Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Palkade läbipaistvus

Euroopa Liidu nõukogu võttis vastu palkade läbipaistvuse direktiivi 24. aprillil 2023. Direktiivi eesmärgiks on saavutada olukord, kus naistele ja meestele makstakse võrdväärse töö eest võrdset tasu.

Peamised faktid:

  • Palkade kujunemine peaks edaspidi olema töötajatele arusaadav, see peaks toimuma objektiivselt ning sooneutraalselt.
  • Alates 100 töötajaga ettevõtetele hakkab kehtima aruandluskohustus.
  • Ühegi töötaja palk individuaalselt avalikuks ei saa, sest soolist palkade erinevust vaadatakse kogumis.
  • Direktiivi nõuded hakkavad Eestis kehtima 2026. aastal.
  • Esimest korda peavad ettevõtted esitama andmed oma eelmise aasta palgalõhe kohta 2027. aastal.
  • Aruandluskohustus hakkab Eestis kehtima ligikaudu 889 organisatsioonile, mis moodustab Eesti kõigist tööandjatest 1%, sh neist 192 on valitsus- ja riigiasutused.
  • 100-249 töötajaga organisatsioonid moodustavad 70% kõigist aruandluse kohustusega organisatsioonidest. Nemad peavad direktiivi järgi andma aru iga 3 aasta järel.
  • Riik töötab välja digilahendust Palgapeegel, mis aitab vähendada tööandjate halduskoormust.
  • Eestis on suurim sooline palgalõhe Euroopa Liidus, ulatudes Eurostati 2021.a andmetel 20,5%-ni, samal ajal kui ELi keskmine on 12,7%. Statistikaameti 2021. aasta andmetel on Eesti sooline palgalõhe 14,9%.

Mida peab tegema tööandja?

  • Paljud tööandjad on juba loonud õiglased ja läbipaistvatel kriteeriumitel põhinevad palgasüsteemid. Kui seda aga veel tehtud pole, siis tuleb nüüd läbi mõelda palga kujundus ja tööde väärtus.
  • Tööle kandideerijale tuleb anda infot palgataseme või vahemiku kohta hiljemalt enne tööintervjuud.
  • Töötajatele tuleb kättesaadavaks teha objektiivsed ja sooneutraalsed kriteeriumid, mille alusel nende palk kujuneb.
  • Vähemalt 100 töötajaga organisatsioonidel tuleb hakata analüüsima palgalõhe näitajaid ja neid oma töötajatele avalikustama. Üldised palgalõhe näitajad tuleb ka avalikustada ning analüüsi ja avalikustamise kohustuse saab riik suures osas enda kanda võtta. Kui ilmneb üle 5% palgalõhe, mis pole selgitatav objektiivsete kriteeriumitega (nt erinevatel ametikohtadel töötamine), siis tuleb kuue kuu jooksul olukorda parandada. Kui seda ei tehta, siis peab tööandja läbi viima palgaauditi (sh pöörata tähelepanu näiteks vanemapuhkuselt naasvate töötajate tasustamine).
  • Väiksematel ettevõtetel on palgalõhe andmete avaldamine vabatahtlik.

Tööandjad peavad hakkama esitama organisatsioonisisese palgalõhe andmeid astmeliselt:

Ettevõtte suurus Sagedus Millal tuleb esitada esimest korda?
250+ töötajat Igal aastal 2027
150-249 töötajat Iga 3 aasta tagant 2027
100-149 töötajat Iga 3 aasta tagant 2031

Kuidas see mõjutab töötajaid?

  • Tööle kandideerijate jaoks muutub värbamisprotsess läbipaistvamaks, sest info ametikoha palgataseme või vahemiku kohta tuleb avaldada hiljemalt enne tööintervjuud.
  • Töötajate individuaalsed palgad avalikuks ei lähe, avalikustatakse organisatsiooni palgalõhed.
  • Palkade võrdsuse hindamisel kaalutakse tööde väärtust ja samaväärsust ning palku vaadatakse kogumis.
  • Töötaja saab infot selle kohta, kuidas tema palk kujuneb ning milline on sooline palgalõhe asutuses.
  • Töötajatel on õigus saada infot oma individuaalse palgataseme ja temaga sama tööd tegevate töötajate keskmise palgataseme kohta ja seda nii meeste kui naiste kohta. Ettevõtete palkade aruandluskohustusest saab otsest kasu vähemalt 260 000 töötajat ehk umbes 38% kõigist Eesti töötajatest.

Mida teeb riik?

  • Riik tuleb digilahendustega tööandjatele appi, et vähendada tööandjate halduskoormust. Statistikaameti ja Sotsiaalministeeriumi koostöös arendatakse välja digitaalne tööriist soolise palgalõhe analüüsimiseks - Palgapeegel.
Palgapeegel võimaldab läbi viia registriandmete põhjal automatiseeritud analüüsi palgalõhe näitajate kohta organisatsioonides ja annab võimaluse mõista võrdse tasustamise põhimõtete järgimist organisatsioonis ning vajadusel olukorda parandada. Lisaks toetab digilahendus tööandjat ka palgalõhe objektiivsete ja sooneutraalsete teguritega seletamisel ning vajadusel ka võimaliku põhjendamata osa tuvastamisel. Samuti saab digilahenduse abil osaliselt automatiseerida ka järelevalve. Digilahendus saab kasutatavaks kõigile tööandjatele sõltumata töötajate arvust.

  • Riik peab võtma direktiivi nõuded üle Eesti õigusesse kolme aasta jooksul, st aastaks 2026. See protsess sisaldab analüüsi, mille käigus selgitatakse välja muutmist vajavad õigusaktid ning nendega kehtestatavate nõuete muutmise protsessi kutsutakse kaasa rääkima nii töötajate kui tööandjate esindajad.
  • Direktiivi väljatöötamise käigus on Eesti toetanud EL tasandil palgalõhe vähendamisega tegelemist ning võrdväärse palga maksmiseks vajalikes miinimummeetmetes kokku leppimist. Eestile oli läbirääkimistel oluline, et palkade läbipaistvuse tagamisega seonduvad kohustused oleksid võimalikult lihtsad, selged ja üheselt arusaadavad ning arvestaksid erineva suurusega organisatsioonide erinevaid võimalusi ja võimekust. Eriti oluline oli, et mikro- ja väikestele ettevõtetele kehtestatavad kohustused oleks neile jõukohased. Läbirääkimiste käigus seisime selle eest, et andmete avaldamise ja analüüsimise kohustus ei oleks ebamõistlikult koormav ning et riik pakuks kohustuse täitmiseks organisatsioonidele vajalikku tuge.

Viimati uuendatud 04.07.2023