Aasta sõjapõgenikke Eestis

Ukraina sõjapõgenike toimetulek
2022. aasta veebruari lõpp kuni 2023. aasta märtsi lõpp

Perioodil 2022. aasta veebruari lõpp kuni 2023. aasta märtsi lõpp on: 

  • PPA piiril registreerinud ligi 127 000 sõjapõgeniku riiki sisenemise, kellest ligi 58 000 on kasutanud Eestit transiitmaana. 

Põgenike profiil 

Eestis oli 2023. aasta märtsi lõpu seisuga ligi 36 000  ukrainlasest ajutise kaitse saajat1. Ajutise kaitse saanud Ukraina kodanikud on peamiselt lapsed ja noored naised. Alla 20-aastaseid on 37%, 58% neist on 20-64-aastased ja pensioniealisi on 6%. Tööealiste hulgas on naiste osatähtsus 74%, kuid uuringu2 järgi kaks kolmandikku abielus/kooselus sõjapõgenikest elab Eestis koos oma partneriga ning ligi veerandil (24%) jäi abikaasa/partner Ukrainasse. See ei tähenda, et Eestisse saabuti koos kaaslasega, võis olla ka olukordi, kus vastaja kaaslane juba oli eelnevalt Eestis, näiteks töötas siin. Küsitlusuuringu andmete põhjal võib eeldada, et 19% naistest tuli elama juba varem Eestis elanud abikaasa juurde. 

Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused, 23.04.2023 sisuga
Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused, 23.04.2023 sisuga

Täisealistes ajutise kaitse saanutest enamik töötab, veerand neist on töötud ja 10% on pensioniealised. 24% on teadmata staatusega, kuid Ukraina sõjapõgenike uuring näitas, et paljud, kes ei tööta Eesti tööandjale, võivad töötada mingile teisele riigile sh Ukrainale kaugtööna või on neil muu tegevus või sissetulek. Nende hulgas on ka väikse lapsega kodused. 7-17-aastastest kaks kolmandikku õpib, 3% töötab kolmandiku kohta pole teada. Ilmselt suur osa neist õpib distantsilt Ukraina koolis.

Ajutise kaitse saanute jagunemine sotsiaalmajandusliku staatuse järgi, 31.12.2022

Allikas: Statistikaamet; Töötukassa; Sotsiaalkindlustusamet; Haridusministeerium; Sotsiaalministeeriumi arvutused
Allikas: Statistikaamet; Töötukassa; Sotsiaalkindlustusamet; Haridusministeerium; Sotsiaalministeeriumi arvutused

Haridustaseme järgi on pooled neist, kelle haridustase on teada, kõrgharidusega. Üldiselt on Eestis elavad ajutise kaitsega põgenikud keskmisest eestlasest kõrgema haridusega.

Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused, 23.04.2023 sisuga

Elukoht

Ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenikud elavad enamasti Harjumaal (58% neist, kelle elukoht on teada sh 48% Tallinnas) ja nad moodustavad Harju maakonna rahvastikust kõige suurema osatähtsuse. Enam on neid ka Tartu ja Ida-Viru maakonnas.

Allikas: Rahvastikuregister, seisuga 24.04.2023
Allikas: Rahvastikuregister, seisuga 24.04.2023

Töötamine

Viimastel andmetel töötab 20-64-aastastes ajutise kaitse saanutest 44% ja see osatähtsus on kasvanud. Töötute osatähtsus on langustrendis. Umbes kolmandik on tööturul mitteaktiivsed. Samas tulenevalt nende keeleoskuse puudumisest, on nende hulgas vaatamata keskmisest kõrgemale haridustasemele kõige rohkem lihttöölisi (ligi 40%).

Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused, 23.04.2023 sisuga

Tervis

Eestis elavate sõjapõgenike keskmine hinnang oma vaimsele tervisele 10-palli skaalal oli meestel 8,0 ning naistel 7,4. Naised hindasid enda vaimset tervist oluliselt kehvemaks kui mehed. Kroonilisi haigusi või puuet esines ligikaudu neljandikul (28%) täiskasvanud sõjapõgenikest, naistel sagedamini kui meestel ning krooniliste haiguste esinemine suurenes vanusega. Veidi enam kui iga kümnes (12%) alaealise lapse või lastega sõjapõgenik vastas, et lapsel on mõni krooniline haigus või puue.

Toimetulek

66% sõjapõgenikest oli leibkonna üheks sissetulekuallikaks töötasu Eesti tööandjaltMuud toetused olid sissetulekuallikaks 31% juhtudest ning töötutoetusi luges oma sissetulekute hulka 25% vastanutest. Need leibkonnad, kus vähemalt üks leibkonnaliige töötas, olid majanduslikult paremal järjel. Ukraina sõjapõgenike jaoks olid kolm peamist vajadust, mis nõudsid lahendust raha (27%), töökoht (34%) ning meditsiiniteenused ja pere taasühinemine (mõlemal juhul 23%). Vajadused aga sõltusid inimesest endast: töötute jaoks oli kõige olulisem töökoht, meditsiiniteenuseid vajasid enam vanemaealised, neil, kellel polnud kindlat elukohta, nende jaoks oli jällegi majutusega seotud teemad olulisemad. Lisaks öeldi veel, et muret ei valmista mitte elu-olu Eestis, vaid see, et Ukrainas on sõda.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevused sõjapõgenike toetamisel 2022. aasta veebruari lõpp kuni 2023. aasta märtsi lõpp

  • Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatud lühiajalisel majutusel on kokku viibinud 24 426 täiskasvanut ja 795 looma. Kokku on sõjapõgenikud elanud 603 erinevas lühiajalise majutuse asukohas (hotellid, hostelid turismitalud, laev vms).
  • Kokku on makstud rahvapensioni 1989 sõjapõgenikule kogu summas ligi 2,9mln eurot, vanemahüvitist 588-le sõjapõgenikule summas ligi 3,3 mln eurot, perehüvitisi 7365 põgenikule summas ligi 13,4 mln eur ja puudetoetust 483 sõjapõgenikule summas ligi 289 000 eurot.
  • Kohalike omavalitsuste poolt on toimetulekutoetuse taotlusi rahuldatud 56 439 korral kogusummas 25,5 mln eurot.
  • Kohalikud omavalitsused on sõjapõgenikele üüritoetuste hüvitist maksnud kokku 6418 korda, koguväärtuses ligi 5,2 mln eurot, väljamaksetest ca 50% on Tallinna
  • Sõjapõgenike on SKA poolt loodud infopunktides nõustatud 14 830 korda (infopunktides käinud inimete arv) ning sõjapõgenike kliendipöördumisi klienditeenindustes on olnud kokku 17 039.
  • Asendushoolduse teenusele on suunatud 31 saatjata alaealist Ukraina sõjapõgenikku.
  • Töötuks on registreeritud 19 563 sõjapõgenikku ning töötutoetust on makstud 13 975-le sõjapõgenikule.
  • Töötukassa toel on tööle rakendunud 10 567 sõjapõgenikku.
  • Töötukassa teenuseid on saanud 33 % kõigist AJKga töötuks registreeritutest ehk 6482 sõjapõgenikku. Kõik 19 563 töötuna arvel olnud ajutise kaitse saajat on saanud töökeskset nõustamist ja töövahendust
  • Töötukassa on korraldanud sõjapõgenikele 58 värbamispäeva ja 159 infotundi.
  • Tööinspektsioon on viinud läbi 3549 järelevalve menetlust, millest 844 ettevõttes olid tööl ka ukrainlased.
  • Tööinspektsiooni on esitatud 133 Ukraina töötajaga seotut töövaidlusavaldust.
  • Tööinspektsiooni poolt läbi viidud ukrainlastele suunatud 186 teavitusüritust.
  • 80% ajutise kaitsega sõjapõgenikest ehk 35 576 sõjapõgenikku on ravikindlustatud.
  • 28 765 sõjapõgenikku on saanud arstiabi.
  • 14 086 sõjapõgenikku on läbinud üldise tervisekontrolli.
  • Terviseametile on taotluse esitanud 21 sõjapõgenikust arsti12 hambaarsti5 proviisorit19 farmatseuti. Eesti tervishoius on tööle asunud 17 Ukraina sõjapõgenikust meditsiinitöötajat.

1 PPA andmed, värskemaid andmeid vaata siit: https://www.politsei.ee/et/ajutise-ja-rahvusvahelise-kaitse-taotlejate-arv

2 Ukraina sõjapõgenikud Eestis 2023. Poliitikauuringute Keskus Praxis, Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus (RAKE) ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CenAR

Viimati uuendatud 17.05.2023