Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Vaimne tervis

Vaimse tervise poliitikakujundamisel lähtub Sotsiaalministeerium Maailma Terviseorganisatsiooni vaimse tervise definitsioonist ning vaimse heaolu ja tervise teenuste korralduse püramiidist.

Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab vaimset tervist kui heaoluseisundit, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Seega tähendab vaimne tervis enamat kui psüühikahäire või psüühilise puude puudumist – see on inimese tervise oluline ja lahutamatu osa ning tema kogukonna heaolu ja tõhusa toimimise alus.

Vaimne tervis on mõjutatud paljudest kaitse- ja riskiteguritest. Vaimset tervist ja heaolu saab hoida ja edendada vaimse tervise kaitsetegurite tugevdamisega ja riskitegurite vähendamisega. Oluline on suurendada positiivset mõju, et see kaaluks üles negatiivsed kokkupuuted haavatavust suurendavate teguritega.

Ennetus ja edendus

Hea vaimne tervis on ressurss, mis väärib püsivalt tähelepanu ja hoidmist. Positiivne vaimne tervis ehk vaimne heaolu on vahend, mis on vajalik üldise heaolu saavutamiseks, kuna aitab suhestuda ja kohaneda ümbritseva keskkonnaga, seda tajuda, mõista ja tõlgendada ning vajadusel muuta. See võimaldab kogeda elu tähenduslikuna ja olla loominguline ning produktiivne ühiskonnaliige. Vaimse heaolu ja tervise edendamise kohta leiab lisainformatsiooni siit.

Positiivse vaimse tervise edendamisel on peamine roll igal inimesel endal. Head suhted lähedaste, sõprade, töö- ja koolikaaslastega, tervislik eluviis, piisav puhkus ja uni ning eneseteostus on nii hea vaimse tervise märgid kui ka kaitsetegurid, millele tasub tähelepanu pöörata ka tervel ja hea tujuga inimesel.

Esmaste vaimse tervise murede korral on oluline vaadata üle oma elukorraldus ning kujundada seda võimalusel tervisesõbralikumaks. Häid nõuandeid eneseabiks leiab veebilehtedel enesetunne.ee ja peaasi.ee.

Suur vastutus vaimse tervise eest on ka kõigil, kes kujundavad inimeste töö- ja õpikeskkonda. Toetav, kiusamisvaba ja sõbralik keskkond väljenduvad ka paremates töö- ja õpitulemustes, mõistlik töökorraldus ennetab töötajate läbipõlemist, konflikte ja suurt voolavust. Vaimset tervist toetava töökoha kujundamisest saad täpsemalt lugeda siit.

Strateegiline partnerlus

Sotsiaalministeerium toetab hasartmängumaksu laekumisest strateegilisi partnereid ja väikeprojekte. Vaimse tervise valdkonnas rahastatakse aastatel 2022-2024 kolme strateegilise partneri projekti:

  • "Suitsiidiennetus läbi teadmiste, oskuste ja teenuste",  MTÜ Peaasjad

Projekti raames viiakse üle Eesti läbi vaimse tervise esmaabikoolitusi, koolitatakse meediat vaimse tervise kajastamise teemal, toetatakse ja nõustatakse suitsiidiohvrite lähedasi ning arendatakse ka teisi vaimse tervise nõustamisteenuseid. Ka on MTÜ Peaasjad ministeeriumile eksperdiks suitsiidiennetuse ja vaimse tervise teemadel ning toetab vaimse tervise edendamist veebilehe peaasi.ee abil.

VATEK koondab vaimse tervise valdkonna organisatsioone ning on ministeeriumile partneriks vaimse tervise valdkonna ühiskonnas laiemalt teadvustamisel teadus- ja tõenduspõhisuse printsiipe järgides. Projekt toetab võrgustikutööd, koolitusi ning vaimse tervise kuu üritusi, aga ka VATEKi veebilehe ja veebi enesetunne.ee arendamist. VATEK on ministeeriumile partneriks ka vaimse tervise poliitika arendamisel ja elluviimisel. COVID-kriisi ja põgenikekriisi ajal on VATEK teinud operatiivselt koostööd ministeeriumiga eri organisatsioonide ja ametkondade infovahetuse paremaks liikumiseks, sh andnud regulaarselt välja infokirja.

Projekti raames pakutakse hasartmängu- ja digisõltlastele ja nende lähedastele erinevaid teenuseid – nõustamist ja teraapiat, sh individuaal- ja pereteraapiat, tugigruppe lähedastele, võlanõustamist. Nõustamiskeskus tegeleb ka valdkonna arendamisega, sh koolitustega, korraldab hasartmängusõltuvuse levimuse seiret ning on ministeeriumile partner valdkonna ekspertorganisatsioonina ja avalikkuses probleemi teadvustamisel ja stigma vähendamisel.

Kogukondlik tugi

Kogukondlik tugi on suurepärane ja igapäevaselt kättesaadav vaimset tervist toetav ja edendav tugi, kuid selle eesmärk ei ole otseselt pakkuda vaimse tervise abi.

Tugitegevustena käsitleme seega vaimse tervise tegevusi, millest enim levinud on pere, lähedaste, sõpruskonna ja naabrite tugi, aga ka vabatahtlike initsiatiivil toimuvaid sõprusprojekte, patsientide ja teenusekasutajate nõuande- ja koostöögruppe, tervise edendamise ja eestkosteteenuseid, töökohal toimuvad vaimse tervise eestvedajate poolt ellu viidavad algatused jms.

Kohaliku omavalitsuse tasandi üks suuremaid ressursse on kogukondades tegutsevad eestvedajad, n-ö sädeinimesed, kes korraldavad eri vanuserühmadele mõeldud ühistegevusi ja huviringe (nt vanema-beebi laulu- ja tantsuringid, liikumisrühmad, laulukoorid, käsitööringid, mälukohvikud, külakogukondade ühistegevused jne). Selline vaba aja veetmise võimaluste ja huviringide pakkumine toetab vahetut suhtlust ja ühistunde tekkimist, soodustab kogukonnasisest sotsiaalset suhtlemist, aitab leevendada üksildust ning pakuvad inimestele isetegemisrõõmu ja kuulumistunnet.

Väga suure panuse vaimse tervise edendamisse annab ka inimest ümbritsev keskkond, näiteks kogukondades rajatud terviserajad ja kergliiklusteed, mis võimaldavad inimestel turvaliselt liikuda ja tervisesporti harrastada.

Usukogukondades leiavad nii tugitegevuste kui teenustena aset mitmed tegevused, mis toetavad kogukondlikku vaimset tervist (nt diakoonia- ja hingehoiutöö). Eesmärk on toetada ja abistada oma koguduse piirkonda kuuluvaid inimesi tulema toime elukriiside, traumade, üksinduse, tõrjutuse ja abitusega, haiguse ja leinaga.

Partnerid ja koostöö

www.jaimplemental.eu

Vaimse tervise abi

Kust otsida abi vaimse tervise teemadel?

Loe lähemalt

Viimati uuendatud 19.01.2024