<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Alis Tammur: ebakindluses on varemgi sündide arv langenud - kas lasterikka pere toetus pehmendab sõja mõju sündidele?

Sündide arv on tänavu esimesel kümnel kuul varasemaga võrreldes järsult vähenenud – esialgsetel andmetel 12% vähem sünde kui mullu esimese 10 kuuga. Sõja mõju selles aga veel ei ole, seda näeme ajalise viitega. Olulisi vastuseid annab aga suvel valmiv lastega perede uuring, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Alis Tammur.

Üldiselt on sündide arvu langus täiesti ootuspärane, kuna sünnitusealiste naiste arv langeb aastas umbes 1% võrra. Aktiivses sünnituseas (25-34) olevate naiste arv langeb isegi kiiremini – alates 2019. aastast 2-3% aastas. Sündide arvu muutus ei ole päris samas tempos. Kõige paremini näeb seda summaarse sündimuskordaja muutusest, sest see arvestab ka sünnitusealiste naiste arvu muutust ja kirjeldab keskmist laste arvu naisel vastavalt konkreetse aasta sündimusele. Mõnel aastal see langeb, mõnel kasvab ja see muutus ei ole alati samas suunas, mis sündide arvu muutus.  

Kõige selgemalt on sündide arvu muutus seotud üldise olukorraga ühiskonnas

Turvalisel ja majanduslikult stabiilsel (või kasvaval) perioodil sünnib rohkem lapsi ja ebakindlates tingimustes vähem. Näiteks 2000ndate esimesel kümnendil sündimus kasvas. Summaarne sündimuskordaja kerkis 1,3lt 1,7le. Eesti 2008.-2010. aasta majandussurutise ajal sündimuse kasv küll peatus, kuid langust sellele kohe ei järgnenud. 

Siin tuleb mängu vanemahüvitisesüsteem. Keerulistel aegadel tööturul valisid paljud lapsega koju jäämise ja need, kes juba olid vanemapuhkusel, said kasutada järjestikkuste sündide kaitse süsteemi, mis tagas neile buumiaegse sissetuleku teise või kolmanda lapse saamisel. Seega kasvas sündimus kriisi aastatel just tänu teiste ja kolmandate laste sündimisele. Majanduses toimunud langus mõjutas sündimust alles 2011–2013 ja alates 2014.a hakkas sündimus jälle kasvama. Sündinud laste arv langes perioodil 2011-2013 järkjärguliselt, kuid suurim sündide arvu langus ühe aastaga toimus 2011. aastal, mil sündis 7% vähem lapsi eelneva aastaga võrreldes. Summaarne sündimuskordaja kukkus sellel perioodil 1,5le.

Seega, ebakindluses on varemgi sündide arv langenud

2020. aastal alanud kriisis on olukord väga erinev. Majandusliku ebakindluse kõrval oli ka oht tervisele. Piiratud suhtlus ja liikumine tõi kaasa varasemast enam kodusolekut. Sel oli mõju nii olemasolevate perede püsimisele kui ka uute tekkimise võimalusele. 

2020. aasta sündimus oli küll varasemast madalam, kuid enamik neist sündidest olid alguse saanud koroonaeelsel ajal, mistõttu ei saa seda seletada tekkinud tervisekriisiga. Aastatel 2018 ja 2019  tõusis sündimus osaliselt lasterikka pere toetuse mõjul. Ühelt poolt see toetus suurendas kolmandate ja järgmiste laste sündide arvu, teisalt said toetuse abiga sündida lapsed perre, kel oli kavatsus saada veel lapsi ja takistus oli peamiselt majanduslik. 

2021. aastal summaarne sündimuskordaja isegi kasvas veidi.

Seega ei mõjunud tervisekriis perede turvatundele ja perelisa planeerimisele oluliselt. 2022. aasta esimese 10 kuu andmetel langes sündimus ühe aasta võrdluses rekordmadalale tasemele – esialgsetel andmetel 12% vähem sünde kui aasta varem sama ajaga. See on oluliselt suurem võrreldes eelmise 2011. aasta 7%-lise sündide langusega. Ukraina sõja mõju siin veel olla ei tohiks, kuivõrd pereplaneerimine on pikemajalisem ja sõjast tingitud mõjud sündimusele võivad alles ees seista. Kuigi perehüvitiste suurenemisel on üldiselt sündimust toetav mõju, siis Ukraina sõja ja energiakriisi tingimustes ei saa oodata sündimuse kasvu ka lähitulevikus. Seda vaatamata alates jaanuarist 2023 planeeritavale perehüvitiste tõusule, mille tulemusel muutub eriti lasterikaste perede olukord märgatavalt.

Sündide arv on langenud ka teistes Euroopa riikides, mis viitab, et põhjused on laiemad, kui Eesti koroonapoliitika spetsiifilised meetmed nagu kirjutati hiljuti Eesti Päevalehes. Ilmselt täpsustuvad tegelikud põhjused siis kui on näha edasised arengud sündimuses – aasta on lõpliku hinnangu andmiseks liiga lühike aeg. Samas võib arvata, et sündide arvu langus on siiski seotud juba loetletud teemadega: ebaturvalisus ühiskonnas, majandusliku kindlustunde langus ja tervisekriisi otsene mõju inimese heaolule ja tervisele ning suhtluse piiratusest tingitud mõjud. Mingeid järeldusi saame teha ka juba järgmisel aastal ilmuva lastega perede uuringu tulemustest, sest seal küsime ka seda, mis mõjutab soovi (veel) lapsi saada.
 

Artikkel avaldati esimesena 9.12.2022 Eesti Päevalehe veebis

Viimati uuendatud 12.12.2022