Pikaajaline hooldus

Kõrvalabi ja pikaajalist hooldust vajavate inimeste arv ühiskonnas pidevalt kasvab. Prognoosid näitavad, et 2050. aastaks jõuame olukorda, kus inimesed võivad ilma jääda hoolitsusest ja toest, sest säästud ei taga väärikat toimetulekut. Praeguse olukorra jätkumine võib meid peagi viia hoolitsuskriisi.

2050. aastaks kasvab üle 65-aastaste inimeste osakaal Eesti rahvastikus kolmandikuni üldrahvaarvust (2021. aasta osakaal 20%). Juba praegu elab Eestis kuni 40 000 tõsise tegevuspiiranguga inimest, kes enda hinnangul vajaksid lähima aasta jooksul ööpäevaringset üldhooldusteenust. Rahvastiku vananedes võib nende inimeste osakaal aga tõusta.

Hooldusvajadusest olenemata on inimeste esmane valik elada endale tuttavas ja turvalises keskkonnas - kodus. Väga suure hooldusvajadusega inimestele on aga sageli möödapääsmatu vajadus ööpäevaringse üldhooldusteenuse ehk hooldekodu järele. Seega on kvaliteetse ja inimese tegelikule vajadusele vastava abi kättesaadavus väga tähtis. Sellele vaatamata rahastab riik praegu pikaajalist hooldust kaks korda vähem kui teised meiega samal arengutasemel olevad riigid.

2020. aastal oli teenusekoha hind keskmiselt 824 eurot kuus, teenuse maksimaalne hind ühes kuus oli 1793 eurot. Kümne aastaga on inimeste panus hoolduse eest maksmisel kasvanud lausa 228%. Sageli on just kõrge omaosalus hooldekodus põhjuseks, miks püütakse ise peresiseselt hooldamisega toime tulla. Mittetöötamise tõttu jäävad inimesed ilma aga minimaalsetest sotsiaalsetest tagatistest ning elavad vaesuspiiril.

Pikaajaline hooldus on mõeldud inimestele, kes vajavad ühiskonnaelus osalemisel ja igapäevaeluga toimetulekul erisugust tuge. See hõlmab endas tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, mis ennetavad inimese tervise halvenemist, võimete vähenemist ning toetavad vajadusel igapäevast toimetulekut, lastel on lisaks ka hariduse tugiteenuseid.

Lisainfo

Ligi veerand täisealistest on seotud lähedase hooldamise või abistamisega.

Ligi veerand täisealistest on seotud lähedase hooldamise või abistamisega.

2021. aastal valminud uuringu andmetel, hooldab või abistab 16-aastastest ja vanematest Eesti elanikest 22 protsenti ehk hinnanguliselt 230 000 inimest mõnda pikaajalise terviseprobleemi või tegevuspiiranguga inimest, kelleks kõige sagedamini on koduseks toimetulekuks abi vajav eakas lähedane. Neist üle kolmekümne tuhande inimsese panustab selleks nädalas üle 40 tunni.

Suurel hulgal inimestel on väga suur hoolduskoormus

Oma leibkonnaliiget abistab või hooldab üle 20 tunni nädalas enam kui 40 000 inimest. Nelikümmend tundi või enam abistab või hooldab oma lähedasi ca 25 000 inimest, selgub elanike tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringust

Kodus elamist toetavate teenuste vajadus on palju suurem

Katmata teenuse vajadus on hinnanguliselt 50 000 inimesele, sh 20 000 inimest vajaksid koduteenust, mida neil praegu pole võimalik saada.

Hoolekandestatistika näitab, et kui ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate inimeste arv on pidevalt kasvanud, siis koduteenuse saajate arv on püsinud aastaid samas suurusjärgus.

Täisealisi abivajadusega inimesi on väga palju

2020. aastal tundis end ca 70 000 inimest igapäevategevustes oluliselt piiratuna (vanusegrupis 16-aastased ja vanemad). Mõõdukaid piiranguid tundis samas vanuses elanikest ca 160 000 inimest. 16-aastastest ja vanematest elanikest ca 180 000 inimest kasutas terviseprobleemi või tegevuspiirangu tõttu lähedaste või tuttavate kõrvalabi.

Mida saame olukorra parandamiseks teha?

Igaüks soovib omada kontrolli oma elu üle ja tunda, et ta saab hakkama. Aitame neid, kes juba täna aitavad – et lähedasi hooldavad inimesed ei oleks sunnitud olukorda, kus tuleb jätta oma põhitöö, kaotada sissetulekus ning hooldamisega kaasnev stress ei muudaks neidki abivajajaks.

Parem abi kodus ja lapselaste vabastamine ülalpidamiskohustusest


Riigikogu kiitis 13. aprillil heaks sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muudatused, mis aitavad kaasa parema hoolekandelise abi pakkumisele ja vabastavad lapselapsed vanavanemate ning vanavanemad täisealiste lapselaste ülalpidamiskohustusest.

Pikaajalise hooldusega seotud muudatused eelnõus:

  • Hooldust vajav inimene peab saama võimalikult kaua elada oma kodus. Abi pakkumisel ja korraldamisel tuleb keskmesse seada inimene, mitte süsteem.
  • Lapselaps ei ole edaspidi kohustatud vanavanema hoolduse eest tasuma.
  • KOV peab välja selgitama lähedast hooldava inimese toe vajaduse ja ka vastavat abi pakkuma.

Olulised tegevused hoolitsuskriisi ennetamiseks:
 

  • 2022.a suve alguses avatakse taotlusvoor, mis on suunatud hoolduskoormusega inimeste toimetuleku parandamisele kohalikes omavalitsustes. Täiendava toetuse andmine võimaldab kohalikel omavalitsustel välja arendada ja pakkuda hoolduskoormusega inimeste toimetulekut toetavaid teenuseid ja koolitusi. Toetusmeetme abil on lubatud koolitada ka hoolduskoormusega inimestele abi korraldavaid sotsiaalvaldkonna töötajaid.
  • Ühtlustamaks teenuste kvaliteeti on plaanis kehtestada miinimumstandardid ööpäevaringsele üldhooldusteenusele ja koduteenusele. Kohustuslike põhimõtete kindlaksmääramine on vajalik, et tagada inimestele vajalik abi ühtviisi kõikides KOV-ides. Samuti tekib abivajajal ja tema lähedastel parem arusaam sellest, millele üks või teine teenus vastama peab. Miinimumstandardid annavad nii teenuseosutajatele teenuse osutamiseks, KOV-idele teenuse korraldamiseks kui ka SKA-le järelevalve tegemiseks selgema tegutsemisraamistiku ja kindluse, et teenust osutatakse vastavalt nõuetele.

Ettepanekud muuta hooldekodu kohatasu rahastamist ja hoolduskoormusega inimeste sotsiaalseid tagatisi

  • Uue skeemi järgi suurendaks avalik sektor oluliselt hooldekodu teenuse rahastamist. Hooldekodude kohatasud jäävad Eestis vahemikku 500-1700 eurot.
  • Kavas on laiendada nende hooldajate ringi, kelle eest omavalitsused maksavad sotsiaalmaksu ning vähendada tööandjate sotsiaalmaksu kohustust.
  • Samuti on kavas laiendada täiendava lisapuhkuse ehk hoolduspuhkuse saajate sihtrühma ning tõsta hüvitatavat puhkusetasu.

Hooldekodu teenuse rahastamiseks on kaalumisel kaks võimalikku lahendust: esimesel juhul tasuks hooldekodus elav inimene edaspidi enda majutuse ja toitlustuse eest ning avalik sektor (kohalik omavalitsus) hoolduskomponentide eest; teisel juhul kehtestatakse hooldekodus elava inimese omaosaluseks 85% tema igakuisest sissetulekust ning ülejäänud teenuse maksumuse katab avalik sektor. Millise lahenduse kasuks otsus tehakse, selgub pärast huvigruppidelt saadud tagasisidet.

Hoolduspuhkuse saajate sihtrühma laiendamise ja hüvitatava puhkusetasu määra tõstmisega tagatakse suuremale hulgale omastehooldajatest võimalus kasutada hoolduse korraldamiseks lisapuhkust ja hoida ka töösuhet.

Muudatuste üks eesmärke on soodustada nii puudega laste kui ka täisealiste inimeste hooldajate töötamist ja tagada neile paremad sotsiaalsed tagatised. Töötamise soodustamine aitab säilitada hooldajate professionaalseid oskusi, nad on nii vaimselt kui majanduslikult toimetulevamad, sh kindlustavad endale suurema pensioni tulevikus.

Eeltoodud muudatustega seoses saadeti aprillis avalikule kooskõlastamisele sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus

Järgmise sammuna koostatakse seaduste muutmise eelnõud, mis on plaanis viia valitsusse koos rahavajaduse taotlusega selle aasta sügiseks. Kui valitsus eraldab seadusemuudatuste rakendamiseks vajalikud riigieelarvelised vahendid, on uut hooldekodude rahastamise skeemi võimalik rakendada tõenäoliselt juba 2023. a teisel poolaastal ja hoolduskoormusega inimestele suunatud meetmeid alates 2024. aastast.

Ettepanekuid pikaajalise hoolduse süsteemi korrastamiseks on esitletud valitsustele viimase nelja aasta jooksul neljal korral.

  • 2017. aastal esitas sotsiaalministeerium valitsusele ettepanekud rahastada nelja esmast hoolduskoormust vähendavat abinõu:
    • päeva- ja nädalahoiu teenuse pakkumine erihoolekande klientidele;
    • dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud teenuste kvaliteedi parandamine ja pakkumise laiendamine;
    • esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi piloteerimine ja vajaliku kompetentsi arendamine ning
    • tasustatud hoolduspuhkuse kehtestamine sügava puudega inimese töötavale pereliikmele.

Tulemus: Kõik ettepanekud said rahastuse ja on tänaseks ellu viidud.

  • 2018. aastal esitas Sotsiaalministeerium valitsusele kontseptsiooni ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomiseks Eestis, lähtudes sealjuures hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma poolt väljatöötatud poliitikasuunistest.

Tulemus: Valitsus võttis kontseptsioonis toodud ettepanekud teadmiseks ning pani Sotsiaalministeeriumile koostöös Rahandusministeeriumiga ülesandeks töötada välja pikaajalise hoolduse süsteemi loomiseks vajalike meetmete rakendus- ja rahastusskeemid ning esitada 2020. ja 2021. aasta riigi eelarvestrateegia koostamisel nimetatud rahastusskeemidele vastavad rahastustaotlused.

  • 2019. aastal esitati valitsusele täpsustused seoses pikaajalise hoolduse reformi riigi eelarvestrateegia lisataotlusega ning pakuti välja välja alternatiivne rahastusskeem, kasutades reformi rahastamiseks ka Euroopa Liidu struktuurfondide vahendeid.

Tulemus: Valitsus andis Sotsiaalministeeriumile koostöös Rahandusministeeriumiga ülesandeks töötada välja pikaajalise hoolduse süsteemi loomiseks vajalike meetmete rakendus- ja rahastusskeemid ning esitada need valitsusele otsustamiseks 2019. ja 2020. aastal. Esimesed muudatused olid planeeritud jõustuma aastast 2021, kuid COVID kriisi tõttu lükkusid need tähtajad edasi.

  • 2019. aasta lõpus esitas sotsiaalministeerium valitsusele analüüsi ja ettepanekud pikaajalise hoolduse korralduse (meetmete rakendus- ja rahastamisskeemid) ja erivajadusega inimeste poliitika ajakohastamise kohta. Konkreetsete lahendusettepanekute väljatöötamiseks loodi 2019. aastal sotsiaalministeeriumi juurde pikaajalise hoolduse süsteemi loomiseks ja erivajadusega inimeste poliitika ajakohastamiseks seitse teemapõhist töörühma.

Tulemus: Valitsus kiitis pikaajalise hoolduse teenuste korraldamiseks heaks kohalike omavalitsuste ja riigi partnerlusmudeli. Pikaajalise hoolduse süsteemi uutel alustel rakendumiseks sai sotsiaalministeerium ülesandeks esitada vastavalt tehtud ettepanekutele kooskõlastusringile seaduseelnõu.

  • 2021. aastal esitas sotsiaalministeerium valitsusele memorandumi, milles anti ülevaate pikaajalise hoolduse ja omastehooldusega seotud tegevustest ja küsisime 2021. aastal ametisse nimetatud valitsuselt mandaati jätkata pikaajalise hoolduse teenuste süsteemi korrastamist kohalike omavalitsuste ja riigi partnerlusmudeli seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamisega ning saada valitsuse toetus omastehooldajate toetamiseks tehtud ettepanekutele. Lisaks rõhutati vajadust leida riigieelarvest lisavahendeid pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks, sh üheks olulisemaks ettepanekuks on väljapool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamise muutmine, mille kohaselt jaguneks teenuse rahastamine inimese ja avaliku sektori vahel.

Tulemus: Valitsus võttis ettepanekud teadmiseks, kuid rahastusotsuseid ei tehtud. Nende juurde lubati tagasi tulla sügisel riigieelarve strateegia läbirääkimiste raames. Siiski on sotsiaalministeerium aprillis saatnud avalikule kooskõlastamisele seaduse väljatöötamise kavatsuse, millega skeemi soovitakse rakendada.

Viimati uuendatud 24.08.2022