<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Milleks muuta toimetulekutoetust?

Toimetulekutoetust makstakse Eestis abivajavatele alates 1995. aastast. Aja jooksul ühiskonnas toimuvate muudatuste ajendil vajavad tihtipeale ümberkorraldamist ka riiklikud sotsiaalsed garantiid, tagatised ja toetused. Olgu siis muudatusteks toetuste tõus või sisulised uuendused, mis ühe või teise toetuse maksmist riigis ühtlustaks ja bürokraatiat vähendaks.

Sotsiaalministeerium saatis veidi aega tagasi välja toimetulekutoetuse maksmise muudatuste ettepanekud, millega soovime luua suuremat õigusselgust, ühetaolisust, lihtsustada taotlemise protsesse ning vähendada bürokraatiat nii taotlejale, kui ka sotsiaaltöötajatele.

Kui ühes kuus laekub üle-eestiliselt toimetulekutoetuse taotlusi keskmiselt 10 300, siis on enesestmõistetav, et see paneb suure koormuse neid läbivaatavatele ning hindamist tegevatele sotsiaaltöötajatele. Seniste praktikate muutmiseks ja töö lihtsustamiseks ongi sotsiaalministeerium koos partneritega omavalitsustest, teistest ministeeriumitest ja ametitest välja töötanud ettepanekud, kuidas astuda samm edasi bürokraatia vähendamisel, hoida kokku sotsiaaltöötajate väärtuslikku aega ning vähendada puhtalt paberite täitmisele kuluvaid töötunde.

Toimetulekutoetuse maksmise aluseks on toimetulekupiir, mille kehtestab Riigikogu igaks aastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri määramisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele, jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust on õigus saada neil, kel pärast sissetulekust eluasemekulude mahaarvamist jääb alles vähem raha, kui on toimetulekupiir, mis on praegu 200 eurot. Sama leibkonna teise täisealise puhul on see 160 eurot ja lapsel 240 eurot.

Esimene oluline ettepanek puudutab üle-eestilise ebavõrdsuse vähendamist. Kohalik omavalitsus peab kehtestama eluasemekulude piirmäärad aga hetkel pole täpsemaid juhiseid, mida täpsemalt piirmäärade kehtestamisel arvestada. Praegune olukord, võib tekitada inimestes arusaamatust ja kutsuda esile olukordi, kus näiteks ühes piirkonnas kehtestatud eluasemekulude piirmäär võimaldab toetuse saajale maksta vähem toetust, kui teistes piirkondades. See loob olukorra, kus inimesed tunnevad end ebaõiglaselt kohelduna, lihtsalt seetõttu, et nad elavad teises omavalitsuses.

Väljatöötamiskavatsus pakkus välja luua ühtsed juhised eluasemekulude piirmäärade kehtestamiseks kõikides omavalitsustes, mis võimaldaks tagada eluasemekulude piirmäärade kehtestamise võrdsetel alustel. Ühtsed juhised looksid läbipaistvuse ja selguse, vähendades samal ajal bürokraatiat nii taotleja kui ka ametnike jaoks.

Teine oluline ümberkorraldus puudutab lastega peredele toimetulekutoetuse maksmist. Kavandame muudatust, mis võimaldaks kasutada samu aluseid lastega perede toetamisel nagu peretoetuste maksmisel. Praegu ka on lastega peredel õiglane kohtlemine. Muudatusega toetame lastega peresid õppiva lapse toimetulekupiiri tõstmisega kuni 19. eluaastani. Praegu on laste toimetulekupiir seotud lapse täisealiseks saamisega. Laste olukorra arvestamine toetuse määramisel oleks oluline samm laste heaolu tagamisel ning aitaks vähendada lastega perede vaesusriski.

Kolmas muudatus puudutab samuti lastega peresid ning võimalust toetuse summat jagada või vähendada, kui lapse ülalpidamiskohustus ja elukoht vanemate vahel on jagatud ja/või kui toetuste ja teenustega on esmavajadusteks mõeldud kulutused osaliselt kaetud.

Neljas muudatus on seotud varade hindamise hilisemaks lükkamisega. Vaadates otsa toimetulekutoetuse taotlejate statistikale, näeme, et pea pooled toimetulekutoetuse saajaid saavad toetust lühiajaliselt, ehk kuni kolm kuud. Kui senimaani hindas sotsiaaltöötaja kohe esmakordsel taotlemisel ära ka taotleja varad, siis edaspidi peaks seda tegema hiljemalt neljandaks taotlemise korraks. Nõnda muutub esma- ja lühiajaliste taotluste esitajatele protsess lihtsamaks ning sotsiaaltöötaja saab vabaneva aja pühendada pikaajaliste toetuse saajate abistamiseks. 

Eraldi plaanitakse tulevasse seaduse muudatuse eelnõusse lisada ka 21.-24.-aastaste õppuritega seonduv kaalutlusotsuse tegemise võimalus. Kehtiva seaduse alusel loetakse kuni 24-aastane õppur vanematega ühte leibkonda. Kui ta elab rahvastikuregistri andmetel eraldi, siis toimetulekutoetust on tal võimalik saada vaid juhul, kui tema perekonnale on varasemalt toimetulekutoetus määratud. See on tekitanud olukordi, kus noor, keda tema perekond pole kunagi toetanud, võib jääda vajaliku abita. Kaalutlusotsuse lisamisega saame hinnata noore reaalset olukorda ning vajadusel talle abikäe siiski ulatada.

Toimetulekutoetustele kulus mullu 45 miljonit eurot. Avaldusi laekus kuus keskmiselt 10 300 ning toetust maksti kokku 37 000 inimesele.

Loomise kuupäev: 13.06.2024