Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Eestis müüdi 2022. aastal 1066 sigaretti inimese kohta

27.03.2024 | 13:30

Eestis müüdi 2022. aastal 1,42 miljardit legaalset sigaretti, mis teeb iga elaniku kohta keskmiselt 1066 sigaretti aastas. Eesti elanikud kaotasid 2022. aastal alkoholi- ja tubakatoodete tarvitamisega 112 000 eluaastat, selgus sotsiaalministeeriumi ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tellimusel valminud uuringust. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud tubakatoodete turu ja tarbimise aastaraamatust selgus, et 2022. aastal suurenes tubaka ja tööstuslike tubakaasendajate import aastaga 10,4%.

Alkoholi tarvitamise ja suitsetamisega seotud otsesed kulud olid Eestis 2022. aastal vastavalt 50,5 ja 55,6 miljonit eurot. Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisest põhjustatud haiguskoormus ja ravikulud on suuresti välditavad. „Lisaks vähendab riskikäitumine eriarstiabi kättesaadavust kõigi jaoks, kui samal ajal saaks tervishoiutöötajate ressurssi kasutada hoopis ravijärjekordade lühendamiseks. Seepärast on tähtis ennetada sõltuvuste väljakujunemist ning vähendada alkoholi- ja tubakatoodete tarvitamist,“ lisas Sikkut. „Ühtlasi näitavad analüüsitulemused taas, kuivõrd kasulik on ühiskonna jaoks tõenduspõhise alkoholi- ja tubakapoliitika jätkamine ning tervist toetava keskkonna loomine.“

Tubakatoodete turu ja tarbimise kohta uuringu teinud Eesti Konjunktuuriinstituut leidis, et täiskasvanud elanike hulgas suitsetas 2022. aastal meestest 27% ja naistest 17%, mis on vastavalt kolme ja kahe protsendipunkti suurune kasv võrreldes 2020. aastaga.

Tubakatoodetest tarbisid igapäevasuitsetajad pealmiselt sigarette. Alternatiivsetest tubakatoodetest olid populaarseimad e-sigaretid, mida tarbisid 20% elanikest. Võrreldes eelmise küsitlusega, on kahe aastaga e-sigarettide tarbijate osakaal kasvanud ligi kaks korda (2020. aastal tarbis neid 11% vastanutest). Küsitlusandmetest selgus ka, et e-sigarettide tarvitamine kasvab naiste seas kiiremini kui meeste hulgas.

Eesti Konjunktuuriinstituudi juhi Peeter Raudsepa sõnul on suitsetajate arv Eestis varasemate aastakümnetega oluliselt vähenenud, eriti meeste hulgas. „Sellele vaatamata pole viimase 10-12 aasta lõikes enam suuremaid muutusi olnud ja meestest suitsetajate osakaal on jäänud 23-30% vahemikku, naistel 15-20% vahemikku. Üha rohkem noori ja eriti naisi on hakanud eelistama alternatiivseid tooteid nagu e-sigaretid, arvates, et need on tavasigarettidest ohutumad. Tegelikult pikaajalisi teaduslikke uuringuid e-sigarettide mis tõestaksid nende ohutust, pole olemas ja kõige lihtsam viis oma tervist säästa ja vältida halbu üllatusi tulevikus, oleks hoiduda igasugusest suitsetamisest,“ lisas Raudsepp.

2022. aastal müüdi Eestis 1,42 miljardit legaalset sigaretti, mis teeb iga elaniku kohta keskmiselt 1066 sigaretti aastas. Samas läheb teatud osa sellest välisturistide ostude arvele ja nii müüdi Konjunktuuriinstituudi hinnangul Eesti elanikele 1,31 miljardit sigaretti, ehk 985 sigaretti elaniku kohta aastas.

Keskmine sigaretipakk maksis 2022. aastal 4,67 eurot, mis oli 4,5% rohkem kui 2021. aastal. Võrreldes üldiste kaupade ja teenuste hindadega, mis kasvasid 2022. aastal 19,4%, jäi sigarettide hinnakasv sellest oluliselt väiksemaks. Ka keskmine netotöötasu kasvas 2022. aastal üle 7%, mis on muutnud tubakatooted elanikele hinna poolest kergemini kättesaadavaks. Nii oleks teoreetiliselt keskmise kuupalga eest 2022. aastal võimalik osta 294 sigaretipakki. 2021. aastal oleks saanud keskmise netopalga eest osta 286 sigaretipakki. Elanike tubakatoodete ostujõud oli üldse suurim alates 2010. aastast.

Tubakaaktsiisi laekus 2022. aastal riigieelarvesse 246,3 miljonit eurot, ehk 1,6% rohkem, kui 2021. aastal. Riigieelarvesse laekunud aktsiisituludest moodustas tubakaaktsiis 24,7%. Võrdluseks, et kütuseaktsiis moodustas 50,2% ning alkoholiaktsiis 24,2%. Kogu riigi maksulaekumisest moodustas tubakaaktsiis 2,1%.

Täna avaldati ka teine uuring, mis käsitles tervishoiukulusid ja tervisekaotust. Uuringu autor Taavi Lai sõnul on meil kõigil mingi arusaam oma elu, eluaasta, päeva väärtusest - kõik need asjad, mis liigse alkoholi tarvitamise ja suitsetamise tõttu tegemata jäävad ning kui suure toe oma lastele kaasa anname nende eluteele. „Ühiskonna jaoks on kõigil neil tegemata asjadel ka majanduslik väärtus ning mõju ühiskonna üldisele rikkusele, rääkimata otsestest kuludest alkoholi tarvitamise ja suitsetamise mõjul tekkinud haiguste raviks kulunud maksumaksja ja meie enda rahast. Ehk siis, praegu on hea hetk endalt küsida kas me inimeste ja ühiskonnana tahame seda sotsiaalset ja majanduslikku kulu kanda või saaksime keskenduda millegi parema loomisele oma elus ja ühiskonnas,“ lisas Lai.

Tubakatoodete tarvitamisest tingitud riskikoormus oli 2022. aastal 59 363 eluaastat (36 767 enneaegsetest surmadest ja 22 596 haigustest tingitud elukvaliteedi halvenemise tõttu). Meeste arvele langeb 56% tubaka riskikoormusest (32 968 eluaastat) ning sellest omakorda 70% moodustab suremuskaotus (23 043 eluaastat).

Naistel langeb 52% suremuskoormuse arvele. Tubaka tarvitamisega seotud eluaastate kaotus suureneb vanusega. See on suures osas seotud tubaka pikaajalise mõjuga, eriti suitsetamisest tingitud kasvajate suure osakaaluga. Suitsetamise haiguslikud tagajärjed ilmnevad sageli mitme aasta järel ja isegi endistel suitsetajatel on mittesuitsetajatega võrreldes suurem haiguste tekke risk. Tubakatoodete tarvitamise sagedaseimad kaasnevad probleemid on südame-veresoonkonna haigused, osalt nende haiguste üldise laialdase leviku tõttu rahvastikus. Palju esineb ka kasvajaid, mis sagenevad eelkõige vanemas eas, ning erinevaid hingamisteede haigusi.

2022. aastal olid tubakatoodete tarvitamisega seotud otsesed kulud tervisekassa raviarvete alusel ligikaudu 55,6 miljonit eurot. Suurimad kulud olid vanuserühmades 55–64, 65–74 ja 75+

Uuring vaatas sisse ka alkoholi mõjule. Alkoholist tingitud riskikoormus oli 2022. aastal 53 442 eluaastat (36 645 enneaegsetest surmadest ja 16 796 haigustest tingitud elukvaliteedi halvenemise tõttu).

2022. aastal olid alkoholi tarvitamisega seotud otsesed kulud tervisekassa raviarvete alusel ligikaudu 50,5 miljonit eurot. Suurimad kulud olid vanuserühmades 55–64, 65–74 ja 75+. Tegelikud ravikulud on aga alkoholi kui tubaka osas on oluliselt suuremad, kuna analüüsis ei kajasta esmatasandi, ravimite ja haiguspäevade hüvitamise kulusid.

Eestis võeti 2014. aastal osana pikaajalistest alkoholi ja tubaka tarvitamise ennetamise ning tervisekäitumise edendamise sammudest vastu alkoholi- ja tubakapoliitika rohelised raamatud. Sotsiaalministeerium on alustanud alkoholipoliitika rohelise raamatu uuendamisega, eesmärgiga kaasajastada alkoholipoliitikat, pöörata alkoholi tarbimise ja surmade kasv langustrendi ning läbi selle ka vähendada suurt koormust tervishoiuteenustele.

Uuringud "Alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega seotud tervisekaotus ning tervishoiukulud Eestis 2022. aastal" ning "Tubakatoodete turg ja tarbimine Eestis. Aastaraamat 2023" on leitavad sotsiaalministeeriumi uuringute ja analüüside alamlehelt.

Taavi Audo

Kommunikatsioonijuht