Tervishoiuvaldkond on viimastel aastatel saanud kõvad kriisikogemused. Kui enne 2020. aastat võis epideemia puhkemist pidada üheks tõenäolisemaks tervishoiuvaldkonda ähvardavaks ohuks (milleks ettevalmistumisel ometigi ressursse ei jätkunud), siis pärast 2022. aasta veebruari on ohupildi muutumisega idapiiri taga pidanud arvestama nii valdkonda koordineerivad ametnikud kui valdkonnas töötavad inimesed. Isegi kui tõenäosus sõjalise konfliktiks on Eestis endiselt madal, on ajalugu näidanud, et targem on siiski valmis olla.
Nii on muutunud ka ülesanded, millega Sotsiaalministeerium ja Terviseamet katastroofimeditsiini valdkonnas viimastel aastatel on tegelenud. Vähe on teada fakt, et meie kaitseväe ja liitlaste meditsiinivõimekus Eesti territooriumil tugineb suurest tsiviilmeditsiinil. See tähendab, et ootused Eesti haiglatele ja tervishoiusüsteemile laiemalt on riigikaitselises situatsioonis midagi muud kui tavaolukorras. Peale elanike tavapäraste terviseprobleemide tuleb võimalikus sõjalises konfliktis ravida ka rindelt tulnud mehi ja naisi.
Ukraina kogemus on näidanud, et sõjaolukorras tuleb haiglate töö olulisel määral ümber korraldada – seda nii olemasoleva hoone piires kui väljaspool seda. Vajalik on haiglate osakonnad ümber profileerida ja viia läbi muutused töökorralduses. Nende eesmärkide edendamiseks on Terviseamet uuendamas hädaolukorra lahendamise plaani ning koostöös valdkonna ekspertidega töötanud välja haiglate ümberpaiknemise plaanid, et asutused saaksid jätkata tegevust ka olukorras kui olemasolevad hooned tuleb põhjusel või teisel sõjalises olukorras hüljata.
Meie olemasolevat haiglavõrku ei saa kohandada kuulikindlaks, kuid me saame tõsta haiglate võimekust kriisis toimida.
Nii on viimastel aastatel tervishoiuasutuste toimepidevuse edendamisel aktuaalseteks teemaks olnud näiteks autonoomse elektrivaru tagamine. 2023 aastal eraldas riik 13,2 miljonit eurot elutähtsaid teenuseid osutavatele haiglatele ja kiirabidele, et suurendada nende kriisivõimekust. Eesmärgiks oli tagada elektrikatkestuste korral elanikkonna katkematu vältimatu meditsiiniline abi. Toetust kasutasid 20 haiglat ja 3 kiirabipidajat. Raha abil uuendati elektrisüsteeme, soetati UPS seadmeid ja mobiilseid generaatoreid. Sellega on kõik Eesti suuremad haiglad ja kiirabid võimelised vältimatut meditsiinilist abi 3 päeva iseseisva elektrivaru toel tagama.
COVID-19 kriisis saadud kogemused kinnitasid, et perearstid ja apteegipidajad on kriiside lahendamisel oluliseks alustalaks, kes vajavad rohkem riigi poolset tähelepanu ja tuge. Valmiva tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega tehakse muudatused ka kehtivas tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ja ravimiseaduses, millega saavad osad perearstiabi osutajad ja apteegid uue kriisiülesandena kohustuse korraldada elutähtsat teenust. See tähendab, et nimetatud asutuste teenused peavad toimima ka kriisiolukorras, arusaadavalt piiratud ja vähendatud kujul.
Nii saavad valitud perearstikeskused ja apteegid kriisiolukorras aidata korraldada elanikkonnale vältimatut ravi ning tagada eluks vajalikke ravimeid. Nende ülesannete teostamiseks on oluline edendada perearstide ja proviisorite kriisialaseid oskusi tagades selleks vajalik täiendõpe, tõsta asutuste toimepidevust võimalike elektri- ja sidekatkestustega hakkama saamisel ning tõkestada võimalikke küberründeid infosüsteemidele.
Ukraina kogemusel oleme üle vaadanud ka haiglate toimimiseks vajaliku ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru. Riigikaitselises olukorras suureneb tõsiste traumadega patsientide arv hüppeliselt ning taoliste traumade patsientidega hakkama saamiseks on tänased varud napid. Selleks on aga vaja investeerida haiglatesse ligi 68 miljonit eurot, et suurenenud traumapatsientide korral oleks haiglatel piisavalt ressursse, et vältimatut abi nii tsiviilsektori kui kaitseväe tarbeks osutada.
Laia riigikaitse edendamise eesmärgil kitsastes rahalistes võimalustes on investeerimine inimestesse ja asutustesse üks odavamaid valikuid.
Paljude mitte-sõjaliste võimete puhul pole tarvis mahukat taristut ega suurel hulgal varustust, kuid ilma plaanide, personali ja varudeta ei ole võimalik täita ühtegi riigikaitseülesannet. Seetõttu on oluline mitte unustada, et peale riigi kaitsevõime ja -investeeringute on olulised ka teised laia riigikaitse osapooled, kellel oma oluline roll Eesti julgeoleku tagamisel.
Loomise kuupäev: 10.07.2024