<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Eesti esimesel pensionipäeval jagasid pensionitarkust rahatarkuse eeskõnelejad

Rahatarkuse kuu on täies hoos, andes meile võimaluse võtta suurelt fookusesse ka pensionitarkus, selleks korraldas Sotsiaalministeerium 12. märtsil 2024 esimest korda pensionipäeva „Võta hetk olevikust, et võita suurelt tulevikus“. Virtuaalkonverentsi sai vaadata ja esinejatele küsimusi esitada otseülekandes.

Ürituse võtab kokku meie pensionitarkuse nõunik Danielle Williams:

Selleaastane konverents keskendus eelkõige kogumispensionitele ning üleüldiselt enda tuleviku kindlustamisele. Nagu slogan ütleb, siis ükskõik kui kiire meil ka ei ole, tuleb vaadata suuremat eesmärki ning võtta aega selleks, mis on oluline. Kui Sa ise enda pensionipõlve ei planeeri, siis ei saa seda keegi ka Sinu eest teha.

Kas olulisem on suurendada sissetulekuid või säästa? Milleks me peame omama ülevaadet enda sissetulekutest ja väljaminekutest? Miks on oluline seada endale kindlaid eesmärke ning raha juba varakult kasvama panna? Kuidas suhtuda II pensionisamba võimalusse suurendada oma sissemakseid 2% asemel 4% või 6% peale? Nendele kõigile küsimustele said kindlasti vastused pensionipäeval.

Eesti esimene pensionipäev oli mitmekülgne, hõlmates nii paneeldiskussioone, esitlusi kui ka praktilist eelarve koostamise töötuba. Lisaks pensionisüsteemi tundma õppimisele ja oma eelarve koostamisele sai kuulata põnevaid arutelusid enda finantsseisu ja heaolu parandamiseks. Päeva rikastasid enda esinemistega Andreas Melts, Tarvo Vaarmets, Kätriin Huttunen, Kätlin Muru, Aune Maria Marjapuu, Miljonineiu, Mikroinvestor, Jaak Roosaare, Magnus Piirits, Riin Mäesalu, Paavo Siimann ja Liisi Kirch. Rahatarkuse eestkõnelejad rääkisid inimkeeli ja innustunult sellest, millesse ise usuvad, kuidas nad tulevikku planeerivad ning jagasid praktilisi näpunäiteid.

Kui Sa ei saanud otseülekannet kuulata, siis ära muretse, ülekanne on järelvaadatav, nii et saad selleks rahulikult aeg võtta. Elus tuleb prioriteete seada ning olen veendunud, et selle päeva järelkuulamine aitab Sul saada selgust enda võimaluste kohta, avardada mõtlemisviisi ning hakata teadlikult astuma samme selles suunas, et võtta olemasolevast süsteemist maksimum ja panna raha teenima Sinu hüve – tagada meelerahu ning anda tulevikus valikuvabadus.

Lisaküsimuste ja pensioninõustamise (I, II, III samba) huvi korral kirjuta meile [email protected] või täida vorm siit ning lepime sobiva aja ja vormi kokku. Kokkusaamisi teeme eesti, vene ja inglise keeles. Ja see kõik on Sulle tasuta, seega kaotada pole midagi.

Selleks, et muutust enda elus ellu viia, ei pea mõtlema ega planeerima enda tulevikku igapäevaselt, piisab sellest kui süsteem endale selgeks teha, mõelda ka pensionisüsteemist kaugemale ning kui plaan on olemas, siis tuleb reaalseid samme astuma hakata, näiteks alustada III samba püsikorralduse tegemisest. Enda pidev harimine ja teadmiste omandamine on seejuures hädavajalik.

Järgmine pensionipäeva toimub juba aasta pärast, samuti 12. märtsil, seega saate ürituse juba varakult kalendrisse lisada. Tänu tegevuse rahastamisele Euroopa Sotsiaalfondi toetusest ja riiklikust kaasfinantseeringust on kogu päev Sulle tasuta, Sul tuleb vaid võtta aeg ja osaleda.

Vastused ülekande ajal küsitule

Iseenesest saab III samba raha juba noorena kasutusele võtta, kuid kui välja võtta varem kui 5 aastat enne pensioniniiga, siis tuleb arvestada 20% tulumaksumääraga. Lisaks II samba puhul tuleb peale ka piirang, et 10 aastat ei saa süsteemiga uuesti liituda ja kogumist sinna jätkata.

Kui pensionini on jäänud alla 5-aasta, olete pensioniealine või varem, siis tuleb arvestada, et juhul kui pensionilepingu sõlmimisest või osakute esmaomandamisest pole möödunud vähemalt 5-aastat, siis ei ole võimalik III samba puhul maksusoodustust 10% kasutada.

Tulumaksu seisukohast ja pikaajalise kogumise perspektiivist lähtuvalt on kõige mõistlikum raha pensionisammastest välja võtta ja kasutama hakata nagu nimigi ütleb alles pensionipõlves. II ja III sammas on loodud selleks, et ka kaugemas tulevikus oleks võimalik saada piisavat sissetulekut.

Kahjuks mitte, PIK kontot saab näha oma pangakodulehel, kus avasite pensioni investeerimiskonto.

Kohustusliku kogumispensioni osakud (nii II kui ka III samba omad) on päritavad. Pärimismenetluse läbiviimiseks tuleb pärijatel pöörduda notari poole. Kui on välja antud pärimistunnistus, saab esitada avalduse osakute pärimiseks sobivasse pangakontorisse. Erisus on III sambas kindlustuslepingu korral. (NB! Notaritel puudub info ja register III samba kindlustuslepingute kohta, seega pärijad peavad sellise lepingu olemasolust teadma). Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu pärimiseks tuleb pöörduda kindlustusseltsi poole.

  • Kui kindlustatud isik sureb enne pensioni väljamaksete algust, siis tuleb kindlaks teha, kas lepingut sõlmides määras ta ühe lepingu tingimusena ka surmajuhtumi kindlustuskaitse. Surma korral tehakse siis surmajuhtumihüvitise väljamakse lepingus määratud soodustatud isikule.
  • Kui kindlustatu sureb väljamakse perioodil siis makstakse kindlustuslepinguga määratud pensioni soodustatud isikule kuni garantiiperioodi lõpuni. Väljamakse saamiseks tuleb soodustatud isikul pöörduda kindlustusseltsi poole.

Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse juhul, kui isiku eest on arvestatud või makstud sotsiaalmaksu vähemalt miinimumpalga aastasumma ulatuses.

Kõik, kes on välja teeninud vähemalt 15-aastat pensionistaaži, neil on õigus riiklikule vanaduspensionile. Riikliku ehk I pensionisamba arvutamise valem mitmeid kordi muutunud ning sõltub juba sellest, mis aastatel inimene aktiivne oli.

Baasmäär on kõikidele sama, millele lisandub juba sõltuvalt perioodist kas staažiosakud, kindlustusosakud või ühendosa, mis kõik korrutatakse läbi aastahindega ning liidetakse omavahel kokku. Arvesse võetakse just need perioodid, mil süsteemi panustati.

Kui olete tööle asunud alates 2021. aastast, siis teile rakendub ühendosa. Ühendosa arvutamisel võetakse arvesse hetkel kehtivat miinimumpalka ja keskmist palka. Pool ühendosast (solidaarosaku) saate kätte kui teenite vähemalt 12 x miinimumpalka kalendriaasta jooksul. Kui teenite keskmist palka, siis saate kätte ülejäänud poole ühendosakust (nn kindlustusosaku). Kui olete liitunud II pensionisambaga, siis teenides keskmist palka saate kätte 80% ühendosakust (sest 4% sotsiaalmaksust ei lähe I pensionisambasse, vaid enda isiklikku kogumispensionisse). Riiklik pension on muutunud solidaarsemaks, mis ühtlasi tähendab seda, et palk mõjutab varasemast vähem I samba suurust.

Mida rohkem töötada ja seeläbi sissetulekut kasvatada, seda suurem on ka oodatav tuleviku pension. Siinkohal on soovitav sisse logida Eesti.ee pensionikalkulaatorisse ning vaadata enda isiklikke pensioniandmeid.