<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Signe Riisalo: on ainumõeldav, et nõusolekut seksiks väljendatakse ja mõistetakse vastastikku

02.10.2024 | 16:55

“Seksuaalvägivalda aitab kõige paremini ennetada JAH-mudel, mis tähendab, et mõlemad osapooled peavad olema seksiga nõus. On ainumõeldav, et nõusolekut väljendatakse ja mõistetakse vastastikku,” ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo täna nõusolekuseaduse teemalisel foorumil.

“Ausalt öeldes ma ei kujuta isegi ette muud varianti kui et vastastikku väljendatakse selgelt oma nõusolekut seksiks. Ja see ei tähenda lepingu allkirjastamist nagu aeg-ajalt soovitakse seda põhimõtet naeruvääristada. See tähendab vastavalt inimese olukorrale selget jaatust, sest nõusolekut saab väljendada väga erinevalt, ka erivajadusega inimesed elavad intiimelu,” selgitas minister Riisalo.  

Sotsiaalkaitseministri sõnul on seksuaalvägivald, lisaks ohvrile kaasnevate vaimse ja füüsilise tervise mõjudele, ka ühiskonnale väga kulukas. Otseste kulude kõrval nagu kriminaalmenetlus ja ohvriabiteenused, kaasnevad seksuaalvägivallaga ka kaudsed kulud. “Seksuaalvägivald mõjub väga rängalt, ja vähesed ohvrid julgevad abi otsida. Tööturult eemale jäämine, vaimse tervise ja sõltuvusprobleemid, laste saamisest loobumise või koguni võimatus – inimese elukvaliteet langeb tohutult. Seepärast on seksuaalvägivalla ennetamine ülitähtis,” sõnas Signe Riisalo. 

Valitsuse tegevusprogrammi järgi töötab justiitsministeerium tänavu aasta lõpuks välja nõusolekuseaduse loomise ettepanekud. Nõusolekust lähtumine seksuaalse tegevuse kontekstis on mõtteliselt jagatav nn EI-mudeliks, mis on tüüpiline Saksa karistusõigusele ning JAH-mudeliks, mis on aluseks võetud näiteks Soome, Rootsi, Taani, Islandi ja veel mitmete riikide karistusõiguses. 

“Minu ja sotsiaalministeeriumi ekspertide seisukoht on, et JAH-mudel aitab läbi ühiskonna hoiakute muutuse paremini ennetada seksuaalvägivalda,” lisas Riisalo. “Oluline on rõhutada, et selline lähenemine on kannatanutele vähem traumeeriv ja samal ajal austab endiselt süütuse presumptsiooni – tõendamine on vajalik ja süütud inimesed vangi ei lähe.” 

Eesti karistusõiguses peetakse praegu vägistamist kuriteoks ainult siis, kui inimest survestatakse seksile kas vägivallaga, või kui ta ei ole võimeline vastupanu osutama oma vaimse/füüsilise tervise seisundi tõttu. Ka nn EI-mudeli puhul eeldatakse seksuaalse tegevuse osaliste nõusolekut seni, kuni üks neist väljendab, et ta ei ole toimuvaga nõus. Selle mudeli järgi on vaikimine nõusolek.  

Teadusuuringute järgi paljud vägistamise ohvrid suurest hirmust aga tarduvad ega hakka vastu, sest tööle hakkab inimese ellujäämismehhanism. Vaikimine on normaalne ellujäämisreaktsioon vägistamisele.  

Eestis registreeriti 2023. aastal 731 seksuaalkuritegu, sh 191 vägistamist. Seksuaalkuritegude arv kasvas mullu 19%. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördus 209 ohvrit.   

Karin Veskimäe

Kommunikatsioonijuht