Sa oled siin

Uuring: Alkoholitarbimine väheneb neljandat aastat järjest

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas 29. mail teavituskampaaniat, et kutsuda alkoholi tarvitavaid inimesi hindama oma alkoholi tarvitamise harjumusi ja sellega kaasnevaid riske.
Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas 29. mail teavituskampaaniat, et kutsuda alkoholi tarvitavaid inimesi hindama oma alkoholi tarvitamise harjumusi ja sellega kaasnevaid riske.

Eesti inimesed tarbisid 2016. aastal täiskasvanud elaniku kohta keskmiselt 9,9 liitrit absoluutalkoholi, mida on 6 protsenti vähem kui 2015. aastal. Alkoholitarbimine väheneb neljandat aastat järjest, selgub Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust „Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2016. aastal“.

 „Enamiku joogiliikide tarbimine vähenes möödunud aastal ja kõige kiiremini vähenes kange alkoholi ja lahjade segujookide tarbimine,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Alkoholitarbimise vähenemist on soosinud kõrgemad jaehinnad, sest tarbimine on enamasti sõltuv hinnatasemest ja alkohoolsete jookide jaehinnad tõusid 2016. aastal 6,7 protsenti. Kuid kindlasti on olnud oluline mõju ka ühiskonnas alkoholipoliitika teemal toimunud avalikul arutelul, tervislikumaks muutunud eluviisil ja hoiakute muutusel."

2016. aastal tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15+) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 9,9 liitrit (-0,6 liitrit), millest kanged alkohoolsed joogid, sh viin moodustasid 3,6 liitrit, õlu 4,2 liitrit, viinamarjaveinid 1,6 liitrit ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,5 liitrit.

Samas on alkohol endiselt kergesti kättesaadav ja alkoholimüügilubade arv kasvab. Kehtivate alkoholimüügilubade arv on tõusnud 2017. aasta mai alguseks 7850-ni võrreldes 7296 müügiloaga 2015. aastal (+7,6%). Tekkinud on piiriülesed ostud Lätist, mis lisasid Eesti alkoholitarbimisele eelmisel aastal 0,8 liitrit absoluutalkoholi ühe täiskasvanu kohta. 

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse sõnul oleme seatud eesmärkidest aga veel kaugel ning alkoholikahjud on Eestis endiselt suur probleem. „9,9 liitrit alkoholi täiskasvanud elaniku kohta aastas on tase, kus ikka veel alkoholist tingitud kahjud ületavad selle tööstusharu toodetud tulud,“ ütles Maris Jesse. „Seepärast peame alkoholikahjude vähendamiseks jätkama kompleksselt erinevate meetmete kaudu nii inimeste teadlikkuse tõstmise ja hoiakute mõjutamisega, alkoholi kättesaadavuse ja reklaami piiramisega kui ka vajajatele ravivõimaluste suurendamisega.“

Väheneva tarbimise tingimustes on Eesti elanike suhtumine alkoholitarbimisse muutunud sallivamaks, kuid valdav osa inimestest toetab endiselt piirangutega alkoholipoliitikat. 70% küsitlusele vastanutest hindas, et Eesti elanike alkoholitarbimist tuleks vähendada. Kõige olulisemateks alkoholiga seotud probleemideks hinnati endiselt alkoholijoobes sõidukijuhtimist, kodust vägivalda ning laste ja noorte alkoholitarbimist. „Vastanute hinnangul saavad alkoholikahjude vähendamiseks kõige enam ära teha inimesed ise. Käitumise muutmisele saab kaasa aidata meedia ja mõistlik riiklik alkoholipoliitika,“ lisas Josing.

Reklaamipiirangute vajalikkuse osas inimeste suhtumine aastaga leebemaks muutunud ei ole. Valdav osa elanikest ( kuni 77%) toetab alkoholi välireklaami keelustamist, samuti alkoholireklaamide keelustamist raadio- ja telekanalites, internetis, sotsiaal- ja trükimeedias. Samuti toetatakse alkoholi kättesaadavuse piiramist. 74%  vastanutest toetas alkoholi müügikeeldu kauplustes, mis ei ole alkoholi- ega toidupoed ja 71% vastanutest kogu alkoholimüügi koondamist poodide spetsiaalsetesse alkoholiosakondadesse.

Alkoholipoliitika karmistamiseks Vabariigi Valitsuse poolt 26. jaanuaril heaks kiidetud alkoholi- ja reklaamiseaduste muutmise eelnõu menetlemine Riigikogus jätkub peale Euroopa Liidus kohustuslikku teiste liikmesriikide teavitusperioodi lõppu 31. juulil. 

Veel uudiseid samal teemal

e-tervise konverents
17.10.2017

Üle 100 Euroopa organisatsiooni esitasid täna Tallinnas väljakutse tervishoiu digitaalsele innovatsioonile

Täna, 17. oktoobril avaldati Tallinnas toimuval kõrgetasemelisel konverentsil e-tervise organisatsioonide ühisdeklaratsioon, mille eesmärk on kiirendada digitaalset innovatsiooni tervishoius. Enam kui 100 Euroopa organisatsiooni ettepanekuid koondav deklaratsioon kutsub üles astuma konkreetseid samme e-tervise arendamiseks Euroopas.

minister
17.10.2017|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium sõlmis lepingu HPV-vaktsiini ostmiseks

Sotsiaalministeerium sõlmis lepingu inimese papilloomiviiruse (HPV) vastase vaktsiini ostmiseks. Vaktsineerimisega alustatakse alates 2018. aastast.