Maarja Krais-Leosk, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
Brit Tammiste, sotsiaalministeeriumi erivajadustega laste poliitika juht
Erivajadusega laste ja erivajadusega laste vanemate eluolu suhtes on vaja ühiskonnal suuremat mõistmist.
Lapsevanema märkamist – ka enda lähedaste ja pereringi poolt, kellel võib mõnikord olla raske erivajadusega lapse perre tulemisega kohaneda. Sellega aga võib jääda kitsamaks lapse ja tema pere tugivõrgustik, lähikond, kellele mõne väiksema või suurema mure korral toetuda. Vajame avatumat arusaama, milles väljenduvad erinevad erivajadused, mida see tähendab lapse, tema pere, lähedaste, ka sõprade jaoks.
Meedias avaldatud lugu ühe erivajadusega lapse pere kohta on tekitanud inimeste seas vastakaid arvamusi ja seisukohti. Need arvamused on õigustatud ja tekkinud diskussioon on oluline. Konkreetse juhtumi detailidesse ei lasku, kuid rõhutamist vajab, et igat liiki väärkohtlemine on lubamatu ja iga lapse väärikust tuleb austada. Tõsi, väärkohtlemist võib toime panna ka tahtmatult, mis ei vähenda selle negatiivset mõju lapsele. Küll aga ei ole sellised juhtumid kunagi must-valged ega pruugi peegeldada seda, kuidas lapse eest hoolitsetakse.
Erivajadusega lapse kasvatamine on lapsevanema jaoks sageli keeruline, emotsionaalselt ja füüsiliselt kurnav. On mõistetav, et suur hoolduskoormus, muud tavapärased töised ja kodused kohustused ning vähene puhkeaeg võivad lapsevanema sisemise ressursi otsakorrale viia. Liiati kui ei ole lähedal teisi toetavaid inimesi, naabreid ega tugiisikut või laps ei lepi ühegi teise täiskasvanuga, kes teda hoiaks ja valvaks. Lapsevanem ei pea selles olukorras üksi olema, selle jaoks ongi mõeldud last ja peret toetavad teenused, näiteks tugiisikuteenus. Tugiisikuteenus ei ole ette nähtud vaid haridusasutuses viibimise ajaks, vaid ka muudeks hetkedeks lapse kodus või näiteks mänguväljakul. Lapse ja pere vajadustele vastav teenuse osutamise viis ja maht hinnatakse ja lepitakse kokku koos kohaliku omavalitsusega kokku, kellel on esmajoones abivajava lapse ja pere toetamise kohustus.
Oluline on see, et lapse ja pere toe vajadust vaadataks tervikuna.
Kui lapsele on määratud puue, saab selle info ka lapse elukohajärgne KOV, kellel lasub seejärel kohustus perega kontakti võtta, abi ja toe saamise võimalusi tutvustada, pere vajadusi hinnata ning vajamineva abi korraldamise osas igakülgselt tuge pakkuda. Nii on võimalik ka abivajaduse süvenemist ennetada. Kuigi erivajadusega lapse sünd on reeglina perele esimese hooga ehmatav kogemus, tuleb jaksata abi vastu võtta. Keerulisem on lugu siis, kui KOV ei ole vajalike teenuste pakkumisel tasemel ega võta enda ülesandeid täie tõsidusega. Viimane võib olla tingitud paraku ka KOV vähesest teadlikkusest, teema pelgamisest, mõne ametniku vähesest kokkupuutest erivajadusega lapse perega, mitte tahtmatusest aidata. Hapras seisus lapsevanemal on emotsionaalselt raske lapse, enda ja terve pere õiguste eest seista, sageli ei oldagi kõikidest õigustest ja võimalustest teadlikud. Sel juhul tuleb pöörduda nõu saamiseks kindlasti kohalike või üle-eestiliste puuetega inimeste organisatsioonide (näiteks Eesti Puuetega Inimeste Koda) või erivajadustega laste vanemate tugigruppide poole. Abi ja nõu on olemas.
Erivajadusega lapse ja tema pere jaoks on oluline ka sõprade ja lähedaste tugi. Erivajadusega lapse pere argipäev, sageli ka öö, erineb oluliselt tavapere omast. Muret on rohkem, võimalusi tavapäraseid tegevusi teha on vähem, kurnatuse tase on kõrgel, lapse suure hooldus-, abi- ja järelevalvevajaduse tõttu võib lapsevanematel olla raske meelepärasteks tegevusteks aega, võimalusi või ka motivatsiooni leida. Pakkuge abi ja tehke seda korduvalt, sest mõnikord võib perel olla raske abi vastu võtta. Abi võib olla väga erinev, võib pakkuda hoiuabi kasvõi tunniks-paariks, võib minna lapsega jalutusringile, et vanemad saaksid koduseid toimetusi teha, võib anda vanematele võimaluse kinno või teatrisse minna või pere teiste lastega tegeleda. Ärge jätke peret nende puudega lapse pärast külla kutsumata, vastupidi, kutsuge ja küsige, mida saate teha, et nende külaskäik mugav oleks ja millega peaksite arvestama, et nii lapsel kui tema vanematel oleks hea olla.
Eesti Puuetega Inimeste Koda paneb kõikidele inimestele südamele luua oma kodukohas, kogukonnas, ettevõttes, aga ka avaliku sektori asutustel avalikus ruumis ligipääsetavaid lahendusi, mis võimaldaksid puudega last kasvatavatel peredel tulla, olla ja osaleda. Sel moel saavad ja julgevad pered rohkem ringi liikuda ega kapseldu oma murega koju, ka valmisolek abi küsida ja vastu võtta on suurem, kui tuntakse, et ühiskonnas puudega lapse ja tema perega arvestatakse.
Igal lapsevanemal on õigus ja võimalus pöördud alltoodud telefonidel, vestlusaknas, lugeda veebilehe soovitusi, küsida enda küsimus nõu saamiseks või broneerida aeg nõustamiseks:
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Murede ja küsimuste korral võtke ühendust 661 6629 või [email protected]
EPIK on kokku pannud juhendvideo, milles on lühidalt selgitatud, mida vajaliku abi saamiseks teha tuleb ja millal on oluline esitada vaie. EPIKoja juhendvideo: 5 tegevussammu vajaliku abi saamisel | Eesti Puuetega Inimeste Koda (epikoda.ee)
Sobiva abi saamise, oma õiguste eest seismise ja vaide esitamise osas esmase nõu saamiseks saab pöörduda Eesti Puuetega Inimeste Koja poole: helista või saada SMS teisipäeviti kell 13.00- 16.00 telefonile 54010452.
Sotsiaalkindlustusameti lasteabi – 116 111 või lasteabi.ee
Lasteabi on mõeldud lastele, noortele ja täiskasvanutele nõu küsimiseks, abi saamiseks ja abivajavast või hädaohus olevast lapsest teatamiseks. Lastega seotud teemadel nõustatakse ka täiskasvanuid.
Tark Vanem – tarkvanem.ee
- Küsi nõu – Tarkvanem
- Lapse arenguetapid – Tarkvanem ‹ Suhe lapsega — Tarkvanem
- Paarisuhe – Tarkvanem
- Vaimne tervis – Tarkvanem
- Vanema vajadused – Tarkvanem
MTÜ Peaasjad – peaasi.ee
Lisalugemist:
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire
Autism
Viimati uuendatud 31.07.2023