Veredoonorlus

Veredoonorlus toimib Eestis tasustamata ja vabatahtliku süsteemina, mille käigus loovutab doonor verd kingitusena tundmatutele abivajajatele. Kuna veri on kehavedelik, mis võib edasi kanda haigusetekitajaid ning sisaldada antikehi, mis võivad abivajajal tekitada vastureaktsiooni, siis on vereteenistuse toimimisele (sh veredoonorlusele) kehtestatud vereseadusega ranged nõuded.

Sotsiaalministeerium vastutab veredoonorluse puhul immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse tagamise eest. Lisaks toetab Sotsiaalministeerium iga-aastaselt doonorluse edendamist ja doonoripäevade ürituste korraldamist.

Eesti vereteenistus koosneb neljast eraõiguslike haiglate juures asuvast verekeskusest ja 24 eraõiguslike haiglate juures tegutsevast verekabinetist. Verekeskused tegelevad doonorivere kogumisega ja verekomponentide valmistamise, uurimise, säilitamise ja müümisega.

Ravimiamet teostab järelevalvet verekeskustest toimuva vere käitlemise üle ning Terviseamet teostab järelevalvet verekabinettides toimuva vere käitlemise üle.

 

Veredoonoritele

 

Vereseaduse alusel on doonoril õigus saada tööandjalt vaba aega vere loovutamiseks. Doonoril tasub arvestada, et kuna verekeskustel lasub vastutus verekomponentide kvaliteedi eest, siis on verekeskustel õigus seada asutusesiseselt doonorlusele vereseadusest tulenevatest nõuetest veelgi karmimaid tingimusi.

Verekeskuste asukohad ja nende poolt doonoritele kehtestatud tingimused on leitavad järgmistelt veebilehtedelt:

Suvisel ajal korraldavad verekeskused doonoritelkide üritusi, mille kohta on täpsem info leitav siit.

Viimati uuendatud: 27. märts 2017