Tervishoius töötavad spetsialistid

Tervishoiutöötajad on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis ning ravimiseaduse tähenduses proviisor ja farmatseut, kes osutavad apteegiteenust üldapteegis või haiglaapteegis.

Lisaks Terviseameti registreeritud tervishoiutöötajatele tegutsevad meie tervishoiusüsteemis ka tervishoiuspetsialistid, kes on läbinud vastava eriala kutse- või rakenduskõrghariduse ning töötavad tervishoiuteenuse osutajate juures. Nemad ei pea praegusel hetkel end Terviseametis registreerima.

Sõltuvalt tervishoiuteenusest võivad tervishoiuteenuse korraldamise seaduse (TTKS) alusel osaleda tervishoiuteenuse osutamisel ka tervishoiuspetsialistid, kes tegutsevad tulenevalt tema kutsest või erialasest pädevusest spetsialisti või tehnikuna. Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele on kirjeldatud määrusega.

Tervishoiutöötajaks ja - spetsialistiks õppimine

Eestis saab arstiks, proviisoriks, farmatseudiks ja füsioterapeudiks õppida Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas. Täpsemat infot õppima asumise, õppimise ja täiendõppe kohta leiab Tartu Ülikooli kodulehelt. Sotsiaalministeerium planeerib eriarstide riiklikku residentuuritellimust igal aastal koostöös erialaseltside, tööandjate ja ülikooliga.

Õeks, ämmaemandaks, füsioterapeudiks, hooldajaks jm saab õppida Tallinna ja Tartu tervishoiu kõrgkoolis. Täpsemat infot kutse – ja rakenduskõrghariduse õppekavadele õppima asumise, õppimise ja täiendõppe kohta leiab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kodulehelt.

Selleks, et tervishoiusüsteemi siseneks järjepidevalt piisaval hulgal hea praktilise väljaõppega tervise valdkonna spetsialiste, peab rakenduskõrghariduse õppekohtade arv tervise valdkonnas olema piisav ning kõikidele õppuritele peavad olema tagatud praktikakohad. Soovitu saavutamiseks allkirjastasid Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolid, Eesti Haiglate Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Kiirabi Liit, Eesti Eratervishoiuasutuste Liit ning ühinevate osapooltena Eesti Õdede Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit konsensusleppe õppekohtade vajadusest õppeaastatel 2022/23–2025/26. 

Tervishoiutöötajaks registreerimine

Kõik Eestis töötavad arstid, õed, ämmaemandad ja hambaarstid peavad olema registreeritud Terviseameti tervishoiutöötajate registris. Selleks tuleb esitada Terviseametile vastav taotlus (PDF). Terviseamet kontrollib töötajate koolitus- ja kvalifikatsiooninõudeid ning teeb seejärel otsuse, kas väljastada registreerimistõend või tuleb esitada lisadokumente.

Tervishoiuspetsialistide kutseregister

Lõpetades kõrgkooli saavad spetsialistid kutse. Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele.

Erinevate kutsestandardite ning kutse omandanute kontrollimiseks on Kutsekoda loonud ka Kutseregistri, kus on võimalik kontrollida, milline kutse on tervishoiuspetsialistile antud. Kutse omamine ei ole kõikidel tervishoius töötavate spetsialistidel nõutud, kuid võib olla nõutud spetsialistide osutatavate teenuste rahastamisel haigekassast (nt nõutakse psühhoteraapia jmt teenuste puhul psühholoogilt kliinilise psühholoogi kutset).

Tervishoiutöötajate töötasu

Tervishoiutöötajate ja tööandjate vahel sõlmitakse iga kahe aasta tagant tervishoiutöötajate kollektiivleping (2021. aastal sõlmitud leping), milles lepitakse kokku ka töötasu alammäär. 

Tervishoiutöötajatega seonduvast statistika

Tervishoiutöötajatega seonduvast statistikat, sh arvu, migratsiooni, vanuselise koosseisu, töökoormuse ja töötasu kohta kogub ja avaldab Tervise Arengu Instituut.

Kasulikud materjalid

Eriarsti lähtetoetus

Lähtetoetuse eesmärk on motiveerida alustavaid eriarste, sh perearste valima oma karjäärikohaks Eesti piirkonnad, kuhu kvalifitseeritud arstide leidmine on praktikas osutunud keeruliseks.

Lähtetoetusega on loodud toetusmeede eriarstidele, kes alustavad viie aasta jooksul residentuuri lõpetamisest töötamist üld-, kohalikus või keskhaiglas või alustavad tegutsemist nimistuga perearstina väljaspool Tallinna ja Tartu tõmbekeskuseid ning nendega piirnevaid alasid.

Kes saab lähtetoetust taotleda?

Lähtetoetust saab taotleda eriarst kolme kuu jooksul alates omandatud erialal tööle või tegutsema asumisest.

Lähtetoetust võib taotleda eriarst, kes:

  • asub viie aasta jooksul pärast residentuuri lõpetamist omandatud erialal tööle või tegutsema eriarstina
    ja
  • töötab kesk-, üld-, või kohalikus haiglas (väljaspool Tallinna või Tartut) erialal, mida peab osutama tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuete kohaselt, töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas, või töötab või tegutseb nimistuga perearstina väljaspool Tallinna või Tartut või nendega piirnevaid omavalitsusi.

Lähtetoetuse taotlemine ja selle suurus

Lähtetoetust saab taotleda, toetuse andmise otsustada ja välja maksta jooksvalt. Lähtetoetuste andmise otsustab Sotsiaalministeerium kahe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Lähtetoetus makstakse arsti pangakontole ühe kuu jooksul otsuse tegemisest.

Lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot olenemata taotlejate arvust. Lähtetoetuselt peetakse tulumaksuseaduse § 9 lõike 3 punkti 3 alusel kinni tulumaks, sest toetus on seotud töösuhte või ettevõtlusega.

Eriarsti lähtetoetuse väljamaksmisega seonduv on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-des 541 ja 542  ning sotsiaalministri 26.08.2013 määruses nr 28 „Eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“.

Taotluses tuleb märkida

  • taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, telefoninumber ja pangakonto number;
  • residentuuri lõpetamise aasta ja omandatud eriarstiabi eriala;
  • taotleja tervishoiutöötajana registreerimise tõendi number;
  • eriarstiabi erialal tööle või tegutsema asumise kuupäev või kuupäevad;
  • taotleja nõusolek ministeeriumile lähtetoetuse taotlemise ja kasutamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks kolmandatelt isikutelt andmete saamiseks;
  • taotleja e-posti aadress ja märge lähtetoetuse andmise või lähtetoetuse andmisest keeldumise otsuse elektroonilise kättetoimetamisega nõustumise kohta, kui taotleja nõustub otsuse elektroonilise kättetoimetamisega.

Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

  • residentuuri lõputunnistuse koopia;
  • taotleja tööandja või tööandjate kirjalik kinnitus või muu dokument, millest nähtub tööandja nimi, töösuhte alguskuupäev, töötamine lähtetoetuse saamise õigust andval erialal ja nimetatud erialal taotleja nädalane töökoormus tundides, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjana perearsti nimistu alusel perearstina tegutseva taotleja puhul; (näidisblankett kinnituskirjale/täidetav pdf);
  • füüsilisest isikust ettevõtjana perearsti nimistu alusel perearstina tegutseva taotleja kirjalik kinnitus või muu dokument, millest nähtub perearstina tegutsemise alguskuupäev ja taotleja perearstina tegutsemise nädalane töökoormus tundides.

 Avalduse saatmine ja lisainfo

Avalduse saab saata või tuua aadressil Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn või digiallkirjastatuna e-posti aadressil info@sm.ee.

Lisainfo saamiseks ja täiendavate küsimuste korral pöörduda sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialisti Katre Trofimovi poole: katre.trofimov@sm.ee

Kasulikud materjalid

Viimati uuendatud 01.06.2022