Esiteks soovitatakse kasutada dementsusega inimestele ja/või neid toetavatele või hooldavatele inimestele viidates termineid ja sõnu, mis ei ole solvavad ega häbimärgistavad, vaid on austavad ja kaasavad. Näiteks on paljudes riikides termin „dementne“ väga negatiivse tähendusega ja paljud dementsusega inimesed erinevatest riikidest on avalikult öelnud, et see sõna on nende jaoks solvav. Selle asemel sobiks näiteks öelda „dementsusega inimene“, mille kõla on positiivsem ja viitab sellele, et inimesel on küll diagnoos, aga temas peitub veel palju enamat ning ta on endiselt väärtustatud liige ühiskonnas.
"..dementsus ei ole kogu inimese identiteet."
Meedias on sageli eksitavad või tahtlikult ebaselged teated ja pealkirjad nagu „Imeravim peatab Alzheimeri tõve protsessi“ või „Peotäis mustikaid päevas võib hoida dementsuse eemal“. Sellised pealkirjad tõmbavad kindlasti tähelepanu, kuid on ebaeetilised, sest need on eksitavad ja ebatäpsed ning äratavad valelikult dementsusega inimeste ning nende perede ja sõprade lootusi.
Dementsusega inimestest kirjutades või neid kujutades tuleb meeles pidada, et dementsus ei ole kogu inimese identiteet. Oluline on vaadata ja näha inimest dementsuse taga. Vältima peaks dementsuse kogemuste ja mõju üldistamist, sest see mõjutab erinevaid inimesi erinevalt. Tasub mõelda, kas meie dementsuse kujutamise viis peegeldab või jäädvustab vaid negatiivseid stereotüüpe või klišeesid.
Kõik inimesed ei ole dementsusega kokku puutunud või seda kogenud. Neil, kes on kokku puutunud, võivad olla väga erinevad kogemused. Meie ettekujutused, uskumused ja isegi hirmud ning mured võivad kajastuda selles, mida me kirjutame ja kuidas me dementsust kujutame. Oluline on mõtiskleda selle üle ja kaaluda, kas ja kuidas me võib-olla tahtmatult edastame oma arusaamasid (nt et dementsusega inimesed on kõik vanad, nad on passiivsed ja nende peamised probleemid on seotud ainult mäluga).
Oleks õige mitte mõelda kategooriates „meie“ ja „nemad“. Dementsusega ja mittedementsusega inimesed on kõik osa ühest ja samast ühiskonnast, milles me elame. Kuigi dementsuse diagnoos võib muuta kogu elu, ei muutu inimesed üleöö.
Faktid ja arvud dementsuse kohta on kasulikud, et näidata poliitikutele, teadlastele ja teenusepakkujatele, et dementsusega inimestele ja nende hooldajatele on vaja teenuseid ja tuge ning on vaja teha rohkem teadusuuringuid dementsuse kohta. Samas ei tohi unustada, et iga fakti või arvu taga on päris inimene, kellel on ainulaadsed kogemused ja individuaalsed vajadused, soovid, lootused, hirmud ja suhted teiste inimestega.
Isegi kui dementsust ja dementsusega inimesi kujutatakse lugupidavalt ja tasakaalustatult, võib sellest lugemine mõnda inimest häirida. See võib tekitada muret nende enda või mõne lähedase inimese tervise pärast või äratada valusa mälestuse kellegi lähedase surmast. Seetõttu on alati tark lisada oma artikli lõppu kontaktandmed või link organisatsioonile, kust inimesed saavad abi otsida
Loe lisaks:
Rohkem infot: www.dementsus.ee
FB: dementsuskompetentsikeskus
Info-ja usaldusliin 644 6440
Piret Purdelo-Tomingas
Dementsuse Kompetentsikeskuse juht
Dementsuse kompetentsikeskuse eesmärk on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut ja elukvaliteeti, viies ellu tegevusi, mis tõstavad inimeste teadlikkust dementsusest ja abi saamise võimalustest ning parandavad tervishoiu- ja hoolekandeteenuste kvaliteeti ja teenuste kättesaadavust.
Dementsuse Kompetentsikeskuse tegevust rahastab Sotsiaalministeerium.
Viimati uuendatud 25.01.2024