<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Minister Riisalo osaleb Euroopa sotsiaalharta konverentsil Vilniuses

03.07.2024 | 12:30

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo osaleb 3. ja 4. juulil Vilniuses toimuval sotsiaalharta konverentsil. Eraldi sessioonil võetakse fookusesse ka see, kuidas kaitsta sotsiaalõigusi, kui Ukrainas toimub sõda, sest sotsiaalpoliitika valdkonnas käib koostöö liikmesriikidega sõjast hoolimata.

„Mul on hea meel öelda, et see on üks paljudest sündmustest sel aastal, mis keskenduvad Ukraina toetamisele ühiskonna ülesehitamisel ja Euroopa Liidu liikmeks saamise teel. Parimate praktikate jagamine ning ekspertide ja rahalise abi pakkumine on selle protsessi oluline osa.“

„Eesti liitus Euroopa Nõukoguga 1993. aastal, ratifitseeris sotsiaalharta 2000. aastal ja liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal. Nii nagu Ukraina, ratifitseerisime ka meie sotsiaalharta enne ELiga liitumist. Euroopa Nõukogu liikmeks olemine ja harta ratifitseerimise ettevalmistamine aitasid kindlasti täita ELiga liitumise eeltingimusi sotsiaalsete õiguste rahvusvaheliste standardite osas“ sõnas Riisalo.

Ukraina ametivõimud on algatanud tihedama dialoogi paljude Euroopa Nõukogu liikmesriikide partneritega sotsiaalpoliitika valdkonnas. Sessiooni eesmärk on näidata, kuidas Euroopa sotsiaalharta tugevdatud rakendamine võib aidata Ukrainat ELiga ühinemise protsessis. Sõja mõjud on ebaühtlased ja need mõjutavad suuresti lapsi, kes on kõige haavatavam rühm. Seetõttu on eesmärgiks ka Euroopa liikmesriikidesse ümberpaigutatud laste kaitse ja toetamine. Muuhulgas võetakse fookusesse ka Ukraina ajutiselt okupeeritud territooriumidelt ebaseaduslikult Venemaale deporteeritud laste tagasitoomine.

Euroopa sotsiaalharta on Euroopa Nõukogu inimõigusi kaitsev leping. Selle lepinguga sätestatakse inimeste sotsiaalsed õigused ja vabadused ning kehtestatakse järelevalvemehhanism, mis kindlustab, et hartaga ühinenud riigid peavad neist kinni.

Sotsiaalharta kiideti Euroopa Nõukogus heaks 18. oktoobril 1961 ning seda kaasajastati 1996. aastal. Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 liikmesriiki, sealhulgas kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, aga ka näiteks Ukraina, Moldova, Armeenia, Gruusia, Aserbaidžaan, Türgi, Horvaatia, Albaania jne.

Sotsiaalhartaga võetud kohustuste kohta tuleb aru anda igal aastal. Riikide aruanded vaatab läbi Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee, kes teeb järeldused, kas riigid täidavad võetud kohustusi või on vajakajäämisi. Tehtud järeldused on aluseks riigi sotsiaalpoliitiliste otsuste tegemisele ja seadusandluse täiendamisele. Sotsiaalharta on olnud üheks aluseks Eesti põhiseaduses sätestatud õiguste tõlgendamisele ja sotsiaalhartat on kasutatud kohtuvaidlustes nõuete esitamisel ning kohtuotsuste põhjendamisel.