Töötamine välismaal

Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast, millest kaks moodustavad riikliku pensioni ja kolmas on täiendav kogumispension. Riiklik pensionisüsteem tagab inimesele sissetuleku vanaduse ja toitja kaotuse korral.

Kaaludes välismaale tööle asumist tuleb arvestada, et igas riigis on erinevad töö- ja elamistingimused ning infot tuleb otsida konkreetse riigi kohta. Töötamiseks väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda on üldjuhul vaja taotleda tööluba. Erinevate riikide töötamise ja elutingimuste kohta saab infot saatkondadest.

Ettevalmistuste käigus tuleks tähelepanu pöörata ka sihtriigi maksu- ja sotsiaalkaitse süsteemidele ning vastavatele Euroopa Liidu reeglitele. Kui inimene töötab või elab vähemalt kahes Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis, siis kohaldatakse sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise määrust 883/2004. Vastav määrus sätestab ka reeglid, milline riik maksab töötushüvitist. Üldjuhul maksab seda viimase töökoha riik, kuid erandjuhtudel võib töötushüvitist maksta ka elukohariik.

Vajaduse korral liidetakse töötushüvitise määramisel teistes riikides kogutud töötamise- või kindlustusperioodid. Loe täpsemalt töötukassa kodulehelt.

Lisainfo

Töövahendaja abi välismaal tööle asumisel

Kui välismaale tööle minnes plaanid kasutada töövahendaja abi, jälgi, et töövahendaja järgib töövahenduse osutamisele seatud nõudeid. Kui välismaal töötades tekib tööandjaga probleeme, võid pöörduda vastava riigi pädeva asutuse poole, kes tegeleb töötingimuste kontrolliga. Näiteks, kui probleem on tekkinud Eestis, saab pöörduda Tööinspektsiooni. Infot selle kohta, milline asutus konkreetses riigis nende küsimustega tegeleb, saab EURES-võrgustiku kaudu.

Viimati uuendatud 15.03.2022