Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamiseks eraldatakse riigieelarvest kohalike omavalitsuste toetusfondi tänavu 21,3 miljonit eurot, mida on üle 2 miljoni euro võrra enam kui aasta varem. Lisaks eraldati üle 600 000 euro lisavahendeid asendushoolduse valdkonna koolitusteks, mida rahastatakse nüüd täielikult riigieelarvelistest vahenditest (varasemalt rahastati neid suures osas Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest). Asendus- ja järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse korraldatav ja rahastatav teenus alates 2018. aastast.
2022. aasta sügisel Tallinnas ja Kohtla-Järve piirkonnas tehtud reoveeuuringud uimastite jääkide suhtes viitavad muutustele nii legaalsete kui ka illegaalsete uimastite tarvitamises. Tallinna uuringutulemused on võrreldavad 2019. ja 2020. aasta reoveeuuringu tulemustega ning nende alusel saab väita, et nikotiini ja kokaiini tarvitamine on märkimisväärselt kasvanud. Illegaalsetest uimastitest olid Tallinna reovees kõige levinumad kanep, kokaiin, amfetamiin ja metamfetamiin. Kohtla-Järve piirkonna reovees olid enam levinud kanep ja amfetamiin, millele järgnes oluliselt väiksemates kogustes kokaiin. Uuringu raportiga on võimalik tutvuda Tervise Arengu Instituudi kodulehel.
Kui tekitad teisele inimesele tahtlikult tervisekahju, nõuab Tervisekassa viga saanud inimese raviks kulunud raha Sinult tagasi. Eelmisel aastal tuli see raha välja käia 192 inimesel ligi 382 000 euro eest. Reeglina küsib Tervisekassa raviraha tagasi kehavigastuse tekitamise eest kriminaalkorras süüdi tunnistatud inimestelt. „Peamiselt on tegu omavaheliste suhete, joomingu või perevägivalla käigus tekitatud vigastustega,“ selgitas Tervisekassa järelevalve osakonna juhataja Jelena Kont. Kui nõudeavalduse saaja keeldub ravikulude hüvitamisest, pöördub Tervisekassa kahju tekitaja vastu kohtusse. Peale kohtulahendi saamist tegeleb nõudega edasi kohtutäitur. Hetkel on Tervisekassal kohtutäiturite juures sundtäitmisel üle tuhande nõude. Tervisekassa jälgib eraldi ka liiklusõnnetustes kannatada saanud inimestele ravimisele tehtud kulutusi. Selliste kulude kandmise kohustus on seadusega pandud liikluskindlustuse pakkujatele, seega on Tervisekassal õigus ka siin tagasinõudeid esitada. 2022. aastal esitas Tervisekassa kindlustusandjatele üle 670 tagasinõude ligi 572 000 euro eest.
Perehüvitiste seaduse muudatuste kohaselt lõppevad lasterikka pere toetused nüüdsest sujuvalt. Samuti ei olene edaspidi lapsetoetuse maksmine kuni lapse 19-aastaseks saamiseni lapse ōppimisest. Nii taastub ligi 3000 perel õigus peretoetustele, mis makstakse tagasiulatuvalt hiljemalt 31. märtsiks. Peretoetused makstakse peredele,
- kus peretoetuse maksmine lõppes enne 2023. aastat, sest 16–18-aastane laps enam ei õppinud või omandas keskhariduse. Perel taastub õigus lapsetoetusele. Toetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni.
- kellel tekib õigus lasterikka pere toetuse sujuvaks lõpetamiseks 2023. aasta esimestel kuudel. Lasterikka pere toetust makstakse kolme lapse puhul täies mahus kuni vanima lapse 19-aastaseks saamiseni.
Kui leiate, et Teil oleks õigus toetusele, ent seda Teile ei laekunud, palume kindlasti sotsiaalkindlustusametiga ühendust võtta.
Video- ja/või hasartmängudega on kokku puutunud 96% lastest vanuses 11-16 aastat, selgub 2022. aasta sügisel läbi viidud uuringust. Sotsiaalministeeriumi tellimusel Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse ja Kantar Emori koostöös tehtud „Eesti alaealiste elanike kokkupuuted hasart- ja videomängudega” uuring viidi Eestis läbi esimest korda. Uuring näitab, et videomänge mängib vähemalt iganädalaselt 83% 11-16-aastastest lastest. Läbi viidud küsitlusest selgus, et mõnikord või tihti on 20% hasartmänguritest tundnud end halvasti või tüdinult, kui on üritanud oma hasartmängimist vähendada või lõpetada, 16% on mänginud hasartmänge, et põgeneda probleemide või ebameeldivate tunnete eest ning 15% on üritanud peale viimast kaotust mõnel teisel päeval kaotatud raha tagasi võita. Lapsed, kes on mänginud hasartmänge, on kõige sagedamini mänginud kasiinomänge ja pokkerit. Uuringu lõpparuandega saab tutvuda SIIN.
Sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliinile pöördus mullu 569 inimest, kellest 40 puhul kahtlustati tööalast ärakasutamist. Valdav enamus (89%) meie klientidest oli kolmandatest riikidest: Ukrainast, sh Ukraina põgenikud, Venemaa Föderatsioonist, Moldovast, Usbekistanist, ent oli ka inimesi Brasiiliast ja Venezuelast. Eesti majanduslik areng on olnud kiire ning turvalisuse maine küllalt kõrge – kui kümne aasta eest rännati siit naaberriikidesse tööotsingutele, siis juba mõnda aega oleme ise sihtriigiks. Kahjuks on see toonud kaasa olukordi, kus siia peamiselt kolmandatest riikidest saabunuid on petetud nii töötingimuste, -tundide kui -tasu osas ning ähvardatud neid vägivalla või riigist väljasaatmisega.