Magnus Piirits, sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert
2023. aasta lõpus avaldas OECD pensionide raporti, selle aasta juunis avaldas Euroopa Komisjon pensionide adekvaatsuse raporti, mis keskendub praegusele ja tuleviku pensionide piisavusele.
Võrreldes OECD raportiga pole midagi paremaks läinud ja ega saakski, sest pensionisüsteemis võtavad muutused aega terve põlvkonna. Raportist selgus, et Eesti vanemaealiste mediaansissetulek oli 2022. aastal ligikaudu pool (53%) tööealiste mediaansissetulekust. See näitaja oli EL-i riikide seas madalaim. EL-s teenisid vanemaealised keskmiselt 86% tööealiste sissetulekust. 2023. aastaks kasvas see näitaja Eestis 55%-ni. Viimase 12 aasta jooksul on see suhtarv pigem näidanud langustrendi, sest 2012. aastal oli 65-aastaste ja vanemate mediaan netosissetulek 72% tööealiste vastavast näitajast. Ka siis oli Eesti näitaja teistest riikidest madalam ja oli tagantpoolt kolmas. Sealt edasi on Eesti vastav näitaja olnud Euroopa Liidus madalamail positsioonil (v.a 2019. aastal).
Inimeste hakkamasaamise näitajaks on, kui suur osa inimesi on suhtelises vaesuses materiaalses ilmajäetuses. Mida suurema osakaalu moodustavad vanemaealiste sissetulekud tööealiste omast, seda väiksem osakaal vanemaealistest on ka vaesuses. Raportis on esitatud 2022. aasta andmed ja nende järgi on Eestis üle poolte (53%) vanemaealistest suhtelises vaesuses või materiaalses ilmajäetuses. Ka see osakaal on Euroopas kõrgeim. Euroopa Liidus on keskmiselt sotsiaalselt tõrjutud ja vaesuses iga viies (20,2%) vanemaealine. 2023. aastaks on Eesti näitaja vähenenud küll 47%-ni, aga see on ikkagi Euroopa Liidus kõrgeim näitaja. Soolisest vaatest on suuremas ohus just naised, sest 2023. aastal olid sotsiaalselt tõrjutud ja vaesuses 37% meestest ja 53% naistest. Suurem osa sellest näitajast on seotud suhtelise vaesusega (2023. aastal 46,8% vanemaealistest
2022. aastal oli Eesti inflatsioon EL-s suurim (19,4%) ja 2023. aastal järjekorras kuues (9,1%). Kuna erinevad tooted ja teenused kallinesid eri kiirusega, siis inflatsioon mõjutab madalama sissetulekuga inimesi teisiti kui suurema sissetulekuga, sest ostude osakaal eelarvest on teistsugune. Lisaks Eestile on veel Ungaris, Itaalias, Lätis ja Leedus kasvanud madalama sissetulekuga leibkondade elukallidus kiiremini kui kõrge sissetulekuga leibkondadel – erinevus on olnud üle kuue protsendipunkti. See on nii olnud alates novembrist 2021 ja kestis järjepanu juulini 2023. Sellist erinevust tekitas kiiresti kallinenud elekter, gaas ja kütused ning toiduained. Suurem osa vanemaealistest on madalama sissetulekuga ja seega on olnud vanemaealiste jaoks inflatsiooni mõju veelgi suurem.
Arvestades esmajoones keskmist inflatsiooni, siis 2022. aasta keskmine vanaduspensioni reaalväärtus on vähenenud aastaga üle 10%. See küll 2023. aastal juba tõusis, kuid võrrelduna 2021. aasta ostujõuga jäi ikkagi kuus protsenti puudu. Keskmise palga teenijal jäi 2023. aastal 5% 2021. aasta ostujõust puudu. Teisisõnu, keskmise inflatsiooni järgi keskmise palga teenija ja vanaduspensionär on kaotanud samal määral. Kui arvestada madalama sissetulekuga leibkondade suuremat inflatsiooni, siis saab piltlikult öelda, et keskmine vanaduspensionär sai 2021. aasta 10 leiva asemel osta 9 leiba 2023. aastal.
Eesti pensionid on küll väikesed, aga need on meestel ja naistel sarnaselt madalad ehk 2022. aastal oli Eestis naiste pensionid 4,7% madalamad kui meestel, mis on Euroopa madalaim erinevus. Näiteks suurim erinevus on Maltal, kus naiste pension on keskmiselt 45% madalam kui meestel. Palgalõhe tõttu võib see erinevus tulevikus kasvada, aga seda kasvu aitab pidurdada naiste tööturult hiljem lahkumine. Kui Euroopas enamasti lahkuvad mehed tööturult aasta naistest hiljem, siis nii Eestis kui ka Belgias, Prantsusmaal, Soomes, Lätis, Leedus ja Maltal on see vastupidi.
Kuigi Eesti pensionid võiksid pikas plaanis tänu pikemale tööeale tasapisi kasvada, siis lühemas perspektiivis ei ole muutust näha. Pensionid on küll indekseeritud ja seda suuremal määral palkade kasvuga, aga pikas plaanis kasvab keskmine palk kiiremini ja vanemaealiste sissetulekute suhteline erinevus võrrelduna tööealistega suureneb. Samas on positiivne, et uue koalitsioonileppe järgi ei muudeta pensionide arvutamise süsteemi pensionäridele kahjulikumas suunas ja selle tulemusena kasvavad pensionid kiiremini kui hinnad.
Loomise kuupäev: 31.07.2024