Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul tähendab seaduseelnõu üleliigsete ja ebavajalike sätete kaotamist, seejuures jääb inimeste tervis jätkuvalt kaitstuks.
„Oleme valitsuses võtnud ühiselt suuna süsteemselt üle vaadata ja kaotada nõuded, mis on ajale jalgu jäänud, täiesti ebavajalikud või mille täitmist pole võimalik kontrollida. Need raiskavad vaid asjatult aega või on halvemal juhul lausa takistusteks,“ ütles Karmen Joller. „Vähendame nii järelevalveametnike kui ka asutuste koormust ja lõpetame üleliigse bürokraatia.“
Näiteks näeb ravimiseadus võimalusi müüa massiüritusel käsimüügiravimeid ja pakkuda apteegibussi teenust, milleks tuleb luba taotleda. Viimase 20 aasta jooksul ei ole mitte keegi seda teha soovinud, ehk tegu on ilmselgelt üleliigse ballastiga õigusruumis, mis ei vasta tegelikele vajadustele. Samas tuleb Ravimiametil olla valmis juhuks, kui keegi seda siiski soovima peaks. Need võimalused nüüd eelnõuga kaovad.
Samuti tuleb praegu näiteks erakooli või üldhooldekodu tegevusloa saamiseks hankida Terviseametilt terviseohutuse hinnang, kuid ruumide kasutuselevõtmisel hinnatakse nende sobivust ja nõuetele vastavust nagunii. Samuti tehakse seda hilisema järelevalve käigus. Dubleeriv nõue kaob.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu toob kaasa lihtsustusi mitmes valdkonnas:
- Atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatustega kaob kohalikel omavalitsustel, põhimaanteede, raudteede ja lennuväljade omanikel kohustus esitada Terviseametile teadmiseks mürakaarte ning müra vähendamise tegevuskavasid. Tervisamet saab vajaduse tekkimisel tutvuda dokumentidega kohaliku omavalitsuse veebilehel. Säilib kohustus esitada need Kliimaministeeriumile.
- Ravimiseaduse muudatused tunnistavad kehtetuks seni kasutamata võimalused müüa massiüritustel käsimüügiravimeid väljaspool apteeki ja korraldada apteegibussi. Kuna viimase 20 aasta jooksul pole neid võimalusi kordagi kasutatud ning ravimid on inimestele hästi kättesaadavad muudel viisidel, need võimalused kaovad ja lõpeb ka Ravimiameti kohustus tagada valmisolek selliseid taotlusi menetleda.
- Erakooliseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega kaob era- ning üldhariduskoolide omanikel kohustus esitada tegevuseks vajaliku loa taotlemisel Terviseameti hinnang, mis kinnitab õppekeskkonna vastavust tervisekaitsenõuetele. Amet annab vastavusele hinnangu enne ruumide kasutusele võtmist ja hiljem järelevalve käigus.
- Sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega kaob üldhooldus-, asendushooldus-, turvakodu- ja mitmete muude sotsiaalteenuse osutajate kohustus esitada tegevusloa taotlemisel Terviseameti hinnang, et tegutsemiskoht vastab tervisekaitsenõuetele. Amet hindab vastavust ruumide kasutusele võtmisel ja pärast järelevalve käigus.
- Rahvatervishoiu ja noorsootöö seaduste muudatustega kaovad noorte püsi- ning projektilaagrites toitlustusnõuded, mis määrasid näiteks söögikorra kohustusliku pikkuse. Laagrite korraldajad saavad toetuda Tervise Arengu Instituudi toitumissoovitustele. Samuti peavad nad endiselt järgima toiduhügieeni ning -ohutuse nõudeid, mida kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. Muudatused annavad vajaliku paindlikkuse näiteks loodus- ja matkalaagrite korraldamisel.
- Turismiseaduse muudatused tunnistavad kehtetuks Terviseameti järelevalvekohustuse majutusteenuste terviseohutusega seonduvate nõuete üle. Küll aga säilitab Terviseamet võimaluse sekkuda nakkushaiguste, joogivee ja muude riskide korral teiste seaduste alusel. Edaspidi vaadatakse koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga üle ka konkreetsemad kehtivad nõuded majutusteenusele, mis puudutavad näiteks kindla veetemperatuuri tagamist või valgustuse hajutamise detailseid eeskirju.
Kavandatud muudatused erakooliseaduses, gümnaasiumi- ja põhikooliseaduses ning sotsiaalhoolekande seaduses jõustuvad 1. jaanuaril 2027, ülejäänud 1. märtsil 2026.
