Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Vigastuste ennetamine

Vigastus on välistegurite mõjul tekkinud kehaline kahjustus. Vigastused võivad tekkida tahtmatult või tahtlikult, enesele või teistele suunatud vägivalla tagajärjel. Kõik välistegurite mõjul tekkinud sündmused on välditavad ja nende ära hoidmiseks on tõhusad ennetustegevused.

Vigastuste ennetamiseks on võimestada inimesi ja kogukondi käituma tervist toetavalt ning vähendada väliskeskkonna poolset negatiivset mõju. Jätkusuutlik tõenduspõhine ennetustegevus sihtrühmades (nt lapsevanemad, haridusasutused, töökohad, meedia) on muutunud aina tähtsamaks.Noorte ja laste sihtrühmas suunatakse tähelepanu nende riskikäitumisele ja ohvriks langemise ennetamisele. Tõhusa ennetuse mõju kandub üle täiskasvanuikka, suurendades heaolu ja parandades toimetulekut ning mõjutades tervisekäitumist elu jooksul. Riskikäitumisega laste ja noorte puhul arvestatakse nende individuaalseid vajadusi ja neid ümbritsevast keskkonnast tulenevaid tegureid. Läbi turvaline elukeskkonna tagamise on vigastusriski võimalik vähendada ja viia see madalale tasemele. Lisaks vigastuste ennetamisele on oluline tegeleda ka nende raskusastme vähendamisega – selleks on oluline parandada elanike esmaabialaseid teadmisi ja tagada kiire meditsiiniline abi. Oluline osa kahjude vähendamisel on kaaskodanike märkamine ja juhupõhise reageerimise sekkumisvalmidus.

Sotsiaalministeerium koordineerib vigastuste ennetamise valdkonda Eestis ning vastutab ka mitmete vigastusliikide ennetamise eest. Lisaks sotsiaalministeeriumile panustavad erinevate vigastuste ennetamisse veel mitmed teised ministeeriumid ning nende allasutused mitmete toetavate vastutusaladega (sh tooteohutus, liiklusohutus, tuleõnnetused ja põletused, juhuslikud mürgistused, uppumised ja lämbumised, teiste vastu suunatud vägivald, tööõnnetused jne).

Valdkonnaga seotud arengukavad ja strateegiad:

Lisainfo:

Viimati uuendatud 15.06.2022