Perehüvitised on riigieelarvest finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Seega on perehüvitiste eesmärk toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Eestis on kasutusel universaalne peretoetuste skeem, mis tähendab, et iga laps on väärtus ja tal on õigus riigi toetusele sõltumata tema vanemate sissetulekust. Universaalsed peretoetused on vaesust ennetavad, kuid toetavad olulisel määral ka vaesuses olevaid lapsi.
Perehüvitise liigid on riiklikud peretoetused, vanemahüvitis ja elatisabi. Perehüvitisi määrab ja maksab Sotsiaalkindlustusamet.
Erinevate vanemapuhkuste võimaldamise eesmärk on hõlbustada lapsevanema töö- ja pereelu ühitamist nii, et perekond ei peaks lapse saamise puhul märkimisväärselt oma elukorraldust muutma ja saaks paremini keskenduda lapsele.
Üksikasjaliku infoga, kellele, mis liiki ning mis tingimustel ja suurustes perehüvitisi makstakse ja vanemapuhkused tagatakse, saab Sotsiaalkindlustusameti lehelt SIIN.
Peretoetused
Sünnitoetus
Sünnitoetust makstakse lapsevanemale, lapsendajale, eestkostjale või hooldajale. Sünnitoetus on ühekordne toetus, mille suurus on 320 € iga sündinud lapse kohta. Kolmikute või suurema arvu mitmikute sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 € iga sündinud lapse kohta.
Lapsendamistoetus
Lapsendamistoetust makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa. Lapsendamistoetus on ühekordne ja seda makstakse 320 € iga lapsendatud lapse kohta. Toetust ei maksta, kui eelnevalt on sellele perele makstud sama lapse kohta sünnitoetust.
Lapsetoetus
Lapsetoetust makstakse igal kuul kõigile lastele sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni. Juhul kui laps jätkab õpinguid, makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks . Lapsetoetust makstakse esimesele ja teisele lapsele 60 € kuus ning alatest kolmandast lapsest igale lapsele 100 € kuus.
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke. Toetust makstakse 1000 eurot kuus kuni laste 18 kuu vanuseks saamiseni.
Üksikvanema lapse toetus
Üksikvanema lapse toetust makstakse lapsele, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta või kelle vanem on tunnistatud tagaotsitavaks. Toetust makstakse lapse 16-aastaseks saamiseni või lapse õppimise korral tema 19-aastaseks saamiseni. Üksikvanema lapse kuutoetuse suurus on 19,18 € kuus .
Eestkostetava lapse toetus
Eestkostel oleva lapse toetus on igakuine toetus vanemliku hooleta jäänud lapsele. Toetust makstakse lapsele, kelle üle on kohus seadnud eestkoste kohtumääruse alusel. Toetusele on õigus lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lapsele makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses, millal laps saab 19-aastaseks. Toetust makstakse iga kuu ja selle suurus on 240 € kuus.
Lasterikka pere toetus
Lasterikka pere toetust makstakse peredele, kus kasvab kolm või enam last.
Lasterikka pere toetust makstakse:
- Kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 € kuus
- Seitset või enamat last kasvatavale perele 400 € kuus
Puudega lapse toetus
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks. Rohkem infot puudega lapse toetuse kohta loe Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Vanemahüvitis
Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last või lapsendab lapse, ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist. Vanemahüvitist makstakse last kasvatavale vanemale, lapsendajale, hoolduspere vanemale või eestkostjale, kui ta on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane. Vanemahüvitist, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi, on perel õigus saada kuni 605 kalendripäeva ja kasutada saab seda kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
1. aprillil 2022 jõustusid vanemahüvitiste korra muudatused, mille eesmärk on muuta lapsi kasvatava pere elu lihtsamaks ja paindlikumaks. Vanemahüvitise liigid on: ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.
Tänu muudatustele saavad pered just nende vajaduste järgi leida sobiva lahenduse, kuidas laste kasvatamist planeerida. Paindlikkust lisab jagatav vanemahüvitis ja võimalus mõlemal vanemal samal ajal väikelapsega kodus olla. Muudatustega pakub riik vanematele rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitada, pakkudes vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemis enam valikuvõimalusi ning soodustades vanemate vahel hoolduskoormuse jagamist. Mugavust lisab ka vanemahüvitiste ja –puhkuste koondumine sotsiaalkindlustusameti alla. Kui vanem soovib mõnda puhkust välja võtta või hüvitist kasutada, tuleb tal selleks Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses avaldus teha. Täpsemalt loe vanemahüvitise muudatustest siit.
Elatisabi
Elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei täida lapse ees ülalpidamiskohustust. Elatisabi jaguneb kohtumenetlusaegseks ja täitemenetlusaegseks elatisabiks.
Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kes pöördub kohtusse, et nõuda lapsele elatist. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse kuni 150 päeva ning 100 eurot kuus lapse kohta.
Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele elatist väljamõistva kohtulahendi alusel. Alaealisele lapsele makstav elatisabi kantakse üle lapse vanema või seadusliku esindaja arvelduskontole. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetluse ajal. Elatisabi makstakse lapsele kuni 100 eurot kuus.
Parema ülevaate elatisabi kohta leiad sotsiaalkindlustusameti elatisabi lehelt.
Viimati uuendatud 10.06.2022