<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

25. nädala kokkuvõte eesti viipekeeles

04.07.2024 | 12:21

Sotsiaalministeeriumi ja haldusala asutuste iganädalane eesti viipekeelne kokkuvõte

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis täna kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis tõstab raske ja sügava puudega laste ning tööealiste toetusi, võimaldab abivahendeid riigipoolse soodustusega ilma eelneva puude tuvastamise või töövõime hindamiseta ning tõstab puudega lapse vanusepiiri 16-lt 18 eluaastale. Eelnõu kohaselt tõuseksid raske ja sügava puudega laste ning tööealiste toetused alates 1. juunist 2025. Praegu on erivajadusega laste vanematel segadust tekitav, miks nende alaealisel lapsel on vajalik 16-aastaseks saades töövõimet ja tööealise puude raskusastet hinnata, sest valdavalt selles vanuses lapsed alles õpivad. Täiendavalt makstakse eelnõu kohaselt 2025. aasta I kvartalis välja ühekordne mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamise toetus samadele sihtrühmadele, kellel tõusevad puudega inimeste sotsiaaltoetused. Ühekordse toetuse eesmärk on kompenseerida mootorsõidukimaksust tulenevat mõju puudega inimestele perioodil, mil mootorsõidukimaksu seadus on jõustunud, kuid puudega inimeste sotsiaaltoetused ei ole veel tõusnud. 
Loe lähemalt…

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, millega luuakse perehüvitiste seadusesse ühe või mõlemad vanemad kaotanud lastele toitjakaotuspensioni asemele ühtlane toitjakaotustoetus. Uuele süsteemile üleminek on planeeritud 1. oktoobrist 2026.Kui aga senine toitjakaotuspension oli väiksem või sama suur kui kehtima hakkav toetus, hakkavad nad toetust saama 2026. aasta 1. oktoobrist 343 eurot. Uue süsteemiga makstaks toetust kuni 19-aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni 21-aastaseks saamiseni. Toitjakaotuspensionide reformimise käigus otsustati teha muudatus ka lapseootel naistele, kes ei tööta ja kelle lapse teine vanem on surnud. Edaspidi on neil võimalus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.
Loe lähemalt…

2023. aastal tarbisid Eesti täiskasvanud keskmiselt 10,9 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta, mis on 2,7% vähem kui eelmisel aastal. Tarbimise vähenemine on tingitud majanduslangusest ja elukalliduse tõusust, kuid alkohol on endiselt kergesti kättesaadav ja taskukohane.
• Eelmisel aastal suri Eestis 627 inimest alkoholitarvitamisest põhjustatud haigustesse, millest üle poolte olid maksa alkoholtõve tõttu.
• 2023. aastal laekus alkoholiaktsiisi 263 miljonit eurot, mis on 9,1% rohkem kui eelmisel aastal. Kui alkoholist põhjustatud enneaegne suremus ja haigestumus väheneks, võiks riik säästa ligikaudu üle 700 miljonit euro aastas. „Iga inimene loeb, mistõttu peame looma elukeskkonna, mis kaitseb meie inimeste tervist ja heaolu. Kunagi pole liiga hilja võtta vastu pika, aga reaalse mõjuga otsuseid, et luua elukeskkond, mis seisab iga inimese tervise eest ning vähendab kõigi raviarveid ja ravijärjekordasid. Samuti vähendab alkoholi raskemini kättesaadavaks tegemine õnnetuste ja kuritegude arvu ja läbi selle suurendab meie turvatunnet,“ lisas Sikkut. 
Loe lähemalt…

Janne Oja

Kommunikatsioonispetsialist