusid sotsiaalministeeriumi, rahandusministeeriumi, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Haigekassa ning Riigikantselei Strateegiabüroo esindajad. 
  • 2013. aastal liitusid juhtrühmaga ametiühingute keskliidu, teenistujate ametiliidu keskorganisatsiooni TALO, tööandjate keskliidu, kaubandus-tööstuskoja, Eesti Puuetega Inimeste Fondi ja Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad. 
  • Muudatuste ettevalmistamisse olid kaasatud paljud puuetega inimeste esindusorganisatsioonid. Eesti Puuetega Inimeste Koda on mõjutanud nii seaduse lõplikku teksti kui rääkinud kaasa teenuste arendamisel (nt kaitstud töö ja kogemusnõustamine). 
  • Eesti Töötervishoiuarstide Selts töötas välja uue metoodika töövõime hindamiseks, mis põhineb rahvusvahelisest laialt kasutataval RFK funktsioonide ehk võimete hindamisel.
  • Reformi tutvustamiseks ning inimeste arvamuste kuulamiseks korraldati hulgaliselt teabepäevi üle Eesti. Eelnõu väljatöötamine tõi kaasa väga suure debati ühiskonnas ja avas laia teemaderingi. 
  • 2014. aasta novembris võeti vastu töövõimetoetuse seadus, millega kaasnesid muudatused sotsiaalteenuste vajaduse, omastehooldajate probleemide, tervishoiuteenuste kättesaadavuse jm reformiga seonduvad teemade osas. 
  • 2015. aasta märtsis võeti vastu laiendatud tööturuteenuste pakett, milles on teenused nii töötavatele ja tööd otsivatele inimestele kui tööandjatele.   
  • 2015. aasta kevadel tegid ministrid Margus Tsahkna ja Rannar Vassiljev ettepaneku käivitada reform järk-järgult, alustades esmalt teenuste pakkumisega sihtrühmale ning lükates töövõimetoetuse seaduse jõustumine poole aasta võrra edasi. Seaduse uueks jõustumiskuupäevaks sai 1. juuli 2016.
  • 1. jaanuarist 2016 hakkasid töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet pakkuma abivajajatele uusi ja uuenenud teenuseid.
  • 2016. aasta kevadel algasid töövõimet hindavate arstide töövõime hindamise metoodika koolitused.

 

 

Mida on soovitanud eksperdid?

 

  • Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on töövõimetuse analüüsides hinnanud mõjukamaks sellised poliitikad, mis vaatlevad inimese tervisehäiret eraldi tema võimest tööd teha, tunnustavad inimeste ja tööandjate kohustusi ning seovad hüvitise maksmise kohustusega osaleda aktiivsetes tegevustes. Loe lisaks
  • 2010. aastal andis OECD mitu soovitust töövõimesüsteemi uuendamiseks: piirata süsteemi sisenemist, tunnustada tööandjate kohustusi, siduda hüvitise maksmine osalemisega aktiveerivates meetmetes (aktiivsusnõue), pakkuda rahaliselt tasuvat tööd ning võtta suund töötuse ja töövõimetuse liitmisele (single working-age benefit). Loe lisaks
  • OECD 2012. aasta majandusraporti kohaselt sai Eestis umbes 10% tööealistest inimestest töövõimetusega seonduvat hüvitist (OECD keskmine on 6,6%). Sealjuures on töövõimetuspensioni saajate arvu kasv Eestis olnud viimasel kümnendil OECD riikide kiireim. Loe lisaks: OECD Economic Surveys: Estonia. OECD Publishing, OECD (2012) 
  •  2012. aastal valmis PRAXISe aruanne „Töövõimetuse hindamine, asendussissetuleku võimaldamine ja tööalane rehabilitatsioon Eestis ja viies Euroopa Liidu riigis“. Analüüsis jõuti järeldusele, et töövõimetusjuhtumid vajavad kiiret sekkumist ning leiti, et Eesti töövõimetussüsteemi väljakutseks on aktiivsust mitte toetav töövõimetuse hüvitamise süsteem, mida tuleks muuta. Loe lisaks
  • 2012. aastal andis Euroopa Liidu Nõukogu esmakordselt Eestile soovituse parandada elanikkonna tööstiimuleid läbi töövõimetushüvitiste määramise paindlikkuse ja sihipärasema suunatuse. Loe lisaks

 

 

Viimati uuendatud: 23. september 2016