Haiglavõrk ja haiglavõrgu arengukavad

Haiglavõrk

Igale haigla liigile on tervise- ja tööministri määrusega „Haigla liikide nõuded“ kehtestatud nõuded tervishoiuteenuste pakkumiseks teatud tasemel ja teatud erialadel. Fikseeritud on ka ööpäevaringse valmisoleku nõuded. 

• Haiglavõrgu haigla vastutab oma tõmbepiirkonna elanike tervisevajadustele vastamise ja ravi kättesaadavuse eest vastavalt talle esitatud nõuetele, tehes eesmärgi saavutamiseks koostööd paikkonna esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemiga ning teiste haiglavõrgu haiglatega.
• Piirkondlikud haigla: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Tallinna Lastehaigla
• Keskhaiglad: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Pärnu Haigla.
• Üldhaiglad ja kohalikud haiglad- Eestis on selliseid haiglaid 12 ning need asuvad üldjuhul maakonnakeskustes, mistõttu nimetatakse neid sageli ka maakonnahaiglateks.
• Taastusravi haigla - haiglavõrgus on üks haigla, mis osutab taastusravi teenuseid üleriigiliselt.

Projekti „Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040“ käigus analüüsiti aastatel 2020–2022 Eesti eriarstiabi ja haiglavõrgu korraldust ning koostati ettepanekud uue haiglavõrgu plaani jaoks, aastaks 2040. Analüüs tehti neljas etapis – analüüs praeguse eriarstiabi ja haiglavõrgu kohta, koostati analüütilised prognoosimudelid ja poliitikastsenaariumid ning tehti ettepanekud uue haiglavõrgu plaani jaoks.

Esimese etapi tulemusena valmis vaheraport, kus on kirjeldatud praegust haiglavõrku ning hinnati selle tugevaid ja nõrgemaid külgi. Samuti analüüsiti tervishoiuteenuste pakkumist erialati, haiglavõrgus kasutatavat füüsilist ja inimressurssi, tehti ressursside kasutamise võrdlusanalüüsid, analüüsiti haigla rahavooge ning hinnati juhtimis- ja teabevahetusmehhanisme.

Teise etapi tulemusena valmis samuti vaheraport, mille käigus koostati prognoosimudel aastateks 2040 ja 2060, mis põhineb elanikkonna tervisevajadustel, tervishoiutöötajate ja muude spetsialistide tulevikuprognoosil ning meditsiinitehnoloogia arengul, võttes arvesse integreeritud lähenemise erinevate tervishoiu tasandite vahel. Lisaks korraldati virtuaalsed õppevisiidid Soome, Rootsi, Taani ja Hollandisse, mille käigus tutvustasid eksperdid kohalikku tervishoiusüsteemi, tehnoloogilisi lahendusi ning tuleviku arendusi, mida arvestatakse uue haiglavõrgu arengukava koostamisel Eestis.

Kolmanda etapi käigus koostati kolm poliitikastsenaariumit haiglavõrgu arendamiseks. Viimases etapis tegi projektipartner ettepanekud uue haiglavõrgu plaani jaoks ning kirjeldas vajalikke samme ühe poliitikastsenaariumi rakendamiseks.