Töötuskindlustushüvitist on õigus saada, kui: olete töötuna arvele võetud; olete esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse; teil on töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži; te pole viimasest töökohast lahkunud omal soovil või poolte kokkuleppel. Töötuskindlustushüvitise suuruse arvutatamisel lähtutakse töötu eelnevast töötasust.
Tööturuteenusel osalemisega seotud kulude korvamiseks makstakse stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust.
Töötutoetust on õigus saada, kui: olete registreeritud töötuna; teie ühe kuu sissetulek on väiksem töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast; olete töötuna arvele võtmisele eelnenud aastal olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega. Täpsemat informatsiooni töötutoetuse kohta leiad töötukassa kodulehelt.
Millistest vahenditest rahastatakse hüvitisi?
Töötutoetust rahastatakse riigieelarvest ning töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse vahenditest ehk töötukassa eelarvest. Töötuskindlustuse vahendeid kogutakse tööandja ja töötaja igakuistest töötuskindlustusmaksetest. Töötuskindlustusmakse määra kehtestab töötukassa nõukogu ettepanekul igal aastal Vabariigi Valitsus.
Koondamishüvitist on koondamise korral õigus saada töötajal, kelle töösuhe tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat, ja ametnikul, kellel on teenistusstaaži vähemalt viis aastat.
Maksejõuetushüvitist makstakse tööandja maksejõuetuse korral. Töötajal on õigus saada hüvitist saamata jäänud töötasu, puhkusetasu vms osaliseks korvamiseks
Viimati uuendatud 04.07.2023