Mõnda aega oli Eesti ainus riik maailmas, mida juhtisid naissoost peaminister ja president. Täna peaministriametit pidav ja üsna kindlalt ka järgmise valitsuse moodustav Kaja Kallas on oma julgete ja selgete sõnumitega Ukraina sõja teemal pälvinud ohtralt rahvusvahelist tähelepanu ja tunnustust. Ka teistes valdkondades kuuleme üha sagedamini naissoost tippjuhtidest – Kai Realo, Ruth Oltjer, Kristel Kruustükk, Kristi Liiva on vaid mõned nimed, kes laiemale avalikkusele ilmselt enam tutvustamist ei vaja. Tugevate naisjuhtide esilekerkimine mõjub kaheti: ühelt poolt kummutab ühiskonnas levinud hoiakut, justkui naised juhtima ei sobiks, teisalt uinutab tähelepanu tekitades tunde, et naisi on riigi ja ettevõtete juhtimise juures juba küllalt
Eestis elanike hoiakud pigem soosivad soolist võrdsust, kuid arenemisruumi on veel palju
Kuigi iseloomustame Eestit sageli väikse, paindliku ja progressiivsena, on meil levinud üllatavalt traditsioonilised hoiakud naiste ja meeste rollide osas. Eesti elanikud usuvad keskmisest OECD riigi elanikust enam, et naised langetavad meestest tõenäolisemalt otsuseid emotsioonide põhjal ning nende olulisim roll on seotud hooldus- ja majapidamistöödega . Iga nelja aasta tagant korraldatav soolise võrdõiguslikkuse monitooring näitab siiski, et olukord tasapisi paraneb, sest eestimaalaste peavad soolist võrdsust ja võrdset kohtlemist üha olulisemaks. Värskeima, 2021. aastal läbi viidud monitooringu alusel usub suurem osa Eesti elanikest, et ühiskond, kus naised ja mehed on võrdsed, on hea ühiskond ning selline hoiak on valdav juba üle 10 aasta. Positiivne meelestatus on oluline ressurss, millele ehitada ühiskond, mille kõik liikmed tunnevad ennast väärtustatuna ning kus inimestele on tagatud võrdsed võimalused.
Eesti inimesed usuvad, et naiste osalemine poliitikas on oluline erinevate huvide paremaks esindamiseks, kuid soolist tasakaalu poliitikas ei tähtsusta
Värskeima monitooringu järgi usub valdav osa (pea 80%) Eesti elanikest, et erinevate huvide paremaks esindamiseks on naiste osalemine poliitikas oluline ning selline usk on püsinud sarnasel tasemel juba üle kümne aasta . Head meelt teeb, et võrreldes varasemate monitooringutega on inimeste veendumus tugevnenud – neid, kes väitega täielikult nõustuvad, on nii naiste kui meeste hulgas eelnevatest aastatest tunduvalt rohkem (2016. aastal arvas nii 24% meestest ja 30% naistest, 2021. aastal aga 33% meestest ja 48% naistest). Seda hoiakut kinnitavad ka värsked Riigikogu valimised, mille tulemusel said naised pea kolmandiku mandaatidest ning valijad andsid peaminister Kaja Kallasele tugeva mandaadi ka uue valitsuse moodustamiseks.
Kuigi naiste osalemist peetakse oluliseks, tähtsustab soolist tasakaalu Riigikogus, valitsuses, kohalike omavalitsuste volikogudes ja Euroopa Parlamendi saadikute hulgas vaid kolmandik Eesti inimestest . Umbes veerand kõigist meestest leiavad, et soolist tasakaalu ei ole vaja (naistest arvab nii kümnendik või pisut vähem) ning pool inimestest on seisukohal, et küsimus soolisest tasakaalust on ebaoluline. Kuigi inimeste hoiak tundub üsna soosiv, on see püsinud muutumatuna juba 20 aastat – ka 2003. aastal läbi viidud esimeses soolise võrdõiguslikkuse monitooringus hindas kolmandik vastajaist, et naisi võiks Riigikogus olla enam, pea kolmandik arvas sama valitsuse liikmete kohta ning, nagu tänagi, pidasid pooled vastajad küsimust ebaoluliseks. Seejuures oli vahepealsetel aastatel neid, kes naiste osaluse küsimust tähtsusetuks pidasid, vähem.
Valupunkte, mis soolise tasakaalu ning erinevate huvide parema esindatuse saavutamist tõkestavad, on veelgi. Näiteks leiab pea veerand meestest ja viiendik naistest, et naistel pole piisavalt teadmisi ja oskusi poliitikas vastutavatel kohtadel olemiseks ning kolmandik elanikest usuvad, et naised on vastutavatest ametikohtadest vähem huvitatud, kui mehed.
Uue põlvkonna hoiakud on egalitaarsemad
Monitooringu tulemused on järjepidavalt näidanud, et Eesti naised pooldavad soolist võrdsust meestest enam ning näevad selles kasu nii endale kui ühiskonnale laiemalt. Erandiks pole ka küsimused naissoost tippjuhtidest või poliitikutest ning naiste hoiakud on läbivalt toetavamad nii soolise tasakaalu, naiste osaluse kui selle suurendamise osas. Kui läbi aastate on soolise võrdõiguslikkuse monitooringutes silma paistnud erinevused Eesti vene- ja eestikeelse rahvastiku vahel – vene emakeelega inimesed on pea kõigis küsimustes olnud eestlastest traditsioonilisemate vaadetega – siis tänaseks on need erinevused naiste poliitikas osalemist puudutavates küsimustes praktiliselt kadunud.
Optimismiks annab põhjust see, et kõige nooremad küsitletud, so 15-24 aastased inimesed pooldavad tugevamalt naiste osalemist poliitikas ja ettevõtete juhtimises, peavad soolist tasakaalu sagedamini oluliseks küsimuseks, näevad vajadust naiste osakaalu tõstmiseks juhtide ja poliitikute hulgas ning on ka ise aktiivsemalt valimistel naissoost kandidaatide poolt hääletanud.
Lähitulevikus naistest poliitikas mööda vaadata ei saa
Täna on värskete valimistulemuste valguses lootust, et lisaks põlvkonnavahetusele aitab Eesti inimeste hoiakuid, justkui naised poliitikasse ei sobi või ei soovi, kummutada see, kui näeme tugevaid naissoost poliitikuid tegutsemas. 2023. aasta Riigikogu valimiste tulemused näitavad, et mandaadi saanud naiste osakaal kasvas võrreldes 2019. aastaga kahe mandaadi võrra , valimised võitis ülekaalukalt just naisjuhiga erakond ning esimesed valimisjärgsed märgid näitavad, et oodata võib soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise osas soodsalt meelestatud valitsuskoalitsiooni. Võib loota, et ka sel korral lähtutakse valitsuse moodustamisel soolise võrdsuse põhimõttest ning näeme vähemalt 6-7 naissoost ministriga valitsust. Ehk normaliseerib mitmes järjestikune sooliselt tasakaalus valitsus naisi ühiskonna juhtpositsioonidel ning loodetavasti kandub see mõju üle ka riigiasutuste ja eraettevõtete tippjuhtide valikusse.
Tänavusi Riigikogu valimisi ilmestab ka see, et üha valjemini kostsid üleskutsed anda valimistel hääl naissoost kandidaadile ning asjaolu, et Kaja Kallas ise kogus enim hääli, kui ükski teine poliitik, olgu mees või naine, Eestis varem kogunud. Loodetavasti kuulavad erakonnad valijate tellimust ning seavad järgmistel valimistel oma nimekirjades üles rohkem naisi ning asetavad naised ka nimekirjades kohtadele, mis neile mandaati võimaldaks. Või veelgi parem – miks mitte võtta kinni Sotsiaaldemokraatide ammusest üleskutsest ning kootsada nn triibulised valimisnimekirjad.
Mida toob tulevik? Usun, et võime olla optimistlikud. Hoiakud soolise võrdsuse osas muutuvad tasapisi pooldavamaks, uus põlvkond on tänastest keskealistest ja vanematest inimestest oluliselt egalitaarsemate vaadetega ning tõenäoliselt ootab meid ees neli aastat naissoost peaministri juhitud sooliselt tasakaalus valitsust. Kõik need tegurid kokku on loodetavasti piisavad näitamaks, et et naiste juhtimisel pööratakse tähelepanu neile olulistele külgedele, mis aitavad ühiskonda tasakaalustatult arendada ja viia uue kvaliteedini ning selleks, et järgmise või ülejärgmise soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemusi analüüsides võime rõõmustada suurte edusammude ja, miks mitte, ühiskondliku lotovõidu üle.
Tegemist on soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemusi tutvustava artiklitesarja kolmanda artikliga. Artikli pikema versiooni ja teised kaks artiklit on leitavad Võrdsuskeskuse lehelt. Monitooringu läbiviimist ning seda tutvustavate artiklite kirjutamist on rahastatud Norra Toetused 2014– 2021 projektist „Soolise võrdõiguslikkuse virtuaalse kompetentsikeskuse loomine”.
Viimati uuendatud 09.03.2023