<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Kohalike omavalitsuste vaimse tervise toe rahastamine: kiiretest näppudest kindlama peale minekuni

Kaidy Aljama, kogukonna teenuste koordinaator: "Kui varem pidi kohalik omavalitsus (KOV) ootama taotlusvooru rahastuse üle otsustamist, siis tulevikus on neil juba aasta alguses kindel summa eelarves. Nii saab omavalistus teenuseid varem ja paremini ette planeerida ning ei teki ka niipalju ebavõrdsust erinevate KOVide vahel. Taotlusvoorus võidab see, kel kõige kiiremad näpud, ehk kes esimeste seas taotluse esitab. Sooviksime Sotsiaalministeeriumi poolt tagada, et kõikidel KOVidel oleks võimalik oma elanikele kodulähedast vaimse tervise teenust pakkuda."

COVID-19 pandeemia avaldas ühiskonna vaimsele tervisele märkimisväärset mõju ja ajendas Riigikogu 2021. aastal eraldama Sotsiaalministeeriumile täiendavaid vahendeid. Need suunati vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamisele, eriti kohalike omavalitsuste (KOV) tasandil. Tulemusena on KOVid saanud taotleda toetusi nii vaimse tervise teenuste korraldamiseks kui  psühholoogide ja nende juhendajate palkadeks.

Alates esimesest taotlusvoorust 2021. aastal, mil rahastati 21 omavalitsust, on huvi toetuste vastu kasvanud. 2023. aastaks oli toetuse saajate arv tõusnud 48ni ja 2024. aasta taotlusvoorud näitasid samuti suurt nõudlust kodulähedase vaimse tervise abi järele - rahalised vahendid lõppesid kiiresti pärast taotluste vastuvõtmise algust. 

KOVide esitatud taotlused on ajaga üha paremaks läinud, vilumust on juurde tulnud nii taotluste kirjutamisel kui, mis kõige tähtsam, läbimõeldult vaimse tervise teenuste pakkumisel. Häid näiteid on tuua üle Eesti, näiteks Jõhvi, Tartu, Haapsalu, Luunja ja Elva paistsid silma sisukate projektidega. Üha mitmekesisemaks muutub ka teenuste valik, mille pakkumiseks toetust küsitakse - valikust leiab nii psühholoogilist nõustamist kui hingehoidu, pereteraapiat ja kriisinõustamist, mängu- ja loovteraapiat jne.

Taotlusvoorude korraldamine on siiski ajutine lahendus, mis tuleb asendada püsivama rahastamisskeemiga. Selleks kavandame 2025. aastaks põhimõttelist muudatust, mille kohaselt taotlusvooru rahastus suunatakse KOV-de toetusfondi vahenditesse. See muudatus võimaldab KOVidel korraldada iseseisvalt ja paindlikult vaimse tervise teenuseid ning tagab kohalikele elanikele nende teenuste parema kättesaadavuse.

KOV toetusfondist saavad omavalitsused raha vaimse tervise teenuse pakkumiseks ilma taotlusi esitamata. Lisaks oli taotlusvooru korral miinuseks, et toetust said n-ö kiirete sõrmedega nobedamad oskajad ja sedagi kuniks raha jätkus. Kavandatava KOV toetusfondi järgi on võrdne võimalus kõigil omavalitsustel. Ja seda mitte ainult tuginedes elanike arvule.

Muudatus on planeeritud jõustuma alates 2025. aastast. Toetusfondi suurus on kavandatud 2025. aastaks ca 1.7 mln eurot, toetuse summa jääb KOV-i kohta vahemikku 7000–111 000 eurot. Järgneva kolme aasta peale kokku on fondi suurus ligikaudu 5,2 mln eurot.

Senistes taotlusvoorudes harjusid omavalitsused ja Sotsiaalministeerium tegema tihedalt koostööd, küsides nõu võimalike kitsaskohtade lahendamisel nagu taotluste kirjutamise üksikasjad ja teenusepakkujate leidmine. Taotluste esitamise käigus õpiti ka üksteiselt ja omandatud oskusi vaimsete teenuste pakkumisel saab alates järgmisest aastast kindlasti edukalt rakendada ka läbi toetusfondi.

Autor: Kaidy Aljama, vaimse tervise osakond

Loomise kuupäev: 01.07.2024