Sa oled siin

Toimetulekutoetuse muudatused läbisid Riigikogus esimese lugemise

 „Soovime paindlikumate tingimuste ja üleminekuaja loomisega julgustada toimetulekutoetuse saajaid astuma esimest sammu ning uuesti tööle minema," ütles minister Iva.
„Soovime paindlikumate tingimuste ja üleminekuaja loomisega julgustada toimetulekutoetuse saajaid astuma esimest sammu ning uuesti tööle minema," ütles minister Iva.

Riigikogus läbisid täna esimese lugemise sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega soovitakse teha toimetulekutoetuse süsteem senisest paindlikumaks ning suunata toetuse saajaid tööturule.

„Toimetulekutoetuse saajatest väga vähesed on saanud samaaegselt ka töötasu. Uuesti tööle minemine on inimestele sageli keerukas ja seotud nii teatud kulutuste kui hirmudega. Samas on just töötamine parim kaitse nii vaesuse kui ka sotsiaalse tõrjutuse eest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Soovime paindlikumate tingimuste ja üleminekuaja loomisega julgustada toimetulekutoetuse saajaid astuma esimest sammu ning uuesti tööle minema.“

Toimetulekutoetuse süsteemi peamised muudatused:

  • Kui praeguses süsteemis väheneb toetus juba esimesel palgapäeval, siis uue süsteemi järgi on tööle minejale kuue kuu jooksul soodsamad tingimused. Edaspidi, kui inimene läheb tööle, siis esimese kahe kuu jooksul tema töötasu toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka ei arvata. Järgmised neli kuud arvatakse sissetulekute hulka töötasust vaid 50%. Kirjeldatud erand on mõeldud neile inimestele, kellele on vähemalt kahel järjestikusel kuul määratud toimetukekutoetus ilma töist sissetulekut arvesse võtmata ning seda on võimalik kasutada üks kord kahe aasta jooksul.
  • Õpilastele luuakse paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal, kuna edaspidi ei arvata kooliõpilaste töötasu toimetulekutoetuse arvestamisel leibkonna sissetulekute hulka.
  • Tõuseb toimetulekupiir. Alates 2018. aastast on plaanis tõsta toimetulekupiir seniselt 130 eurolt 140 euroni kuus. Loobutakse vajaduspõhisest peretoetusest ning selle asemel tõstetakse toimetulekupiir alaealistel 1,2 kordseks ehk seniselt 130 eurolt 168 euroni kuus.
  • Lapsetoetused arvatakse edaspidi toimetulekutoetuse arvutamisel täies ulatuses perekonna sissetulekute hulka.
  • Kohalikud omavalitsused saavad suurema kaalutlusõiguse otsustamaks, millised tulud võib toetuse arvestamisel sissetulekute hulka arvamata jätta. Samuti võivad kohalikud omavalitsused pikemat aega järjest toimetulekutoetust saanud perede puhul võtta toetuse määramisel arvesse ka ühekordseid vältimatult vajalikke eluasemekulusid. Lisaks antakse kohalikele omavalitsustele õigus teatud juhtudel vähendada määratava toimetulekutoetuse suurust.
  •  Toimetulekutoetust saab taotleda kogu kuu vältel ehk loobutakse nõudest, mille kohaselt on seni tulnud taotlus toimetulekutoetuse saamiseks esitada hiljemalt kuu 20. kuupäeval.

2016. aastal maksid KOV-id toimetulekutoetust 15 300 leibkonnale. Toimetulekutoetust sai kokku 27 990 inimest, mis moodustab 2,1% Eesti elanikest. Tööealistest toimetulekutoetuse saajatest 70% (12 221 inimest) said toimetulekutoetust vähemalt kolmel järjestikusel kuul ning neist vaid 13% (1640 inimest) said vähemalt ühel kuul töist tulu.

Muudatused on planeeritud jõustuma alates 1. jaanuarist 2018.

Eelnõu menetlust saab jälgida Riigikogu veebilehelt.

 

Veel uudiseid samal teemal

16.10.2017|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium ja SKAIS2 arendajad sõlmisid kompromissi

Sotsiaalministeerium, Tieto Estonia AS ja osaühing Icefire sõlmisid kompromissilepingu, mille kohaselt tasub 2016. aasta alguses SKAIS2 arendust jätkanud Tieto Estonia AS riigile 270 000 eurot ning tagab tarkvara hoolduse järgneva 12 kuu jooksul.

"Meil on olnud pikalt tõsine mure, et tasuta eesti keele õppimise võimalusi pole olnud piisavalt. Töötukassa toel avatud keeleõpe on toonud sellele murele olulist leevendust," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
02.10.2017|Sotsiaalministeerium

Ossinovski: Töötukassa pakub nüüdsest ka töötavatele inimestele tasuta eesti keele õpet

Sel kevadel avatud töötukassa töötust ennetavate täiendusõppe võimaluste vastu tuntakse enim huvi Ida-Virumaal, 80% koolituskaardiga koolitustele suunamisi on seotud eesti keele õppega. Esimese viie kuuga on suunatud eesti keelt õppima 602 inimest.