Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Abivajav laps

Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle käitumine ohustab tema enda ja teiste isikute heaolu. Lastekaitseseadus näeb ette, et iga inimene, kes märkab abivajavat last, peab teatama kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111.

Kohalikul omavalitsusel on kohustus teha 10 päeva jooksul otsus, kas algatada juhtumikorraldus või jätta see algatamata. Juhtumikorralduse võib algatama jätta vaid juhul, kui lapse abivajadus on võimalik rahuldada ühekordse meetmega.

Juhtumikorralduse algatamisega:

Abivajaduse hindamine tähendab, et antakse hinnang:

  • lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile;
  • last kasvatava isiku vanemlikele oskustele.

Kohalikke omavalitsusi toetab lastekaitse juhtumitega tegelemisel Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksus, kelle poole võivad abi saamiseks pöörduda ka teised osapooled (näiteks politsei; haridusasutused) juhul, kui koostöös kohaliku omavalitsusega peaks tulema ette raskuseid. Lisaks toetab riik kohalikke omavalitsusi lastekaitsetöö tegemisel täienduskoolituste ning töönõustamisega.

Abivajava lapse hindamine

Norra toetusel on välja arendatud standardiseeritud hindamisvahendid, mille usaldusväärsust on kontrollitud teadusuuringutega.

Esmaseid sõelteste kasutatakse selleks, et ühtlustada esmatasandil töötavate tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna spetsialistide praktikat lapse heaolu ja vaimse tervise hindamisel ning tuvastada võimalikult varakult lapse probleemid või abivajadus.

Kurbade silmadega laps
  • Ülevaade praegu Eestis kasutusel olevate hindamisvahenditest, standardiseeritud hindamisvahendite valikust ning tõenduspõhise hindamise võimalustest (274.1 KB, PDF) (Akkermann, K. 2014)
  • Raporti lisa 2  (107.57 KB, PDF)toob näiteid rahvusvahelisest praktikast, milliseid võimalikke vahendeid Eestile kohandada, millest neli on kohandatud eesti ja vene keelde projekti “Integreeritud teenuste kontseptsioon laste vaimse tervise parandamiseks“ raames.
  • M-CHAT R/F (The Modified Checklist for Autism in Toddlers Revised) autismispektri häire varajaseks sõelumiseks.
  • PSOC (Parenting Sence of Competence) vanemliku enesetõhususe ja rahulolu hindamisvahendi kohandamisest. PSOC kasutusjuhend lastega töötavatele spetsialistidele valmib 2017. aasta märtsis. 

    M-CHAT R/F ja PSOC hindamisvahendite kohandamise kohta saad lugeda siit (241.33 KB, PDF).
  • KIDSCREEN-52, millega õpilane annab hinnangu oma enesetundele ning see sisaldab ka vanema versiooni. 
  • FFSS (Family Functioning Style Scale), mis hindab perekonna funktsioneerimist, tugevusi ja traditsioone. 

    KIDSRCREEN-52 ja FFSS hindamisvahendite kohandamise raporti leiad siit (468.9 KB, PDF).

Väärkoheldud lapse abistamise süsteem

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valminud väärkoheldud lapse abistamise süsteemi poliitikaanalüüsis selgitatakse Põhjamaade häid praktikaid, kaardistatakse väärkoheldud lastega seotud probleemide ulatus, samuti väärkoheldud lapse liikumine tervishoiu-, sotsiaal- ning õigus- ja korrakaitsesüsteemide vahel ja pakutakse välja soovitused väärkoheldud lapse abistamise integreeritud süsteemi loomiseks.

Teenused abivajavatele lastele

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on kompleksteenus, mille ülesandeks on laste psühhosotsiaalse toimetuleku toetamine eesmärgiga ennetada abivajavate laste riski- ja rikkumiskäitumise kujunemist ja süvenemist, sh

  • pakkuda tuge hariduse omandamisel,
  • suurendada eneseteadvust,
  • arendada eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskusi ja ühiskonnaelus osalemist,
  • toetada valmisolekut võimetekohasele tööle asumiseks

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames abistatakse nii last kui tema pere läbi traumateadlike sekkumismeetodite, mille tulemusel väheneb riskikäitumine, suureneb turvatunne ning väheneb laste ja noorte sattumine kinnise lasteasutuse teenusele või vanglasse. Täpsema info leiab Sotsiaalkindlustusameti lehelt. 

Mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) programm on Eestis kasutusel 2015. aastast. MDFT on perekeskne programm tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele

Programm aitab muuta noorte käitumist ja suunata neid probleemidest eemale. Teraapias tegeletakse korraga nelja dimensiooniga: laps/nooruk, vanem, pere ja pereväline dimensioon (nt kool, sõbrad). Teraapia on pikaajaline, ühe perega tegeletakse keskmiselt 4-6 kuud, kohtumised toimuvad iganädalaselt perele sobivas kohas (sh kodus).

MDFT sobib 11-18-aastastele (k.a), kelle puhul esineb:

  • õigusrikkumiste toimepanemist;
  • sõltuvusainete kuritarvitamist;
  • hälbivat käitumist / käitumishäired;
  • kooliprobleeme sh koolikohuste mittetäitmist;
  • pereprobleeme;
  • vaimse tervise probleeme.

Kinnine lasteasutus (KLAT) pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust lapsele või noorele, kelle käitumine ohustab tugevalt tema enda või teiste elu, arengut ja/või tervist, mistõttu tuleb piirata tema vabadust. Teenuse eesmärk on toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad tal pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas ilma enda või teiste elu, tervist ja arengut kahjustava käitumiseta. Täpsema info leiab Sotsiaalkindlustusameti lehelt. 

Lastemajad on mõeldud seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega laste vastuvõtuks.

Last toetatakse nii väljaõppinud personali kui ka lapsesõbraliku keskkonnaga. Vajadusel saab laps kohapeal meditsiinilist abi. Samas keskkonnas viiakse hiljem psühholoogi ja vaimse tervise õe poolt läbi lapse psühholoogilise abivajaduse hindamine, mille tulemusena saab laps hiljem parimat võimalikku nõustamisteenust. Ka ohvritega töötavad psühholoogid ja terapeudid tulevad võimalusel teenust pakkuma Lastemajja.

Lastemajast saavad spetsialistid soovi korral selgitust juhtunu kohta, infomaterjale ning seksuaalselt väärkoheldud lastega töötavate psühholoogide ja terapeutide kontaktandmed. Teenusele on võimalik saada kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja kaudu. Täpsemat infot saab Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuse alalehelt.

Viimati uuendatud 10.06.2022