Uued põhimõtted lastekaitseseaduses

 

Lastekaitseseadus sätestab lapse õiguse ja heaolu tagamise põhimõtted ning valdkondadeülesed lastekaitse põhimõtted.

Kahjuks esineb Eestis lubamatult palju laste väärkohtlemise juhtumeid, samuti puudub kehtivas õiguses selge lapse kehalise karistamise keeld. Uue lastekaisteseadusega sätestatakse, et lapse hooletusse jätmine, lapse vaimne, emotsionaalne, kehaline ja seksuaalne väärkohtlemine, sealhulgas lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist, on keelatud.

Lapsevanema tähtsus

Lapse loomulikuks kasvukeskkonnaks on perekond ja lapsevanemal või last kasvatav isikul lasub lapse õiguste ja heaolu tagamisel esmane vastustus. Riik, kohalikud omavalitsused ja teised selleks seatud isikud peavad neid toetama.

Ennetus ja koostöö

Ennetamine on igas eluvaldkonnas kordades mõistlikum kui tagajärgedega tegelemine. Laste ja perede puhul aitab ennetustöö muuhulgas ära hoida psüühika- ja käitumishäireid, väärkohtlemist, terviseprobleeme.

Uus lastekaitseseadus paneb kõigile asutustele ja isikutele, kes lastega kokku puutuvad, ennetustöö kohustuse. See tähendab, et last ohustavaid olukordi tuleb märgata piisavalt varakult ja neile kiirelt reageerida ning pakkuda last ja peret toetavaid tegevusi.

Uue lastekaitseseaduse järgi peavad riik ja kohalikud omavalitsused lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tegema omavahel valdkondadeüleselt koostööd kõigi lastele suunatud meetmete planeerimisel, rahastamisel ja rakendamisel.

Lapse kehaline karistamine keelatakse

Kahjuks esineb Eestis lubamatult palju laste väärkohtlemise juhtumeid, samuti puudub kehtivas õiguses selge lapse kehalise karistamise keeld. Uue lastekaisteseadusega sätestatakse, et lapse hooletusse jätmine, lapse vaimne, emotsionaalne, kehaline ja seksuaalne väärkohtlemine, sealhulgas lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist, on keelatud.

Abivajav laps vajab kõigi tuge

Abivajav laps vajab kõigi poolt märkamist ja toetamist. Uus seadus sätestab igaühe kohustuse anda asjaomastele asutustele abivajavast lapsest teada. Lapse tulemuslikuks toetamiseks peab lapse abivajadus olema võimalikult põhjalikult välja selgitatud. Lubamatu on abi andmisel lapse abivajadust suurendada ja/või lapse heaolu kahjustada.

Laste perekonnast eraldamiste arv peab vähenema

Lastekaitseseaduse jõustumisel suureneb perekonna ja eraelu kaitse suureneb. Seadus paneb riigile ja kohalikule omavalitsusele ka kohustuse toetada lapsi kasvatavaid isikuid ja lapsevanemaid.

Regulatsiooni lapse perekonnast eraldamiseks annab 2010. aasta juulist kehtima hakanud perekonnaseadus. Juba kehtiva õiguskorra ja ka uue lastekaitseseaduse kohaselt saab last perekonnast eraldada ainult juhul, kui lapse elu või tervis on hädaohus ning vanem on selle põhjustanud ja keeldub lapsele abi osutamast.

Uus lastekaitseseadus hakkab lapse ja vanema vahelist õigussuhet senisest enam kaitsma, tagades, et laps ei tohi olla perekonnast eraldatud ilma kohtuotsuseta kauem kui 72 tundi. Lastekaitseseadus kohustab kohalikku omavalitsust või Sotsiaalkindlustusametit lapse perest eraldamisel 72 tunni jooksul kohtusse pöörduma vältimaks olukorda, kus faktiliselt laps on perekonnast eraldatud, kuid vanema õigused on täielikult alles. Nii õiguskorrast kui pereelu puutumatusest tulenevalt ei tohi olla lubatud olukorrad, kus lapse perest eraldamisel ei ole õiguslikku alust.

Statistika näitab, et laste perekonnast eraldamist juhtub Eestis üha harvemini. Eelmisel aastal eraldati peredest 465 last ehk 200 last vähem kui 2009. aastal, mil perest eraldati 664 last.

Selged ülesanded lastekaitse korraldamisel

Ühe olulise muudatusena luuakse kohalikul tasandil toimuvate tegevuste toetamiseks riiklik lastekaitseüksus. Riik hakkab nõustama kohalikke omavalitsusi keerulisemate lastekaitse juhtumite lahendamisel, kus omavalitsusel endal teadmisi või kogemusi napib.

Samuti hakkab riik sihipäraselt toetama lastekaitsetöötajate teadmiste ja oskuste tõstmist. Sotsiaalministeeriumil saab olema kohustus korraldada lastekaitsetöötajatele regulaarset täienduskoolitust ning Sotsiaalkindlustusamet saab ülesandeks pakkuda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajatele töönõustamist.

Selleks, et abivajavate laste ja nende peredega töötaksid oma ala spetsialistid, kehtestatakse lastekaitseseadusega lastekaitsetööd tegevatele ametnikele kindlad nõudmised: inimesel peab olema kõrgharidus ja erialane ettevalmistus ning samuti peab tal kahe aasta jooksul pärast ametisse asumist olema omandatud sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele.

 

Viimati uuendatud: 29. Veebruar 2016