<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Milline on turvaline ööelu ja kuidas selleni jõuda?

Kuidas suunata inimesi käituma turvalisemalt? Kas purjus inimest on võimalik suunata vett jooma või järgneb õllele viin? Mis juhtub, kui inimene otsustab alkoholist loobuda, läheb peole ja joob vett? Kas alkoholivaba pidu on üldse võimalik? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsisid Arvamusfestivalil vastuseid Lääne-Harju politseijaoskonna juht Lea Bärenson, käitumisteadlane Andero Uusberg, raamatu "Hoog“ autor Piret Põldver ja peosarja SÜNK peakorraldaja Paul Lepasson.

Ööelu kultuuri tarbimine ei ole alati turvaline selle tarbijatele ega öises keskkonnas töötavatele inimestele. Pidulised serveeritakse sageli alkoholist üle ning selle tagajärjeks on öörahu- ja avaliku korra rikkumised, vägivallakuriteod ning surmad läbi uppumise või külmumise. Seepärast oli arutelu eesmärk seada küsimuse alla sotsiaalseid norme, suunata kuulajaid analüüsima enda käitumist ja mõtlemist ning leidma viise, kuidas aidata kaasa enda ja teiste ööelu turvalisusele.

Lea Bärensoni sõnul on enamik politsei väljakutseid seotud alkoholitarvitamisega. „Politseil on ööpäevas ligikaudu sada otseselt alkoholiga seotud väljakutset. Neile lisanduvad kaklused, perevägivald, õnnetusjuhtumid, mis on samuti suures osas tingitud alkoholist. Nendes kohtades, kus tarbitakse alkoholi, pärast kell 2 öösel enam midagi head ei juhtu. Probleemid saavad alguse sealt, kust õllele järgneb vee asemel viin, mis omakorda viib riskikäitumiseni,“ ütles Lea Bärenson.

Kas alkoholivaba pidu on võimalik?

Piret Põldver räägib raamatus „Hoog“ oma loo alkoholist loobumisest ja sellest, kuidas on võimalik Eestis pidutseda ilma alkoholita. „Mulle meeldib väljas käia, kuid sellega kaasneb, et tuleb juua alkoholi. Inimestele ei tule pähegi minna baari ja mitte alkoholi juua. Soovisin teada, kas inimestega on võimalik suhelda öises keskkonnas ka ilma alkoholita. Loobusin alkoholist, kuid käisin pidudel edasi. See kogemus oli nii huvitav, et kirjutasin sellest raamatu,“ rääkis Piret Põldver. „Meie kultuuriruumis on tavaline, et peod on seotud alkoholiga ja peab tegema ekstrapingutusi, et mitte juua. Näiteks on baaris keeruline leida alkoholivaba jooki, mida võiks juua rohkem kui ühe joogi.“

Paul Lepasson leidis, et küsimus pole niivõrd alkoholis kui kultuuris. See tähendab, et kui inimene tahab karjuda ja kakelda, siis teeb ta seda ka kaine peaga.

Alkoholivaba pidu tema võimalikuks ei pidanud. „Kahjuks mitte. Kuskilt peab tulema raha ja kultuuri pool elab kahjuks alkoholi peal,“ ütles Lepasson.

Andero Uusbergi hinnangul ei muuda alkohol igaüht politsei kliendiks, vaid on riskikäitumisele kalduvad inimesed, kes muutuvad probleemseks alkoholiga koos. „Ka ööelus kehtivad teatud sotsiaalsed normid ehk kirjutamata reeglid, mille rikkumisele inimesed reageerivad,“ ütles Andero Uusberg. „Praeguseks on mitmetes seltskondades juba saanud tabuks küsida inimese käest, miks ta ei joo. See näitab, et väiksed nihked on ajas toimunud. Samas kui Vahemeremaade kultuuris on joobes enesekontrolli kaotamine väidetavalt häbiasi, siis Põhjamaade kultuuris on see aktsepteeritav. Ka see tõestab, et alkoholikultuur on olemas ja seda on võimalik kujundada teatud piirini.“

"Politseinikuna näeme oma töös liialt sagedasti, et liigse alkoholitarvitamise tulemusel võivad muidu väga tublid inimesed siiski sattuda ühel või teisel viisil politsei kliendiks - seda ka siis näiteks kannatanu rollis. Alkoholiga liialdamisel kaob inimestel oskus enda käitumist juhtida, teistega arvestada ning samuti tõuseb olulisel määral riskikäitumine,  mis omakorda võib viia olukordadeni, mida hiljem, kainenedes tugevalt kahetsetakse. Mõned kahjuks ei jõua hommikuse kahetsustundeni, kuna mõtlematu käitumise, tähelepanematuse või kõrvalseisjate hoolimatuse pärast on eluküünal kustunud," rääkis Bärenson.

Millal sekkuda?

Lea Bärensoni arvamusel võiks ööelu pidada turvaliseks siis, kui inimesed, kes lähevad ööelu veetma või ööeluga seotud tööle ei pea endalt küsima, kas nad tunnevad end turvaliselt. „Kui inimene peab seda endalt küsima, siis meil on probleem. Oleme teinud suure sammu edasi, näiteks võrreldes 10 aasta taguse ajaga. Ka peokohtades on aina enam võimalik tellida alkoholivabasid jooke. Roll ööelu turvalisemaks muutmisel on nii kohalikel omavalitsustel, pidude korraldajatel kui ka inimestel endal. Inimene vastutab ise, aga peame küsima ka, kas talle on loodud keskkond, kus oma käitumist on lihtsam kontrollida. Näiteks kas vesi on tasuta ja mugavalt kättesaadav? Kas teenindajad teavad, millisest hetkest on mõistlik inimesele rohkem mitte serveerida?“

Paul Lepassoni sõnul on põhiliseks kriteeriumiks see, kas inimene häirib teisi. „Sellisel juhul visatakse ta välja. Samas pole inimese seisundit teenindajatel alati nii lihtne hinnata.“

Andero Uusbergi arvates võiks ööelu kirjutamata reeglid areneda sinnamaale, et ahistamise kahtluse korras seltskond sekkuks julgemalt. „On ühed käitumised, näiteks kirglik suudlemine, mille puhul kõrvalseisjad tunnevad, et sellesse pole nende asi sekkuda. Samas on teised käitumised, millesse üldjuhul ei jäeta sekkumata. Mulle meeldiks ööelu, kus füüsiline vägivald ja seksuaalse ahistamise ilmingud ei oleks kunagi osapoolte vaheline asi,“ ütles Uusberg.

Miks inimesed pidutsevad koos alkoholiga?

Arutleti ka selle üle, miks inimesel on üldse alkoholi vaja ja kuivõrd mõjutab seda sotsiaalne surve.

Kas ööelu oleks vaja kuidagi eraldi käskude ja keeldudega reguleerida? Või saab ilma.

Lea Bärensoni sõnul käsud ja keelud kindlasti üksi ei tööta. „Samas on asju, mida saaksime juba täna ära teha. Ei möödu ühtegi spordiüritust, kus ei tarbitaks alkoholi. Ka lastefestivalid ei ole kohad, kus peaks alkoholi müüma. Või kas näiteks tanklas peaks alkoholi müüma? Kas poleks mõistlik, et piirangud on üleriigilised, mitte omavalitsuste otsustada? Vähem läbu ja rohkem lõbu – see on ju see, mille poole me tahame liikuda,“ pakkus Bärenson.

„Kui me analüüsime motivatsiooni, miks inimesed tarbivad, missuguseid vajadusi see rahuldab, siis väga suur osa sellest on suhtluse õlitamine – paarilise leidmine ja suhete loomine, murede jagamine, asjast rääkimine. Vajalik on, et inimesed suudaksid teha neid asju ka ilma alkoholita. Teadusel ei ole tõendeid selle kohta, et ei saaks ilma alkoholita muresid jagada või paarilist leida. Pigem on asi selles, et oleme oma esimesed kogemused saanud alkoholiga ja jäänud sellele toetuma ning vanemast peast on imelik hakata end harjutama ilma hakkama saada,“ arutles Andero Uusberg. Piret Põdlver lisas, et „Kui teha eksperiment, et näiteks aasta aega alkoholi ei tarbi, siis tuleb selle aasta jooksul hakata leidma viise teistmoodi stressi maandamiseks ja korraldada oma elu ümber selliselt, et seda stressi ei tuleks,“

Milline on sõpruskonna vastutus?

Lea Bärensoni sõnul ei tohiks tunda valehäbi, et öelda oma sõbrale „Võta nüüd vett vahele, nüüd aitab!“. „Kuid ka möödujal on vastutus mitte pead ära keerata ja abi pakkuda. Selles on meil veel ühiskonnana pikk tee minna. Ka kõrvaltvaataja kannab suurt vastutust ja rolli, et ööelu oleks turvaline.

Ja vastutus on ka meelelahutusasutusel. Oluline on, et teenindajal oleks oskus ära tunda ja julgus sekkuda. Erinevate projektide raames panustatakse just sellele, et baaripidajatel oleks teadlikkus, millisest hetkest pole mõistlik inimesele rohkem alkoholi müüa,“ ütles Lea Bärenson.

Arutelus osalenud olid ühel meelel, et ägedatel pidudel on võimalik osaleda ka mõõduka alkoholitarbijana või kainena. Turvaline ööelu algab meist endist, samas on selles oluline panus anda ka nii peokorraldajatel ja baaripidajatel, kohalikel omavalitsustel kui riigil.

Tervise Arengu Instituut ja Siseministeerium alustasid 2023. aastal Rootsi eeskujul ööelu turvalisemaks muutmise programmiga STAD (rootsi k. Stockholm prevents alcohol and drug problems). Programmi eesmärk on tõhustada alkoholimüügi järelevalvet kohalikul tasandil läbi erinevate osapoolte parema koostöö ning anda meelelahutusasutuste teenindajatele ja turvatöötajatele teadmised ja oskused joobes inimestele ja alaealistele alkoholimüügi tõkestamiseks. Rohkem infot terviseinfo veebilehelt.

Arvamusfestivali arutelu „Turvaline ööelu: kes võidavad, kes kaotavad?“ korraldasid Sotsiaalministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet ning Tervise Arengu Instituut. Arutelu juhtis Imre Kaas.

Viimati uuendatud 18.08.2023