Tervishoius töötavad spetsialistid

Tervishoiutöötajad on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis ning ravimiseaduse tähenduses proviisor ja farmatseut, kes osutavad apteegiteenust üldapteegis või haiglaapteegis.

Lisaks Terviseameti registreeritud tervishoiutöötajatele tegutsevad meie tervishoiusüsteemis ka tervishoiuspetsialistid, kes on läbinud vastava eriala kutse- või rakenduskõrghariduse ning töötavad tervishoiuteenuse osutajate juures. Nemad ei pea praegusel hetkel end Terviseametis registreerima.

Sõltuvalt tervishoiuteenusest võivad tervishoiuteenuse korraldamise seaduse (TTKS) alusel osaleda tervishoiuteenuse osutamisel ka tervishoiuspetsialistid, kes tegutsevad tulenevalt tema kutsest või erialasest pädevusest spetsialisti või tehnikuna. Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele on kirjeldatud määrusega.

Tervishoiutöötajaks ja - spetsialistiks õppimine

Eestis saab arstiks, proviisoriks, farmatseudiks ja füsioterapeudiks õppida Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas. Täpsemat infot õppima asumise, õppimise ja täiendõppe kohta leiab Tartu Ülikooli kodulehelt. Sotsiaalministeerium planeerib eriarstide riiklikku residentuuritellimust igal aastal koostöös erialaseltside, tööandjate ja ülikooliga.

Õeks, ämmaemandaks, füsioterapeudiks, hooldajaks jm saab õppida Tallinna ja Tartu tervishoiu kõrgkoolis. Täpsemat infot kutse – ja rakenduskõrghariduse õppekavadele õppima asumise, õppimise ja täiendõppe kohta leiab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kodulehelt.

Selleks, et tervishoiusüsteemi siseneks järjepidevalt piisaval hulgal hea praktilise väljaõppega tervise valdkonna spetsialiste, peab rakenduskõrghariduse õppekohtade arv tervise valdkonnas olema piisav ning kõikidele õppuritele peavad olema tagatud praktikakohad. Soovitu saavutamiseks allkirjastasid Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolid, Eesti Haiglate Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Kiirabi Liit, Eesti Eratervishoiuasutuste Liit ning ühinevate osapooltena Eesti Õdede Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit konsensusleppe õppekohtade vajadusest õppeaastatel 2022/23–2025/26.

Tervishoiutöötajaks registreerimine

Kõik Eestis töötavad arstid, õed, ämmaemandad ja hambaarstid peavad olema registreeritud Terviseameti tervishoiutöötajate registris. Selleks tuleb esitada Terviseametile vastav taotlus(PDF). Terviseamet kontrollib töötajate koolitus- ja kvalifikatsiooninõudeid ning teeb seejärel otsuse, kas väljastada registreerimistõend või tuleb esitada lisadokumente.

Tervishoiuspetsialistide kutseregister

Lõpetades kõrgkooli saavad spetsialistid kutse. Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele.

Erinevate kutsestandardite ning kutse omandanute kontrollimiseks on Kutsekoda loonud ka Kutseregistri, kus on võimalik kontrollida, milline kutse on tervishoiuspetsialistile antud. Kutse omamine ei ole kõikidel tervishoius töötavate spetsialistidel nõutud, kuid võib olla nõutud spetsialistide osutatavate teenuste rahastamisel haigekassast (nt nõutakse psühhoteraapia jmt teenuste puhul psühholoogilt kliinilise psühholoogi kutset).

Tervishoiutöötajate töötasu

Tervishoiutöötajate ja tööandjate vahel sõlmitakse iga kahe aasta tagant tervishoiutöötajate kollektiivleping (2021. aastal sõlmitud leping), milles lepitakse kokku ka töötasu alammäär. 

Tervishoiutöötajatega seonduvast statistika

Tervishoiutöötajatega seonduvast statistikat, sh arvu, migratsiooni, vanuselise koosseisu, töökoormuse ja töötasu kohta kogub ja avaldab Tervise Arengu Instituut.

Kasulikud materjalid

Eriarsti lähtetoetus

Lähtetoetuse eesmärk on motiveerida alustavaid eriarste, sh perearste valima oma karjäärikohaks Eesti piirkonnad, kuhu kvalifitseeritud arstide leidmine on praktikas osutunud keeruliseks.

Lähtetoetust saab taotleda eriarst, sh perearst, ühe aasta jooksul tööle asumisest väljaspool Tallinna ja Tartut ning nendega piirnevaid valdasid, kui tal on residentuuri lõpetamisest möödas vähem kui viis aastat. Samas lubab määrus anda toetust ka hiljem kui viie aasta jooksul eriala lõpetamisest, kui see on vajalik piirkonnas arstiabi tagamiseks.

Kes saab lähtetoetust taotleda?

Lähtetoetust saab taotleda eriarst ühe aasta jooksul alates omandatud erialal esmakordselt tööle või tegutsema asumisest. Lähtetoetust võib taotleda eriarst, kes:

  • asub viie aasta jooksul pärast residentuuri lõpetamist omandatud erialal tööle või tegutsema eriarstina ja
  • töötab kesk-, üld-, või kohalikus haiglas (väljaspool Tallinna või Tartut) töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas, või töötab või tegutseb nimistuga perearstina väljaspool Tallinna või Tartut või nendega piirnevaid omavalitsusi.

Kuni 2025. aasta lõpuni lähtutakse lähtetoetuste määramisel 2017. aasta 30. juunini kehtinud haldusjaotusest.

Lähtetoetuse taotlemine ja selle suurus

Lähtetoetust saab taotleda, toetuse andmise otsustada ja välja maksta jooksvalt. Lähtetoetuste andmise otsustab Sotsiaalministeerium kahe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Lähtetoetus makstakse arsti pangakontole ühe kuu jooksul otsuse tegemisest.

Lähtetoetuse ühekordne määr on 15 000 eurot. Alates 30. juuni 2022 kehtima hakanud seaduse muudatusest makstakse eriarstidele toetust kahekordses määrast ehk 30 000 eurot ning perearstidele kolmekordses määras ehk 45 000 eurot. Lähtetoetuselt peetakse tulumaksuseaduse § 9 lõike 3 punkti 3 alusel kinni tulumaks, sest toetus on seotud töösuhte või ettevõtlusega.

Eriarsti lähtetoetuse väljamaksmisega seonduv on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-des 541 ja 542 ning tervise- ja tööministri 16.08.2022 määruses nr 65 „Eriarsti lähtetoetus“.

Taotluses tuleb märkida

  • taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, telefoninumber ja pangakonto number;
  • omandatud eriarstiabi eriala ja residentuuri lõpetamise aasta, kui see on asjakohane ;
  • taotleja tervishoiutöötaja registreerimiskood;
  • eriarstiabi erialal tööle või tegutsema asumise kuupäev(ad);
  • taotleja nõusolek ministeeriumile lähtetoetuse taotlemise ja kasutamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks kolmandatelt isikutelt andmete saamiseks;
  • taotleja e-posti aadress ja märge lähtetoetuse andmise või lähtetoetuse andmisest keeldumise otsuse elektroonilise kättetoimetamisega nõustumise kohta, kui taotleja nõustub otsuse elektroonilise kättetoimetamisega;
  • toetuse maksmise vajalikkuse selgitus juhul, kui eriarst ei ole residentuuri lõpetanud või taotluse esitamisel on residentuuri lõpetamisest möödunud rohkem kui viis aastat.

    Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

    • residentuuri lõputunnistuse koopia, kui see on asjakohane;
    • taotleja tööandja(te)kirjalik kinnitus või muu dokument, millest nähtub tööandja nimi, töösuhte alguskuupäev, töötamine lähtetoetuse saamise õigust andval erialal ja nimetatud erialal taotleja nädalane töökoormus tundides, välja arvatud perearsti nimistu alusel perearstina tegutseva taotleja puhul;
    • perearsti nimistu alusel perearstina tegutseva taotleja kirjalik kinnitus või muu dokument, millest nähtub perearstina tegutsemise alguskuupäev.
    •  Avalduse saatmine ja lisainfo

    Avalduse saab saata või tuua aadressil Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn või digiallkirjastatuna e-posti aadressil [email protected].

    Lisainfo saamiseks ja täiendavate küsimuste korral pöörduda [email protected].  

    Viimati uuendatud 30.08.2022